3-10-125/48

3-10-125 Kohtumäärus Pärnus

1. juunil 2010.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi OÜ P poolt koos tühistamiskaebusega Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 01.07.2009.a. maksuotsusele nr 12.2-3/4587-3 esitatud taotluse kaebuse esitamise möödalastud tähtaja ennistamiseks, t e g i k i n d l a k s: Maksuhalduri poolt 06.11.2008 korralduse nr 12-2.1/124000 alusel läbiviidud kontrolliga hõlmati käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil detsember 2005 kuni detsember 2006 tehingutes OÜ-ga O ja OÜ-ga H. Lääne maksu- ja tollikeskus tegi OÜ’le P 01.07.2009.a. maksuotsuse nr 12.2-3/4587-3, millega kohustas kaebajat tasuma 30 kalendripäeva jooksul maksuotsuse kättesaamisest täiendavat käibemaksu 265 594 krooni, tulumaksu 520 074 krooni ehk kokku makse summas 785 668 krooni. OÜ P juhatuse liige V. V sai maksuotsuse kätte 11.08.
2. 08.09.2009 esitas OÜ P 01.07.2009 maksuotsusele nr 12.03/4587-3 vaide. Maksu- ja Tolliameti poolt 04.11.2009 tehtud vaideotsusega nr 6-1/430-4 jäeti kaebaja vaie maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 3 kohaselt on kohtueelse menetluse läbimise korral halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse rahuldamata jätmise kohta. Kuivõrd avaldaja sai vaideotsuse kätte elektrooniliselt 17.12.2009, mil Maksu- ja Tolliamet edastas selle kaebuse esitaja juhatuse liikme H. T’ile e- mailile, on käesolev kaebus esitatud tähtaegselt – leiti 15.01.2010.a. laekunud kaebuses. 01.02.2010 esitas vastustaja kohtule kirjaliku arvamuse esialgse õiguskaitse taotlusele koos seisukohaga kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta. Vastustaja hinnangul on OÜ P kaebus esitatud kohtule hilinemisega. Vastustaja märgib, et vaideotsus on saadetud kaebajale väljastusteatega registrisse kantud aadressile V Tallinn. AS E väljastusteatele on allkirja andnud sekretär I. K 05.11.2009 (dokumendi nr K3270938), mille tõenduseks on esitatud kohtule väljastusteate valguskoopia (tl 88). Kogu maksumenetluse vältel on kaebaja aadressiks olnud V Tallinn. Maksuhaldur märgib, et ka eelnevalt üksikjuhtumite kontrolli raames OÜ-le P maksuhalduri poolt aadressile V, Tallinn väljastusteadetega saadetud kirjad on samuti vastu võtnud sekretär I. K (02.02.2009 – dokumentide tagastamine ja 25.03.2009 – kontrollakt) ja need kirjad on kaebaja kätte saanud. 11.02.2010 saabus kohtule OÜ P taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks (tl 103106). Tähtaja ennistamise taotlust on põhjendatud järgnevate asjaoludega:
3. Kaebaja esitas vaide 08.08.2009 ja kuna mingit teadet vaide lahendamise kohta ei olnud pikema aja jooksul saabunud, helistas juhatuse liige HT ise Maksu- ja Tolliametisse, kus teatati vaideotsuse kättetoimetamisest 05.11.2009;
4. 05.11.2009 vaideotsuse postitöötajalt vastu võtnud sekretär I. K ei ole P OÜ sekretär, ei oma mingisuguseid töösuhteid ega muid suhteid OÜ-ga P;
5. P OÜ seaduslikeks esindajateks on juhatuse liikmed H. T ja V V ning nad ei ole volitanud kedagi teist OÜ P nimeletulnud dokumente vastu võtma;
