) § 7 lg 1 p 3 kohaselt isiku töötuna arvelolek
lg 5 p 3 loetletud juhul.
lg 5 p 3 kohaselt lõpetatakse isiku töötuna arvelolek, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt on selgunud, et isiku arvele on maikuus laekunud töötasu Kaitseliidust. Isik viibis 16-22.05.2009 reservõppekogunemisel „Kevadtorm“, kuid ei teavitanud sellest töötukassat, mistõttu tema töötuna arvelolek tuleb lõpetada tagasiulatuvalt. 4.Eesti Töötukassa 28.10.2009.a. otsusega nr 7-1/93315-2 lõpetati
Otsuse põhjenduste kohaselt on isik viibinud ajavahemikul 16.05.-22.05.2009 Kaitseliidu reservõppekogunemisel, kuid ei teavitanud sellest Eesti Töötukassat. U.P. töötuna arvelolek lõpetati tagasiulatuvalt 15.05.2009 ning selle alusel lõpetati Tööturuameti Läänemaa osakonna 08.04.2009 otsuse alusel määratud toetuse maksmine , toetuse maksmise viimaseks päevaks on otsuse kohaselt 15.05.2009.a. 5.Ülalnimetatud 28.10.2009.a. otsuste peale esitas U.P. vastuväite, mille tulemusena muutis Eesti Töötukassa 19. novembri 2009. a otsusega nr TT09-0002258 töötukassa 28.10.2009 otsust nr 7-1/93315-2 töötutoetuse maksmise lõpetamise õigusliku aluse osas, muus osas jäid vaidlustatud otsused jõusse. Eesti Töötukassa asus seisukohale, et töötutoetuse maksmise lõpetamise alusena tehtud viide
p 5 on ekslik, kuna sel alusel lõpetatakse töötutoetuse maksmine, kui töötul tekib püsiv sissetulek, mida isik saab temale määratud töötutoetuse perioodi lõpuni. U.P.le lõpetati töötutoetuse maksmine ennetähtaegselt
p 4 alusel, kuna tema töötuna arvelolek lõpetati
II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED
lg 1 p 4 kohaselt peatatakse töötutoetuse maksmine 30 päevaks, kui töötul tekib vähemalt 31 kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek. Eeltoodust tulenevalt oli kaebuse väitel vastustajal kohustus töötutoetuse maksmise peatamiseks 30 päevaks, mitte aga õigust lõpetada tagasiulatuvalt töötuna arvelolek ja töötutoetuse maksmine. Vastustaja otsused kaebuse esitaja töötuna arveloleku lõpetamiseks alates 15.05.2009.a.
lg 1 p 3 kohaselt ja töötutoetuse maksmise lõpetamiseks
lg 1 p 3, mille kohaselt teeb töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta § 6 lg 5 p 3 loetletud juhul. Kaebuse esitaja oli perioodil 16.05.-22.05.2009.a. avalikus teenistuses, kui ta võttis osa Kaitseliidu reservõppekogunemisest. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 130 lg 2 kohaselt on õppekogunemisest osavõttev reservväelane tegevteenistuses. KVTS § 2 kohaselt on kaitseväeteenistus avaliku teenistuse eriliik. KVTS § 133 kohaselt määratakse reservväelane õppekogunemisel väeosa ülema või otsese ülema käskkirjaga tema auastmele ja sõjaväelisele väljaõppele vastavale, kaitseväe koosseisudes ettenähtud ametikohale, kui reservväelane ei ole sõjaaja ametikohale eelnevalt määratud. KVTS § 154 lg 3 kohaselt makstakse reservväelasele õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase palgataseme keskmist ja auastmetasu. U.P. osales reservväelasena kaitseväeteenistuse tegevteenistuses Kaitseliidu kooseisus ja talle on arvestatud perioodi 16.05.-22.05.2009 eest reservväelase töötasu vastavalt KVTS-le. 11.
lg 1 tulenevalt on töötu kohustatud töötukassale viivitamatult teatama kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa töötuna arveloleku lõpetamise( n töötamine, avalikku teenistusse astumine). KVTS § 131 lg 6 tulenevalt pidi kaebuse esitaja reservõppekogunemisest teadma enne õppekogunemisele minekut, sest sellest teavitatakse vähemalt 120 päeva ette ning tal oli sellest töötukassat võimalik teavitada. Kaebuse esitaja ei teavitanud töötukassat 15.05.2009.a. ega ka hilisematel vastuvõttudel käies reservõppekogunemisest ja töötasu saamisest. See selgus hilisema kontrolli käigus. Töövahenduskonsultandi teavitamise väide on tõendamata. Seega on kaebuse esitaja rikkunud teavitamiskohustust ja selle kohustuse rikkumine tõi kaasa U.P. töötuna arveloleku lõpetamise ja töötutoetuse ennetähtaegse maksmise lõpetamise tagasiulatuvalt alates 15.05.2009.a. 12.
