KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 04.veebruar 2011.a Paide Tsiviilasja number 2-09-30768 Tsiviilasi AS Krediidik

) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Esitatud ja uuritud tõendid kinnitavad, et 07.05.2008.a on internetikeskkonnas kostja nimel ja kostja isikukoodiga esitatud hagejale laenutaotlus 2000 krooni laenu saamiseks; et taotluse esitamisel on kostja isik pangalingi kaudu autenditud, st laenutaotluses märgitud kostja anded (nimi, isikukood) on kontrollitud ja need ühtisid pangast tema kohta saadud andmetega; et pärast kostja isikuandmete kontrollimist ja autentimist kandis hageja kostja pangakontole taotletud laenusumma 2000 krooni ning et nimetatud laenusumma on sularahaautomaadist PIN-koodi kasutades sularahas välja võetud. Seega kinnitavad uuritud tõendid, et poolte vahel sõlmiti laenuleping, mille alusel hageja andis kostjale 2000 krooni laenu.

1. Laenu tagastamise tähtaeg vastavalt Laenulepingu tingimuste punktile 7.
2. oli hiljemalt 06.06.2008.a (maksetähtpäev). Samaks tähtpäevaks tuli tasuda ka lepingutasu, mis Lepingu tingimuste p 8.
3. alusel on 550 krooni. Vaidlust ei ole selles, et maksetähtpäevaks kostja laenu ei tagastanud ja lepingutasu ei tasunud. Hageja saatis kostjale võlateate ning seejärel kahel korral Hagihoiatused, kuid kostja neile täitmisega ei reageerinud. Hagi esitamise aja seisuga oli kostjal laenulepingu alusel hagejale tagastamata 2000 krooni laenu ja tasumata 550 krooni lepingutasu, st kokku 2550 krooni (162.97 eurot).
4. Kostja vastuväide, nagu oleks temalt 2008.a maikuus varastatud dokumendid, sealhulgas ka erinevad pangakaardid ja PIN-kood, ei ole tõendatud. Tõendatud ei ole ka kostja oletus, et keegi kolmas isik võis temalt varastatud pankakaarte ja PIN-koodi kasutades vaidlusaluse lepingu sõlmida. Küll on asjas tõendatud, et kostja ise ja vabatahtlikult andis oma pangakaardid, sealhulgas ka internetipanga paroolikaardi, Swedbanga kaardi, samuti PIN-koodi, kolmanda isiku (E.Tuum) valdusesse. Oma sellise tegevusega rikkus kostja kohustust tagada pangakaartide ja PIN-koodi turvalisus. Üldiselt teadaolev on asjaolu, et pangakaartide ja PIN-koodi valdajal, st ka kostjal, lasus kohustus hoida pangakaarte ja PIN-koodi hoolikalt, tagada nii kaartide kui PIN-koodi turvalisus ning viivituseta teatada pangale nii kaartide kui PIN-koodi kaotamisest, vargusest või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest väljumisest. Asjas esitatud tõendid ei kinnita, et kostja oleks teatanud AS-le Swedbank oma Hansapanga magnetkaardi, PIN-koodi, Hansapanga arveldusarve kaardi ja/või Hansaneti koodikaardi kaotamisest, vargusest või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest väljumisest. Oma pangakaartide ja PIN-koodi andmisega kolmanda isiku valdusesse, andis kostja ise kolmandale isikule võimaluse tema pangakaarte ja PIN-koodi kasutada ning nendega tehinguid teha. Esitatud tõendid ei kinnita, et kostja oleks keelanud sellel kolmandal isikul oma pangakaarte ja/või PIN-koodi kasutada ja/või piiranud nendega tehtavate tehingute liike või mahtu. Täisealise ja teovõimelise inimesena pidi kostja teadma ja aru saama, et vastutus tehingute eest, mis on tehtud tema enda poolt vabatahtlikult kolmandatele isikutele üle antud pangakaarte ja PIN-koodi kasutades, lasub temal endal. Eeltoodut arvestades ei vabane kostja 07.05.2008.a laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise eest.
5. Hagi asjaoludest tuleneb, et vaidlusalune laenuleping on sõlmitud interneti vahendusel ning et seejuures olid laenusumma ja selle tagastamise tähtaeg ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist oli laenutaotlejal võimalik mõjutada. Eelnevast saab järeldada, et teisi lepingutingimusi, sh ka viivisemäära, eraldi läbi ei räägitud. Vastupidist hagi asjaoludest ei nähtu. Seetõttu tuleb ülejäänud lepingutingimusi pidada tüüptingimusteks võlaõigusseaduse 2

) § 35 lõike 1 mõttes. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

§ 42

lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 9.1. on tühine kalendripäevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5% aastas), sest sellega on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Lepingus märgitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu ka tühine.

§ 41

mõtte kohaselt tuleb tühise lepingutingimuse asemele kohaldada seadusest tulenevat regulatsiooni, st viivise puhul

§ 113lg 1 sätestatud seadusjärgset viivisemäära.

5.

§ 113

lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1 juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisti. Laenulepingu kohaselt pidi kostja tagastama laenu ja tasuma lepingutasu 06.06.2008.a. Sellel päeval ei olnud kostja veel laenu tagastamise ja lepingutasu maksmisega viivituses. Kui kostja 06.06.2008.a oma rahalist kohustust ei täitnud, oli ta alates 07.06.2008.a 2550 krooni tasumisega viivituses ja seda hagi asjaoludest tulenevalt 383 päeva, st kuni 24.06.2009.a. Ajavahemikus 01.01.2008 kuni 31.12.2008.a oli seadusjärgne viivisemäära 11% aastas ning alates 01.01.2009 kuni 01.07.2009.a 9,5% aastas. Eeltoodut arvestades on viivis perioodi 07.06.2008 kuni 31.12.2008.a eest 159.41 (2550 x 11% : 366 päeva x 208 päeva) ja perioodi 01.01.2009 kuni 24.06.2009.a eest 116.15 krooni (2550 x 9,5% : 365 päeva x 175 päeva), kokku 275.56 krooni (17.61 eurot). Sellises ulatuses on hageja õigustatud sissenõutavaks muutunud viivist saama ja kostja kohustatud maksma. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, on mõistlik jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st et kostja 55,41% ja hageja 44,59% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sirje Lahesoo Kohtunik 3