6. I. K ei ole P OÜ töötaja, ta ei tööta P OÜ äriruumides ning temaga ei ole sõlmitud lepingut, mis kohustaks teda vastu võtma OÜ P OÜ nimele laekunud kirju või muid dokumente. Tegemist on kõrvalruumides töötava ettevõtte sekretäriga, kel ei ole mingit seost P OÜ-ga;
7. P OÜ ei ole sõlminud lepingut ettevõttega, kus I. K sekretärina töötab, millega kohustuks nende sekretär vastu võtma P OÜ-le laekunud dokumendid ja kirjad;
8. I. K poolt vahel mõne P OÜ’le saadetud dokumendi vastuvõtmine on pigem erand kui reegel ja tavaliselt on tegemist ekslikult tema kätte antud dokumendiga. See, et kaebaja I. K poolt vastuvõetud kirjad kätte saanud on vaid puhas õnn;
9. Postitöötaja oleks pidanud viima vaideotsuse postkontorisse ning vastava teate saamisel postkasti oleks kaebaja saanud dokumendi postkontorist kätte;
10. Tegemist on postitöötaja veaga, kes ei ole välja selgitanud vaideotsuse vastu võtnud isiku seost adressaadiga;
11. Kaebuse esitaja ei saanud vaideotsust kätte temast sõltumata põhjustel. Kaebaja leiab, et kaebus on kohtule esitatud õigeaegselt, kuna ta ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ning taotleb haldusasjas nr 3-10-125 tähtaja ennistamist. Maksuhalduri arvates on tühistamiskaebus esitatud tähtaega rikkudes (tl 108-109, 191-197). Vastustaja selgituste kohaselt on kaebajale maksumenetluse käigus saadetud viis tähtsaadetist: - 30.01.2009 kirja nr 12-8/898 “Dokumentide tagastamine”, mille on 02.02.2009 vastu võtnud sekretär K. Vastustajale ei ole laekunud teavet, et saadetud dokumendid oleksid kaduma läinud; - 23.03.2009 kontrollakti nr 12-3/4017, mille on 25.03.2009 postiasutuselt vastu võtnud sekretär I. K. Kontrollaktis oli vastuväidete esitamise tähtajaks määratud 06.04.
12. Kuna kaebaja on vastuväited kontrollaktile esitanud 04.04.2009 (saabunud vastustajale 07.04.2009), siis pidi kaebuse esitaja kontrollakti saama sekretär I. Klt kätte õigeaegselt; - 01.07.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/4587-3, mis tagastati kätteandmatult ning mille teistkordsel saatmisel on dokumendi vastu võtnud postitempli järgi 11.08.2009 V. V. V. V on märkinud ekslikult väljastamise kuupäevaks 12.09.
13. Kuna kaebaja vaie saabus Lääne MTK-le 11.09.2009, on ilmne, et tähtkirjale on vastuvõtja märkinud vale kuupäeva; - 20.10.2009 Maksu- ja Tolliameti otsuse nr 6-2/1888 vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise kohta, mille on 21.10.2009 vastu võtnud sekretär I. K. Vastustajal puudub teave dokumendi kättesaamise kohta kaebaja poolt, kuna maksuhalduri otsus ei nõudnud otsest tagasisidet; - 04.11.2009 Maksu- ja Tolliameti vaideotsuse nr 6-1/430-4, mille on 05.11.2009 vastu võtnud sekretär I. K. Nimetatud dokumendi kohta väidab kaebaja, et ta ei ole seda kätte saanud. 2 Kokku on vastustaja saadetud viiest tähtkirjast neli võtnud vastu I. K. Seega ei saa tähtkirjade vastu võtmist I. K poolt nimetada erandiks ning võttes arvesse ülaltoodud OÜ A ja P OÜ seotust, on tõenäoline, et I. K ülesandeks oli ka kaebuse esitaja posti vastu võtmine. Vastustaja kontrollis maksukohustuslaste registri kaudu I. K isikut ning registri andmete kohaselt on I. K 2009.a vältel saanud töötasu OÜ-st A. OÜ A on Äriregistri kohaselt üks P OÜ osanikest ja omab kaebajaga ühist aadressi. Kinnistusregistri kohaselt kuulus kuni 09.12.2009 kinnistust V OÜ-le A korteriomand registriosa numbriga 4386701, mille reaalosaks on mitteeluruum nr 31, üldpinnaga 71 m
