lg 4 mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175.- krooni kuus. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, kui kostja jätab kohtu poolt määratud tähtpäevaks hagiavaldusele vastamata. Hageja esitas 27.04.2010a. kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ( hagi tagamine). Viru Maakohtu 28.04.2010 kohtumäärusega rahuldati hageja hagi tagamise taotlus ja reguleeriti menetluse ajaks lapse ülalpidamisekohustus. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult kätte 19.augustil 2010.a Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada 04.10.2010 kohus andis kostjale tähtaja Viru Maakohtu 28.04.2010 kohtumäärusele vastamiseks ja kirjaliku menetluse kohta arvamuse esitamiseks 28 päeva alates nõude kättesaamisest. Kostja on nõude kätte saanud isiklikult 20.10.2010. kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud ära tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadus (
) § 210 lg 1 näeb ette, et uus seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb antud juhul kohaldada alates 01.07.2010 jõustunud perekonnaseadust. Hagile lisatud sünnitunnistustest (tl. 2) nähtub, et hageja N. M. on alaealiste lapse A. S.ema, seega, seaduslik esindaja. D. S. on lapse A. S. isa Vastavalt
on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (
Tulenevalt
on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (
Kuupalga alammäär 2010. aastal on 4 350 krooni, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Eeltoodust tulenevalt, kuna N. M. nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole tema vajaduste eraldi tõendamine vajalik. Kostja ei ole kohtule esitanud hagiavaldusele vastust ega vastuväiteid. Hagiavaldus on kohtule esitatud 30.03.2010, seega kohus mõistab elatise välja alates 30.03.2010.a. Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus N. M. hagi D. S. vastu. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.