tja: OÜ Werrohof Invest (rk 10252168, asukoht Jüri 39, Võru) -
tja esindaja: vandeadvokaadi abi Peeter Viirsalu (Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas, Kaluri 2, Tartu 51004; menetlus@varul.ee) Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind RESOLUTSIOON
tja esindaja Andres Uibokand osales samuti koosolekul. OÜ Võru Kinnisvara väljastas alates septembrist 2007.a. korteriomandi omanikele vastavad arved eelmise arvelduskuu kohta, mis ülalnimetatud üldkoosoleku otsuse kohaselt kuulusid tasumisele hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Sama tasumiskuupäev sätestati ka üldkoosolekul vastu võetud kodukorra punktis 1.16.
tjale on igakuiselt arved väljastatud tema registrijärgsel aadressil Jüri 39, Võru. Kodukorra punkt 1.16 kohaselt oli korteriomanikul juhul, kui ta on tellinud arve posti teel ja see ei ole saabunud hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 15. kuupäevaks, kohustus informeerida sellest kommunaalmaksete arvestajat (antud juhul Võru Kinnisvara OÜ-d), kes tagab uue arve saamise. Kui arvet ei ole tellitud posti teel, tehakse see kodukorra sama punkti alusel kättesaadavaks OÜ Võru Kinnisvara kontoris (Vabaduse 22, Võru) hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu seitsmendaks kuupäevajks, kust selle väljanõudmine on korteriomaniku kohustus. Samuti oli kotjal kodukorra punkti 1.16 kohaselt õigus esitada pretensioone arvete kohta, seda ei ole
tja aga ühegi arve puhul teinud. Novembris 2008.a. avastas OÜ Võru Kinnisvara arvelduste inventuuri käigus, et
tja ei ole tasunud ühtegi talle esitatud arvetest ja saatis 27.11.2008.a.
tjale kirja palvega võlgnevus tasuda või leppida kokku tasumise graafiku koostamises.
tja ei ole seda teinud ja võlgneb 22.01.2009.a. seisuga hagejale 106 270.25 krooni, mis ei sisalda makseid 2009. aasta jaanuari kuu eest. Hageja palub nimetatud summa
tjalt välja mõista.
TJA VASTUS (tl 27-32) 23.02.2009.a. esitas
tja vastuse hagiavaldusele.
tja hagi ei tunnistanud. Võru linnas asukohaga XXX 4 asuv kinnistu on 75% elamumaa ja 25% ärimaa. Kinnistul asub ehitis registrikoodiga XXX , mille kasuliku pinna spetsifikatsioon jaguneb kaheks kasutuse otstarbe järgi:
tja on mitteeluruumide omanik alates 20.07.2005.a. Vastavalt korteriomandiseaduse (
) § 1 lõikele 1 on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osas kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse (AÕS) kinnisomandi sätteid.
lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti.
lg 1 teise lause kohaselt valitsevad nad korteriomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse (KÜS) järgi. Korteriühistu XXX 1 kanti äriregistrisse 13.02.2001.a. (rk 80139864) ning kustutatud 05.06.2008.a. Werrohof Invest OÜ on olnud korteriühistu liige mitteeluruumide omanikuna. KÜS § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi. Korteriühistu eesmärk on sätestatud KÜS § 2: korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on vastavalt KÜS § 151 lõikele 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi teise lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. KÜS § 151 lg 1 teise lause kohaselt peab eluruumi omanik lisaks majandamiskuludele tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuse ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Korteriomaniku õigusi ja kohustusi korteriomandi esemeks oleva korteriomandi reaalosa ja kaasomandi kasutamisel reguleerivad
-11.
lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt.
lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosas korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Vastavalt
lõikele 2 ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, kas siis, kui nad asuvad korteriomandi reaalosal. Ehitise sisene kütte-, elektri- ja vee süsteem on korteriomanike kaasomandis, kes valdavad ja kasutavad seda kaasomanikena. AÕS § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriühistu arvete alusel on Werrohof Invest OÜ tasunud elamu hooldus- ja haldusfondi, remondifondi, sihtotstarbelisi makse perioodil 2005-2007.a. tasunud kokku 118 112 krooni. Korteriühistu nõusolekul on
tja 2006. aastal oma rahaliste vahenditega temale kuuluval reealosal teostanud kaasomandis oleva vee-, kütte- ning elektrisüsteemi täieliku uuendamise. Lisaks on
tja välja ehitanud iseseisva küttesüsteemi soojussõlmega, mis on samuti korteriomanike kaasomandis. Vahetatud on ka välisuksed. Tarbitud vee, kanalisatsiooni ja soojuse teenuse saamiseks on XXX 4 hoones paigaldatud eraldi mõõdikud korteritele ja mitteeluruumile. Äriruumide üürnikud korraldavad iseseisvalt prügiveo vedajaga sõlmitud lepingu alusel.