14. Kuna teised V asuvad korteriomandid kuuluvad kolmandatele isikutele, on alust eeldada, et P OÜ tööruumid on ühised OÜ A tööruumidega. OÜ A veebilehel aadressiga http://www.kinnisvara.ee/ on alajaotuse “Tehtud projektid” all kajastatud veebileht projekti V kohta aadressiga http://www.villardi.ee/, mille äripindade liigituse 12 alt on võimalik tutvuda 71 m2 suuruse äripinna plaaniga B
15. Kuigi projekt on valminud 2001.a ja käesolevaks ajaks võib olla tehtud ruumijaotuses sisemisi muudatusi, näitab äripinna B1 plaan, et mitteeluruum nr 31 koosneb vaid läbikäidavast eesruumist, suuremast tagaruumist ning WC-st. Seega ei saa OÜ A ja kaebuse esitaja tööruumid olla sedavõrd eraldiseisvad, et väita seoste puudumist P OÜ ja OÜ A töötaja sekretär I. K isiku vahel. OÜ A veebilehel http://www.kinnisvara.ee/ on rubriigi “Firmast” all kajastatud partnerina P OÜ
16. P OÜ ja OÜ A faksinumbrina on mõlemal kajastatud nr 6 313
17. Seega on tõenäoline, et äriühingud kasutasid ühist sekretäri. Vastustaja ei pea usutavaks et I. K omal algatusel oleks nõustunud võtma vastu võõrale isikule adresseeritud posti. Pigem võib avaldada kahtlust, et kaebuse esitaja kasutab tähtaja ennistamise taotluse põhjendamisel ära asjaolu, et I. K ei saa palka kaebuse esitajalt. Asjaolu, et sekretär I. K töötab kaebaja osaniku juures ning selle osanikuga jagab kaebaja ühiseid tööruume ja teeb pidevat koostööd, jätab taotluse esitaja kaebuses märkimata, püüdes kohut eksitada ning jätta muljet postitöötaja eksimusest. Eksimus postisaadetiste vastuvõtmisel ei saa olla aga võimalik, kuna väljastusteatel on adressaadi nimi märgitud vahetult vastuvõtja nime ja allkirja kohale. Iseenda andmeid väljastusteatele kandes näeb saadetise vastuvõtja ja saadetise adressaati. Kaebaja väited posti vastuvõtmise kokkulepete puudumise kohta I. Kga on paljasõnalised ja tõendamata (tl 110, 195). Vastustaja hinnangul on kaebaja tähtaja ennistamise taotluses esitanud temast mittesõltuva põhjenduse, mille kohaselt postiasutuse töötaja on Maksu- ja Tolliameti 04.11.2009 vaideotsust nr 6-1/430-4 sisaldanud tähtkirja andnud üle ebaõigele isikule, mille tõttu jäi halduskohtule kaebus tähtaegselt esitamata. Vastustaja on seisukohal, et MKS § 54 lg-st 6 ei tulene, et postiteenuse osutaja peaks tähtsaadetisena saadetud dokumendi üle andma üksnes juriidilise isiku seaduslikele esindajatele või volitatud isikule. Nimetatud sätte kohaselt tuleb dokument üle anda registrisse kantud aadressil. AS E 05.11.2009 väljastusteatest nähtub, et postitöötaja on selle nõude täitnud ning dokumendi P OÜ registrisse kantud aadressil V Tallinn üle andnud. Seega ei ole kaebuse esitajal alust teha etteheiteid postiteenuse osutajale. Kaebaja ei ole fikseerinud oma registrisse kantud aadressi täpsemalt kui tänav, maja ja linn. Kuna postiteenuse osutaja on kaebaja kohtueelses menetluses esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsuse kaebaja registrisse kantud aadressil üle andnud, loetakse otsus kätte toimetatuks 05.11.