p 4 kohaselt lõpetatakse töötutoetuse maksmine ennetähtaegselt, kui töötuna arvelolek lõpetatakse
Töötukassa otsus lõpetada kaebuse esitajale 3 töötutoetuse maksmine alates 15.05.2009
p 4 alusel on õiguspärane, sest töötuna arvelolek lõpetati nimetatud kuupäevast seoses isiku avalikku teenistusse asumisega.
lg 1 p 4 kohaselt peatakse töötutoetuse maksmine 30 päevaks, kui töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek, mis arvestades töötutoetuse päevamääraga 32,90 krooni tähendab ühekordset sissetulekut 1019, 90 krooni.
Kaebuse esitajale makstud palk avaliku teenistuse eest ei ole
mõttes ühekordseks sissetulekuks, mille saamise korral töötutoetuse maksmine 30 päevaks peatatakse. Kui isik saab töötasu ,ei ole ta töötu
13.Vaidlustatud otsused on tehtud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsused ei riku õiguskindluse printsiipi. Isikul ei saa olla õiguspärast ootust, et töötukassa teeks sisuliselt õigusvastase otsuse, jättes arvestamata
töötuna arveloleku lõpetamiseks ning töötutoetuse määramiseks ja maksmise lõpetamiseks sätestatud nõuded. IV TÄIENDAVAD TAOTLUSED JA DOKUMENDID 14.Täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks 05.01.2010.a. kohtumäärusega antud tähtaja jooksul pooled täiendavaid taotlusi ega dokumente ei esitanud. V KOHTU SEISUKOHT 15.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 16. Eesti Töötukassa on kooskõlas seadusega põhjendatult asunud seisukohale, et U.P. osavõtt ajavahemikul 16.05.-22.05.2009.a. Kaitseliidu reservõppekogunemisest oli avalikuks teenistuseks. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lg 2 p 9 kohaselt on töötamine Kaitseliidus avalikuks teenistuseks, sealjuures ATS § 12 lg 1 kohaselt reguleerib avaliku teenistuse seadus kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd KVTS-ga ei sätestata teisiti. KVTS § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväeteenistus avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaitseväeteenistuse liigid tegevteenistus ja reservteenistus. Käsitletava paragrahvi lg 3 sätestab tegevteenistuse liigid ning punkti 3 kohaselt on üheks tegevteenistuse liigiks osavõtt õppekogunemisest. KVTS § 130 lg 2 kohaselt on õppekogunemisest osavõttev reservväelane tegevteenistuses. KVTS § 133 sätestab, et reservväelane määratakse õppekogunemisel väeosa ülema või otsese ülema käskkirjaga tema auastmele ja sõjaväelisele väljaõppele vastavale, kaitseväe koosseisudes ettenähtud ametikohale, kui reservväelane ei ole sõjaaja ametikohale eelnevalt määratud. KVTS § 154 lg 3 näeb ette, et reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase palgataseme keskmist ja auastmetasu. Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et U.P. viibis Kaitseliidu reservõppekogunemisel 16.05.22.05.2009.a. ning et nimetatud perioodi eest on temale arvestatud reservväelase töötasu, mille kohta kaebuse esitaja on esitanud Kaitseliidu peastaabi rahandusosakonna 26.10.2009 teatise ja 16.11.2009 reservväelase töötasu arvestuse. Eeltoodust tulenevalt on Töötukassa kooskõlas seadusega tuvastanud, et kaebuse esitaja osales reservväelasena kaitseväe tegevteenistuses Kaitseliidu koosseisus ehk teisisõnu asus tööle avalikku teenistusse ning avaliku teenistuse eest maksti temale palka vastavalt KVTS-le.
näeb lõikes 1 ette alused isiku töötuna arveloleku lõpetamiseks, sealhulgas on punkti 3 4 kohaselt üheks selliseks aluseks
lõike 5 punktides 2-11 loetletud juhud.
lg 5 loetleb juhud, mil isikut ei võeta töötuna arvele, sama lõike p 3 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele juhul, kui ta töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses. 17. Eesti Töötukassa otsustas lõpetada kaebuse esitajale töötutoetuse maksmise
p 4 alusel.