tja tasub tarbitud teenuse eest otse teenust osutanud äriühingutele nende poolt esitatud arvete alusel.
tja esindaja ei ole kunagi väitnud, et ta ei ole viibinud korteriühistu liikmete üldkoosolekul. Koosoleku toimumise kohta väljastati kaks kutset, üks KÜ XXX 1 liikmele ja teine XXX 4 3 korteriomanikule. Pärast kutsete saamist esitas
tja 30.06.2007.a. ühistu juhatusele taotluse väljastada tõend, mis kajastaks korteriühistu liikme varalisi õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes. Tõendit ei väljastatud. 09.07.2007.a. koosolekul otsustati määrata likvideerijad ja korteriühistu rahalised vahendid kanda XXX 4 valitsejale, kelleks nimetati OÜ Võru Kinnisvara. Nimetatud koosolekul majanduskava hageja poolt ei esitatud. Eeldada ei saa ka asjaolu, et 2007. aastaks kortertiühistu poolt kinnitatud majanduskava oleks valitsejal aluseks omale võetud kohustuse täitmiseks, sest hageja on esitanud nõuete alusena elektroonilise andmebaasi väljatrüki arvete kohta. Hageja poolt esitatud arvetel arvestab ja nõuab hageja remondifondi ettemakseid, teenustasu ja teisi makseid
tjalt ka keldripinna eest kokku 707.8 m2-lt ning hinnad on erinevad võrreldes korteriühistu arvetega, vee arvestus ei vasta veemõõtja näidule ega Võru Linnavalitsuse poolt kinnitatud hinnakirjale. Korterite omanikud ei tasunud ühistule ettemakseid ega hooldustasu keldripinnalt, sama ei teinud ka
tja, olles ühistu liige ja tasudes 562.3 m2 arvestusega. Teostatud ei ole ka korteriühistu majanduskava kohaseid planeeritud remonttöid. Tõsiseks ohuks elanike ja äripinnal viibijate tervisele ja elule ning kaasomandi säilimisele on amortiseerunud elektrijuhtmestik korterites ja elanike kasutuses olevates trepikodades, abiruumides. Esimesele korrusele korteritest aegajalt tulev vesi on eelduseks kaupade riknemisele. Kes ja kuidas ning millise dokumendiga ehitise valitsemise valitsejale üle andis, ei ole
tjale teada. Seaduse kohaselt tuleb koostada üleandmise-vastuvõtmise akt.
lg 1 sätestab, et valitseja koostab kalendriaastaks majanduskava.
tja ei ole hagejalt saanud ühtegi teadet üldkoosoleku toimumise kohta 2008. aasta majanduskava kinnitamiseks või valitseja aruande kinnitamiseks. Samuti mitte 2009.a aasta majanduskava.
lg 1 punktide 2-4 kohaselt sisaldab majanduskava muuhulgas andmeid kaasomandi eseme valitsemiseks kavandavate sissetulekute ja väljaminekute kohta, korteriomanike kohustuste kohta kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmise suhtele ja kaasomandi eseme korrashoiuks remondifondi tehtavate maksete suuruse kohta.
lg 3 kohaselt esitab valitseja pärast kalendriaasta lõppemist aruande, milles kajastatakse muuhulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi.
Hagi esitamise õiguslikuks aluseks saab sama sätte tähenduses lugeda korteriomanike üldkoosoleku otsust koos kinnitatud majanduskavaga. Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Sellist tõlgendust on toetanud ka Riigikohtu prakitka. Riigikohus selgitas 28.11.2005.a. otsuses nr 3-2-1-132-05, et valitseja poolt nõuete esitamiseks kohtus on vajalik korteriomanike otsus. Hagi esitamise õiguslikuks aluseks saab lugeda korteriomanike üldkoosoleklu otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamsie kohta. Kuna hageja ei ole nimetatut esitanud, puudub hagil õiguslik alus.
tja on püüdnud selgitada hageja juhatajale Mati Kriis´ile ja Võru Kinnisvara OÜ töötajatele majanduskava olemasolu vajalikkust, millest ilmneks elamu hoolduse ja remondi maht ning sellest tulenevalt vastavad maksed.
tja raamatupidamise eest vastutav isik on püüdnud hageja pearaamautpidajale selgitada käibemaksuseadusest tulenevaid erisusi eluruumide ja äriruumide tarbeks osutatud teenuste maksustamisel ja nende kajastamist arvetel, et hagejale remondifondi kantav raha on sisuliselt ettemaks teenuse eest ning teenuse osutamisel tuleb teha tasaarveldus ettemaksuga jne.
tja on Maksu- ja Tolliametile teatanud käibemaksu rakendamisest XXX 4 miteeluruumide osas. Hageja palub hagi jätta rahuldamata ja asjas menetlus lõpetada. 4 HAGEJA VASTUS
TJA VASTUVÄIDETELE (tl 72-75) 16.03.2009.a. esitas hageja omapoolse seisukoha
tja vastuse osas.
tja seisukoht, et temale kuuluvad mitteeluruumid ei ole üks osa korteriomanditeks jaotatud kinnisasjast ja seetõttu tuleks tema puhul rakendada teistsugust lähenemist, on ekslik.