18. Seega oli kaebuse halduskohtule esitamise viimane päev 05.12.
19. 3 Kohtu seisukoht HKMS § 9 lg 1 alusel võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimisel halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. 04.11.2009 tegi Lääne maksu- ja tollikeskus OÜ’le P vaideotsuse, mille postitas samal kuupäeval väljastusteatega. Maksu- ja Tolliametile tagastatud väljastusteatest nähtub, et postitöötaja on selle 05.11.2009 üle andnud OÜ P registrisse kantud aadressil V Tallinn. Kirja on vastu võtnud sekretär I. K. Haldusmenetluse seadustiku (edaspidi - HMS) § 26 lõike 3 kohaselt „loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud; sama paragrahvi lõige 4 osundab lisaks sellele, et „kui menetlusosaline ei ole haldusorganile oma aadressi muutumisest teatanud, saadetakse dokument viimasel haldusorganile teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks. Haldusmenetluse seadustiku regulatsiooni kohaldamine maksumenetluses on lubatud tulenevalt MKS §-s 45, kus sätestatakse, et maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest, maksuseadusest või tollieeskirjadest ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 54 lõike 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Riigikohtu halduskolleegium on
20. märtsi
21. a määruse asjas nr 3-3-1-10-04 p-s 14 selgitanud: "Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani." Varasemas 29.05.2003 määruses nr 3-3-1-37-03 on Riigikohtu halduskolleegium analoogselt leidnud, et juriidilise isiku registrijärgsele aadressile edastatud dokumendid saab lugeda teatavaks tehtuks. Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
22. detsembri
23. a määrus asjas nr 3-3-1-7507). Kohtutoimikus olevatest andmetest järeldubki OÜ P poolt oma asukoha-aadressil posti vastuvõtmise organiseerimine selle üldjuhul tõrgeteta kättesaamist tagaval viisil. Nii oli ainuüksi vastustaja
24. aastal enne vaadeldavat juhtumit edastanud kaebajale neli tähtsaadetist, seda vastavalt 02.02, 25.03, 30.09 ja 21.10 ning mille kohta ei laekunud teavet, et 4 saadetud dokumendid oleksid läinud kaduma. Vastupidi, kui maksuhalduri saadetud dokumendid on nõudnud vastust reageeriti tähtaegselt. Väärib märkimist, et väljastusteate lahtrisse, kuhu saadetise vastuvõtja märgib oma seose saaja, so OÜ P, on nii 02.02, 25.03, 30.09 kui 21.10 (tl 86, 87, 177, 120) kantud vastuvõtja poolt omakäeliselt nimi „ K“ ja kes on end seejuures alati nimetanud OÜ P sekretäriks ning kaebajat on selline olukord jätkuvalt rahuldanud. Ainult 01.07 maksuotsuse puhul, kui tähtsaadetis pandi OÜ P postkasti, tagastati see hoiutähtaja möödumisel (tl 112). Seega on OÜ P talle saabuva posti vastuvõtmisel kasutanud OÜ A, kellel on osalus OÜ-s P ja ka kaebajaga ühine registrijärgne aadress, sekretäri. Siinjuures on kohane osundada, et seotud osaühingute OÜ P ja OÜ A koostöö, kes omavad nii ühiseid registrijärgset aadresse kui kontoriruume (mitteeluruum nr 31, üldpinnaga 71 m2), ei piirdu vaid sekretäriteenuse ühitamisega vaid samamoodi kasutab OÜ P ka OÜ A tehnilisi sidevahendeid, mida kinnitab veebilehtedel http://www.eb.ee/et/companies/8283 ja http://www.kinnisvara.ee/ avalikustatud ühine faksinumber 6 313
25. Ka vaideotsuse vaidlusalusel 05.11.2009 juhtumil võttis vastu I. K, „sekretär“, nagu ta omakäeliselt sarnaselt varasemate kordadega väljastusteatele vastuseks suhte kohta OÜ-ga P on kandnud (tl 88). Kaebaja väited, et I. K on nende firma jaoks peaaegu et tundmatu isik ei ärata faktoloogia, mille kohaselt kogu 2009.a. jooksul on kaebaja tähtsaadetiste vastuvõtuga tegelenud sama isik, mingit usaldust ning põhjendatud on lugeda OÜ-le P vaideotsuse teatavakstegemise ajaks 05.11.
26. Saanud vaideotsuse kätte 05.10.2009 oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 05.12.2009 ning puuduvad mõjuvad põhjuseks kaebuse esitamisega hilinemisega kuni 15.01.
27. Rahulolematust iseenda organiseeritud töökorraldusega oma firmas on kaebaja hakanud ilmutama alles seonduvalt käesoleva kaebuse põhjustanud vaideotsuse kättesaamisega seoses. Asjas 3-3-1-10-04 on Riigikohus märkinud, et kui haldusakt on isikule teatavaks tehtud korduvalt, tuleb kaebetähtaega hakata arvestama esimesest, mitte hilisemast teatavakstegemisest. Sel põhjusel ei oma kaebetähtaja seisukohast tähendust kaevatava haldusakti teistkordne, seekord elektroonilisel teel edastamine 17.12.2009 OÜ-le P. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 12 lg 3 kohtunik m ä ä r a s:
28. Jätta OÜ P taotlus kaebuse esitamise möödalastud tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada asjas menetlus. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Aivar Koppel, halduskohtunik 5 6