sätestab alused töötutoetuse maksmise ennetähtaegseks lõpetamiseks, nähes punktis 4 sellise alusena ette töötuna arveloleku lõpetamise
U.P. töötuna arvelolek lõpetati seoses tema avalikku teenistusse asumisega.
lg 1 p 4 näeb ette, et töötutoetuse maksmine peatatakse 30 päevaks, kui töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek. 2009.a. riigieelarve seaduse § 3 lg 6 p 4 kohaselt oli töötutoetuse päevamääraks 32,90 krooni. Seega juhul, kui isiku ühekordne sissetulek eeltoodud päevamäärast lähtuvalt oli vähemalt 1019, 90 krooni ( 31X32, 90 krooni), peatatakse töötutoetuse maksmine. Kaebuse esitaja asus tööle avalikku teenistusse ja Eesti Töötukassa on kooskõlas seaduses sätestatuga leidnud, et temale Kaitseliidu reservõppekogunemisel osalemise eest makstud reservväelase töötasu näol ei ole tegemist
mõttes ühekordse sissetulekuga, vaid avalikus teenistuses saadud tasuga. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et
ei seosta avaliku teenistuse kestvust või saadud töötasu suurust töötuna arveloleku ja töötutoetuse maksmise lõpetamisega. 18.
lg 1 tulenevalt on töötu kohustatud viivitamatult teatama Eesti Töötukassale asjaoludest, mis toovad kaasa töötuna arveloleku lõpetamise. Ajal, mil kaebuse esitaja esitas töötuna arvelevõtmise avalduse, kehtis sotsiaalministri 13.12.2005.a. määrusega nr 118 kehtestatud avalduse vorm, sealjuures sisaldas vormikohane avaldus ka avaldaja allkirjaga kinnitust, millega avaldaja võttis kohustuse täita temal lasuvat teatamiskohustust. Kaebuse esitaja väitel sai ta alles 15.05.2006 teada reservõppekogunemisest ning teavitas töövahenduskonsultanti 15.05.2009 vastuvõtul.Vastustaja on põhjendatult leidnud, viidates KVTS § 131 lg-le 6, mille kohaselt õppekogunemisele kutsumisest teatatakse reservväelasele enne kutsumist vähemalt 120 päeva ette, et kaebuse esitaja pidi olema teadlik õppekogunemisele minekust juba varem ja sellest pidi tal olema töötukassat võimalik teavitada. Asjas esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks 15.05.2009 või ka hilisematel vastuvõttudel viibides reservõppekogunemisel viibimisest ja tasu saamisest töötukassat teavitanud. Seadus ei sätesta teatamiskohustuse vormi, ent vormivabadus paneb vaidluse korral isikule tõendamiskoormuse kohustuse täitmisest. Seega on kaebuse esitaja töötuna arveloleku lõpetamine tagasiulatuvalt tema avalikku teenistusse asumisest alates kooskõlas seadusega, samuti on õiguspärane töötutoetuse maksmise lõpetamine alates 15.05.2009, sest sellest ajast oli kaebuse esitaja töötuna arvelolek lõpetatud seoses avalikku teenistusse asumisega. 19. Ülaltoodust tulenevalt on vaidlustatud otsused, millega U.P. töötuna arvelolek lõpetati alates 15.05.2009
asus avalikku teenistusse ja ei teavitanud sellest töötukassat ning lõpetati töötutoetuse maksmine ennetähtaegselt alates 15.05.2009.a.
töötuna arvelolek lõpetati
lg 1 alusel, õiguspärased ja kaebuse esitaja õigusi ei riku.
lg 3 kohaselt kohaldatakse
ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades
erisusi. Kaebuse esitaja on väitnud vaidlustatud haldusaktide vastuolu õiguskindlusega. Kaebuse esitajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust selles, et olenemata
sätestatud tingimustele töötuna arvelolekuks ja töötutoetuse määramiseks ja maksmiseks vastamisest jätkub tema töötuna arvelolek ja temale töötutoetuse maksmine ning et
sätestatud nõuded töötuna arveloleku lõpetamiseks ja töötutoetuse maksmise 5 lõpetamiseks tema puhul kohaldamisele ei kuulu. Aluseid usalduse kaitseks ei tulene ka haldusmenetluse seaduse §-dest 66 ja 67 . VI MENETLUSKULUD 20. HkMS § 92 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja HkMS § 93 lg 1 korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.