Kõnesolev kinnistu on jaotatud 37. korteriomandiks, millest 36 kannavad numeratsiooni vastavalt reaalosa korterinumbrile ja
tjale kuuluva korteriomandi tähistuseks on M100 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljatrükk, tl 80-82), reaalosa suuruseks 707.8 m2, mis tuleneb ka
tja kirjalikust vastusesest.
kohaselt on korteriomanikud kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutusi kandma võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Kuna kaasomandi suurus tuleneb otseselt reaalosa suurusest ja on omavahel võrdelises seoses, tagabki reaalosa suurusest tulenev (nn ruutmeetripõhine) kulude jaotus kõige lihtsama ja õiglasema, seadusele vastava kulude jaotuse. Sellega on seletatav, miks tuleb
tjal tasuda vastavaid kulutusi ka pinnalt, mida tema nimetab keldripinnaks, kuid mis tähistatuna Tartu Maakohtu kinnistusosakonna plaanil M100 moodustab tegelikult ühe osa
tja korteriomandist suurusega 707.8 m2.
tja on õigesti viidanud, et korteriomanikud valitsevad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest KÜS järgi. Samas tuleb silmas pidada asjaolu, et kuna korteriomanikud otsustasid korteriühistu likvideerida ja määrata valitseja vastavalt
-ile, taasutus korteriühistu likvideerimisega selle asutamise eelne õiguslik olukord. Samuti ei saa valitsejale olla siduvad tema valitsejaks määramisele eelnenud perioodil
tja tehtud remonttööd või kahepoolsed kokkulepped likvideeritud korteriühistuga. Samuti pole nimetatud tööde loetleu aluseks, et tunnistada valeks hageja väide selle kohta, et
tja ei mõista oma kohustusi teiste kaasomanike ees. Nimetatud tööd on seotud peamiselt
tjale kuuluva korteriomandi reaalosaga ja kui see ka nii ei oleks, ei ole
tja poolt eelnevalt teostatud töödel mingit seost käesolevas tsiviilasjas käiva vaidlsuega. Likvideeritud korteriühistu rahalised vahendid, mis otsustati kanda hagejale, kandis hageja tagasi korteriühistu arveldusarvele ning likvideerijad pidid selle tagastama kõigile korteriomanikele vastavuses nende osas suurusele. Selle otsuse tingis hageja soov vältida rahaliste vahendite osas tekkida võivat vaidlust
tjaga, mille eeldamiseks andis alust
tja kiri 30.06.2007.a. korteriühistule, kus
tja seadis kahtluse alla rahaliste vahendite valitsejale üleandmise. Hageja ei ole kunagi vaielnud vastu
tja kirjalikus vastuses toodud tõsiasjale, et
tjal on hetkel soojusenergia, prügiveo ning kanalisatsiooni ja vesivarustuse kohta sõlmitud lepingud otse tarnijaga; samuti ka elektrvarustuse osas, nagu ka kõikidel teistel korteriomaikel.
tjale ei ole hageja poolt esitatud arveid nende teenuste kohta otselepingute kehtimise perioodil.
tja väide hageja poolt 2007. aasta augustis küsitud hinna osas ei vasta kehtestatud hinnakirjale ja ei ole õige. Hageja on jaotanud augustikuu kulud täpses vastavuses AS Võru Vesi poolt esitatud arvele.
tjale esitatud arvel võrdub vee- ja kanalisatsiooniteenuse käibemaksuta hind täpselt AS-i Võru Vesi poolt esitatud ja veearvesti näitudest tuleneva käibemakusta vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaga. Sama kehtib ka abonenttasu kohta. Kahjuks ei võimalda hageja poolt kasutatav kommunaalteenuste arvestamise programm kasutada ühe maja lõikes ühel teenusel erinevaid hinnakirju samale ühikule (aga Võru Linnavalituse normatiivaktidest tulenevalt kehtisid sellele hetkel juriidilistele ja füüsilistele isikutele erinevad vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad), oli valitud
tja kui juriidilise isiku tarbitud vee- ja kanalisatsioonitennuse ühikuks kuu vee- ja kanalisatsiooniteenuse maksumuse koguhind (290.40 krooni) ja koguseks üks (kuu). Summaks kujuneski 290.40 krooni. Täpselt selline oli ka AS Võru Vesi poolt esitatud arve. Füüsilisest isikuteste korteriomanike puhul kasutati ühikuna tavapärast kuupmeetrit. Hageja märgib, et kui
tjale jäi midagi arusaamatuks või tekkis pretensioone, oli ta vastavalt korteriomanike poolt vastu võetud kodukorra punktile 1.16 5 kohustatud esitama vastava pretensiooni enne arve tasumistähtaja saabumist ehk siis hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu 19. kuupäevaks.
tja väide majanduskava puudumise kohta on osaliselt õige. Majanduskava valitsejaks määramisest kuni 2007. aasta lõpuni on kinnitatud korteriomanike üldkoosolekul 09.07.2007.a., millest
tja ka ise osa võttis. Majanduskava kinnitamine fikseeriti koosoleku protokollis. Protokoll on koostatud vastavalt
Aastaks 2008 majanduskava koostatud pole, peamiselt on see tingitud remondifondi rahaliste vahendite ja nende kasutamise planeerimise keerukusest tingimustes, kus pole õiguslikku lahendit 20% korteriomandite kogupinnast omava korterioamniku tahtmatusele alluda ülejäänud korteriomaike poolt seadusetele vastavas korras vastu võetud otsustele ja sellest tulenevalt pole selgust ühe neljandiku remondifondi rahaliste vahendite olemasolus. Samas ei saa üksnes majanduskava puudumine olla aluskes kommunaalmaksete, valitsemiskulude ja remondifondi maksete tasumisest keeldumiseks, sest nimetatu eest arvete esitamine oli kooskõlas korteriomanike 09.06.2007.a. toimunud üldkoosoleku otsusega, mis kinnitas majanduskava koostamise ja kulude arvestuse aluseks olevad põhimõtted kuni korteriomanike uue vastavasisulise otsuseni. Uut otsust seni vastu võetud ei ole. Majanduskava puudumine on küll hageja töö puudujääk, kuid ei anna alust keelduda oma kohustuste kandmisest võrdsetel alustel teiste korteriomanikega. Hageja märgib, et
tja ei ole tasunud esitatud arvete alusel ühtegi senti ka 2007. aastal, mil majanduskava oli olemas.
tja viidatud Riigikohtu lahendi osas märgib hageja, et tegelikult asus Riigikohus nimetatud otsuses seisukohale, et valitseja võis kohtusse esitada nõudeid ka ilma korteriomanike üldkoosoleku otsuseta. Samuti märgib hageja, et käesoleval juhul on hagejale antud korteriomanike 09.07.2007.a. üldkoosoleku otsuse punktis 1 antud volitused nõuete esitamiseks kohtus ja seda ka XXX 4 kaasomanike vastu. KOHTUISTUNG (tl 87-92, 215-219) 12.05.2009.a. toimud eelistungil jäi hageja varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning kinnitas, et saab esitada vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli originaali ja ka koosoleku registreerimislehed. Kõigepealt toimus korteriühistu XXX 1 liikmete üldkoosolek, kus otsustati likvideerida korteriühistu ja seejärel juba XXX 4 korteriomanike üldkoosolek valitseja määramiseks, sama üldkoosolekul osalejate koosseisuga, sest keegi saalist ei lahkunud ja seetõttu oli välja saadetud ka kaks koosoleku kutset sama kellaajaga - esimene korteriühistu XXX 1 likvideerimiseks ja teine selle kohta, et valitseja määramise üldkoosolek toimub vahetult pärast korteriühistu XXX 1 üldkoosoleku lõppemist. Mõlemad kutsed olid välja saadetud seaduses sätestatut järgides. Ka Werrohof Invest OÜ esindaja oli teisel koosolekul, sest keegi ei lahkunud saalist. Registrikande järgi on korteriühistu XXX 1 lihtsalt likvideeritud, ilmselt ilma õigusjärgluseta 2008 aastal, 2007. aasta augustis on valitseja nimetatud, tegutsema hakkas alates 01.08.2007.a. Majanduskava puudumine 2008. aasta mõnede kulude kohta on pigem formaalne, kui sisuline puudujääk. 2008. aastal toimus majandamine vastavalt 09.07.2007.a. toimunud korteriühistu üldkoosoleku otsustele, kus olid näha rahalised koormatised ja perspektiivne tegevus.
tja lepinguline esindaja selgitas, et Werrohof Invest OÜ ei olnud valitseja määramise üldkoosolekul ja ei hääletanud selle poolt, seetõttu ei olnud koosolek ka otsustusvõimeline. Korteriühistu XXX 1 on saatnud 21.08.2007.a. saldoteatise Werrohof Invest OÜ-le, kus on teatanud 31.07.2007.a. seisuga osakapitali suurus ja palutud seda kinnitada. Seega nimetatud ajal korteriühistu eksisteeris.
tja ei vaidle vastu arvete saamisele, kuid arved ei vasta seaduses sätestatule. Arved ei ole konkreetsed. Hageja on unustanud, et
tja on äriühing. Arve peal peab olema remondifond käibemaksuga. Hageja pole käibemaksu näidanud, aga
tja on käibemaksukohuslane. Käibemaksuseaduse (kuni 01.01.2009.a. kehtinud 6 redaktsioon, KMS) § 16 lg 2 p 2 kohaselt oli maksuvaba käive eluruumi teenuse osas. Kuna Werrohof Invest OÜ ei ole eluruumi omanik, siis ei saa ka seda äriruumi käsitleda kui eluruumi. Alates 01.01.2009.a. on ka eluruumide omanikule maksustatavad kõik teenused käibemaksuga. Kui remondifondi raha tehakse sihtotstarbelise sissemaksena, siis tehakse tasaarvestus. Eluruumi hooldusteenuse osa on käibemaksuvaba. Kui ühe ruutmeetri pealt võetakse raha 8 krooni, siis see sisaldab ka käibemaksu (1.3 krooni), mis tuleks näidata käibemaksuna. Kui valitseja ise seda teenust ei osuta ja ostab teenust, siis selleks peavad olema kirjalikud kokkulepped, et siis käibemaksu näidata teenuste osas ja teenuste ostjaga tehakse tasaarvestus. Antud asja juures oleks olnud vaja arvel tuua välja käibemaksu summa, mis oleks olnud remondifondile.
tjal oleks võimalik olnud küsida tagasi käibemaksu oma kulutuste osas. Hageja selgitas täiendavalt käibemaksu osas, et kuni
tja täpsustavad seisukohad hagiavalduse osas (tl 97-106).
tja jäi varasemate seisukohtade juurde, kuid täpsustas vastust. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 3 sätestab erastamise objekti. Lõike 2 kohaselt on korterile või mitteeluruumile vastava elamu muu osa suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse selle korteri või mitteeluruumi üldpinna osakaalust kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinnas mõttelise osana. Lõike 3 kohaselt abiruumid, mis asuvad elamus või elamuga ühisel krundil, kuuluvad erastamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Abiruumiedks loetakse elamus või elamuga ühisel krundil paiknevates hoonetes asuvaid ruume, mis ehitusprojekti kohaselt on ette nähtud elamu teenindamiseks või elanike ühiseks või individuaalseks kasutamsieks. Samuti loetaksekse abiruumideks endisi eluruume, mida vastavalt kohaliku omavalitsuse otsusele ei ole tunnistatud mitteelurruumideks, olenemata sellest, kuidas nimetatdu ruume teglikkuses kasutatakse. Sama seaduse § 13 lg 1 sätestab, et omandiõigus erastatavale eluruumile, sealhulgas järelmaksuga ostetud eluruumile tekib vastavalt AÕS §-le 92. Mitteeluruumide erastamise seaduse (MEES) § 2 sätestab erastamise objekti. Lõike 1 kohaselt on erastamise objektiks elamus asuv mitteeluruum koos selle suurusele vastava muu osaga elamust, mis on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse või riigi äriühingu või aktsiaseltsi, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühing, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitususüksusele, omandis. Elamuks nimetatud seaduse mõttes loetakse hoonet, milles asuvate eluruumide üldpind on vähemalt võrdne selles hoones asuvate mitteeluruumide üldpinnaga. Mitteeluruumideks loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt elamutes paiknevaid kontoriruume, kultuurhariduslikke ruume, ateljeesid, kaubandusruume, kommunaal-elutarbelisi ruume, laoruume, tööstusruume ja muid elamutes paiknevaid ruume, mis on vastavalt ehitusprojektile, kasutusloale või valla- või linnavalitsuse loale ettenähtud alatiselt kasutamiseks mitteeluruumina. Enne mitteeluruumi erastamist tuleb mitteeluruumi andmed kanda riiklikusse ehitisregistrisse. Lõike 3 kohaselt ei ole mitteeluruumiks elamu teenindamiseks, elanike ühiseks või individuaalseks kasutamiseks ettenähtud abiruumid, mida arastatakse vastavalt eluruumide erastamise seadusele. Kui abiruumid on antud kolmanda isiku valdusesse lepingu alusel, lähevad pärast antud elamus korteriühistu moodustamist või elamu haldamise üleandmist korteriomanikele lepingujärgsed õigused ja kohustused eluruumide erastamise kohustatud subjektilt üle korteriühistule või korteriomanikele. Lõike 6 7 kohaselt erastatakse mitteeluruume korteriomandi esemena. Kuni vastava korterioamndi kinnistusraamatusse kandmiseni erastatakse mitteeluruume valasasjana. MEES § 4 lg 2 kohaselt erastatakse mitteeluruumid elamus, mille üheks omanikuks on riik või kohalik omavalitusüksus või riigi äriühing või aktsiaselts, kelle kõik aktsiad kuuluvad kohalikule omavalitsusüksusele, või osaühing, kelle ainuke osa kuulub kohalikule omavalitsusüksusele, mitteeluruumide erastamise seaduse kohaselt, kui kaasomandis oleva elamu omanikud on lihtkirjaliku kokkuleppe alusel kindlaks määranud elamu reaalosad ja registreerinud need hooneregistris. Kokkuleppe mittesaavutamisel edastatakse nimetatud mitteeluruumid eraldis eaduse alusel. Sama seaduse § 61 kohaselt kohaldatakse mitteeluruumide haldamisel eluruumide erastamise seaduse §-de 151-152 sätteid. Võru Linnavalitsus mitteeluruumide omanikuna ja korteri valdajad on kokku leppinud eluruumide ja mitteeluruumide reaalosa suuruses, mis on kantud ehitisregistrisse ning seejärel on sõlmitud asjaõiguslepingu (08.02.2001.a.), mille alusel on korteriomandid kinnistusregistrisse sisse kantud.
tja esitas korteriomandite registriosa detailvaated 22.04.2009.a. seisuga (tl 108-151). EES § 15 sätestab: - - lg 1: erastatud eluruumidega elamus võivad omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka käesoleva seadue §-s 6 nimetatatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja aniel vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korterioamikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid
järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes
-is valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad
alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada; lg 2: elamus, kus korteriomanikud on elamu haldamiseks sõlminud ühise tegutsemise lepingu, jääb leping kehtima niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus
-iga; lg 3: korteriühistute moodustamise ja tegevuse alused sätestatakse teiste õigusaktidega. KÜS § 16 lg 1 kohaselt lähtutakse erastatud eluruumidega elamutes korteriühistu asutamisel EES-i §-s 15 sätestatust. EES § 151 lg 2 kohaselt annab eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
tjal puuduvad andmed selle kohta, et erastamise kohustatud subjekt Võru Linnavalitsus oli määranud XXX 1 elamu (praeguse aadressiga XXX 4) haldajaks valitseja õiguste ja kohustustega hageja ning sõlminud sellekohase lepingu. 13.02.2001.a. otsustati asutada korteriühistu XXX 1, mis omandas õigusvõime registrisse kande tegemisest, s.o 13.02.2001.a.
lg 4 kohaselt on senine elamu haldaja kohustatud kolme kuu jooksul, arvates korteriühistu registrisse kandmisest, korteruühistule üle andma Vabariigi Valitsuse korras loetletud dokumendid elamu kohta. Vajaliku dokumentatsiooni puudumisel tuleb see vastava elamu remondirahade eest taastada ja korteriühistule üle anda. Kõik elamu majandamiseks sõlmitud lepingud lõpevad kolme kuu jooksul pärast nende üleandmist ühistule, kui ühistu neid ei pikenda. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud KÜS-is sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 5 lg 2 kohaselt loetakse korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteri võõrandamisel omandaja korteriühistu 8 liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päev. KÜS § 7 lg 2 kohaselt hinnatakse korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel selle korteriomandi väärtust koos korteriomaniku varaliste kohustustega korteriühistu suhtes ja osamaksuga korteriühistu varas.
tja omandas XXX 4 elamu esimesel korrusel asuvad kaupluse ruumid ja keldris asuvad abiruumid ning Võru Linnavalitsuse poolt korteriühistule tasutud liikmemaksu ja remondifondi osamaksed Võru linna ja
tja vahel 20.07.2005.a. sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel. 09.07.2007.a. toimunud koosoleku eel allkirjastati koosolekust osavõtmise kohta osavõtu leht, millel ei olnud märget I või II koosolek. 21.08.2007.a. esitas korteriühistule raamatupidamisteenue osutaja Abacus Invest OÜ osakapiptali saldovõrdluse summas 14 156 krooni, mis ühtis
tja raamatupidamise andmetega. 19.10.2007.a. on KÜ XXX 1 likvideerija Birgit Järvis ja Abacus Invest OÜ juhatuse liige allkirjastanud KÜ XXX 1 majandustegevust kajastavad raamatupidamise dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti. Raamatupidamisest anti dokumendid likvideerijale üle. 06.02.2008.a. likvideerijate esitatud avalduse alusel on KÜ XXX 1 Tartu Maakohtu registriosakonnas registrist kustutatud. Hageja poolt esitatud maksekorraldusest nähtub, et enne registrist kustutamist on korteriühistu likvideerijad kandnud remondifondi kogutud raha 58 085.03 krooni OÜ Võru Kinnisvara arvele (laekunud 01.02.2008.a.). Likvideerijate poolt esitatud avalduse alusel kustutati ühistu registrist ilma korteriühistu liikmetele raha tagastamata, millega Werrohof Invest OÜ ei nõustunud. Registrikaardi 4 veerust nähtub, et Tartu Maakohtu 20.03.2008.a. määrusega asjas 2-08-7427 on otsustatud korteriühistu täiendav likvideerimine ja likvideerijate õiguste taastamine. 09.05.2008.a. laekus
tja arveldusarvele 32 386.50 krooni selgitusega „KÜ XXX I likvideerimine“. 05.06.2008.a. kustutati KÜ XXX I registrist ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 kohaselt lõppes juriidiline isik XXX 1. Seetõttu ei ole hageja tuginemine korteriühistu eelsele elamu valitsemise olukorra taastumisele seaduspärane.
tja on korduvalt ühistu likvideerijatelt nõudnud suulist või kirjalikku tõendit, mis kajastaks korteriühistu liikmete varalisi õigusi ja kohustusi, kuid tulemusteta. Korteriomandi valitsemise probleemistiku juures tuleb eristada reaalosa ja kaasomandi osa valitsemise õiguslikku režiimi. AÕS § 68 kohaselt on omand isiku täielik võim asja üle.
10 kohaslt ei tohi korteriomandi reaalosa kasutus vastuollu seaduse või kolmanda isiku huvidega. Kolmandate isikutena on antud juhul käsitletavad teised korteriomaikud. Korteriomaike kohustuste hulka kuuluvad kaasomandil lasuvate maksude tasumine ning avalik-õiguslike reaalkoormatiste ja kaasomandi majandamise kulutuste kandmine. Maksudest tulb eelkõige nimetada maamaksu ja kindlustusmakse tasumise kohustust, mida arvutatakse proportsionaalselt kaasomandi mõtteliste osade suurusele.
tja tasub nimetatud maksud ise kinnistatud 25% ärimaa kohta temale esitatud maamaksuteate ja kindlustuslepingu alusel. Kulutuste hüvitamisel tuleb juhinduda
lõikest 1 – kohustus hoida oma korteri reaalosa korras.
lg 2 kohaselt tuleb hüvitada kaasomandi eseme korrashoiu kulutused neid kulutusi teinud teistele korteriopmanikele suuruses, mis vastab korteriomanikule kuuluva kaasomandi suurusele.
tja on
lg 1).
lg 2 kohaselt korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosasdest.
tjale 9 kuulub 5216/16020 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana mitteeluruum M100. Hageja poolt esitatud protokolli kohaselt oli koosolekul esindatud 79.3% kaasomandiosadest lisatud ka II koosolekust osavõtnute registreerimise lehele.
tja väidab, et tema ei ole II koosolekul osalenud. Koosoleku protokolli punkti 5 kohaselt koosolek otsustas kandidaatide puudumisel majanõukogu mitte nimetada.
tja arvates ei ole selline asi mõistlik ning
tja soovib kindlasti, et majanõukogus oleks tema esindaja, kuulub ju
tjale kinnistu kaasomandi mõttelisest osast 32.5% ja kõikide eluruumide korteriomanikele 67.5%. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotd toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärgje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on mitemepoolne tehing tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Korteriomanike üldkoosoleku otsus on olemuselt korteriomanike mitmepoolne tehing, mille tegemiseks on vajalik nõutav kvoorum.
lg 2 kohaselt on otsuse vastuvõtmiseks vaja, et otsuse projekti sisu oleks üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras kirjeldatud. Kõnealusel kutsel oli päevakord märgitud järgmiselt: 1. valitseja nimetamine (otsuse projekti põhiseisukoht – nimetada elamu XXX 4 valitsejaks viieaastaseks perioodiks alates 01.08.2007.a. OÜ Võru Kinnisvara). Esitatud päevakorra sisus puudub täielikult volituse ulatuste andmine, olgugi, et see on protokolli tekstis antud. Protokolli sisu on vastuolus
4. kinnitada majanduskava 01.08 kuni 31.12.2007 lõpuni. Protokollile majanduskava lisatud ei ole. Hageja on esitanud majanduskava alles 16.03.2009.a. kirjaliku arvamuse lisana.
tja hinnangul ei vasta see
§-s 22 sätestatule. Raamatupidamise seadusest (RPS) tulenevalt peaks hagejal olema arved ka paberkandjal.
tja on hageja poolt esitatud arved arhiveerinud ja jätnud raaamtupidamises kajastamata kui alusetult esitatud arved. Juhul, kui hagejal oli korteriühistuga sõlmitud vee edasimüügi leping
tjale ja hageja raamatupidamisprogramm ei võimaldanud õigeid arveid esitada, siis oleks pidanud lisama arve aluseks olevad alusdokumendid. Hageja ei ole vaatamata korduvatele palvetele esitanud tegelikkusele vastavaid arveid vee edasimüügi kohta.
tja on 2007. aasta septembris-oktoobris palunud korteriühistu likvideerijatel esitada oma arved või tasaarveldada AS Võru Vesi poolt KÜ-le XXX 1 esitatud vee tarbimise kulud korteriühistu liikmena tasutud ettemaksetena. Et arvet ei esitatud, on
tja seisukohal, et nimetatud summad on tasaarvestatud. Kogu veearvete segaduse põhjustas see, et AS Võru Vesi ei saanud sõlmida
tjaga lepingut, kuna KÜ XXX 1 likvideerijad ei soostunud muutma ega lõpetama KÜ XXX 1 ja AS Võru Vesi vahelist lepingut. Väliskoristust teostab ainult
tja, kuna XXX 4 asuv elamu piirneb
tjale kuuluva kinnistuga Jüri 13a. Vaatamata
tja ettepanekutele sõlmida koristamise osas kokkulepe, ei ole seda senini tehtud. Kuni 20.04.2005.a. oli kinnistusraamatus korteriomandi reaalosana mitteeluruum M100 üldpinnaga 562 m
tjale kuuluvale korteriomandile (M100) aadressil XXX 4, Võru (tl 182). Kohus jättis hagi tagamata (tl 193), kuna hageja ei andnud hagi tagamisega tekkida võiva võimaliku kahju hüvitamiseks kohtu määratud tähtajaks tagatist (Kohus andis hagejale tähtaja 08.05.2009.a. määrusega, tl 186-188). 06.10.2009.a. toimunud kohtuistungil (tl 215-219) jäid pooled varem avaldatu juurde.
tja esindaja rõhutas, et on esitanud kõik materjalid selle kohta, et nõue on alusetu ja et see on esitatud vale isiku poolt. Korteriühistul oli sõlmitud vee edasimüügi leping
tjaga juunis 2006. aastal. Ettemaks on tasaarvestatud. Hageja esindaja selgitas, et tasaarvestus ei saa toimuda automaatselt, seda saab teha ainult avaldusega teisele poolele. Välikoristuseks on 10 hagejal sõlmitud leping. Valitseja ongi määratud selleks, et iga korteriomanik ei peaks ise sõlmima lepinguid oma osa suhtes. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja andis
tjale aega kokkuvõtliku seisukoha esitamiseks. 06.11.2009.a. esitas
tja omapoolse kokkuvõtte ning taotluse tõendite väljanõudmiseks (tl 228-230). Vastavalt
lg 2 p-le 1 on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. Seega eeldusel, et valitsejale on üldse hagi esitamiseks volitused antud, saab ta oma volitusi realiseerida esindatava nimel, s.o kõigi korteriomanike nimel, olles ise nende esindaja. OÜ Võru Kinnisvara on aga seevastu esitanud hagi iseenda nimel. Pealegi pole OÜ Võru Kinnisvara ka oma volitusi korteriomanike nimel hagi esitamiseks siiani tõendanud. OÜ Võru Kinnisvara ajab antud juhul alusetult enda nimel võõrast asja. Analoogne oleks olukord, kui näiteks advokaat ajaks kliendi kohtuasja enda nimel.
tja on seisukohal, et tulenevalt TsMS §-st 3 puudub hagejal õigus antud asjas kohtusse pöördumiseks ning esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Isegi kui saaks väita, et hageja saab antud juhul hageda korteriomanike asja enda nimel, on esitatud nõue
tja jaoks ebaselge. Hageja ei ole siiani esitanud kohtule ühtegi arvet ega muud alusdokumenti, millest tuleneks tema väidetav nõue
tja vastu.
tja on ise esitanud kohtule illustratiivse materjalina talle e-posti teel saadetud paberid, mis on pealkirjastatud “kommunaalteenuste arve”. Milles osutatud “kommunaalteenused” täpsemalt seisnevad, jääb aga arusaamatuks. Kommunaalteenuste mõiste sisustavad tavapäraselt vesi, elekter, soojusenergia ja koristus. Pooltel puudub vaidlus, et hageja ei ole enda nimel ega ka vahendatult osutanud
tjale mingeid teenuseid seoses vee, elektri ega soojusega. Välikoristuse osas on hageja osutanud teenust vaid korterelamu elanikele, puhastades trepikodade esist territooriumi.
tjal on eraldi sissepääs oma korteriomandisse ning selle esist territooriumi ei ole hageja kunagi koristanud. Olgugi, et kogu XXX 4 kinnistu maa-ala kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse, puudub vaidlus, et faktiliselt väljakujunenud kasutuskorra kohaselt kasutab ja hooldab
tja oma korteriomandi esist territooriumi, samal ajal kui hageja hooldab vaid elanike trepikodade esist territooriumi, kuhu
tja faktiline kasutus ei ulatu. Olukorras, kus hageja on osutanud oma teenust vaid “poolikult”, on
tjal õigus alandada võlaõigusseaduse (VÕS) § 112 alusel hageja poolt osutatud koristusteenuse maksumust selle summa ulatuses, mida hageja
tjalt nõuab. Hinna alandamise avaldus võib sisalduda ka kohtule esitatavas menetlusdokumendis ning see jõustub alates teisele poolele kättetoimetamise hetkest. Käesolevaga
tja alandab hageja puhastusteenuse hinda
tjale esitatud arvetel märgitud “välikoristuse” kogusumma võrra. Ülaltoodust selgub, et hageja ei ole reaalselt
tjale ühtegi teenust osutanud. Samuti on arusaamatu, millest tulenevalt on nn “teenustasu” suurenenud alates 2008.a jaanuarist ligemale kolm korda ning alates 2009.a jaanuarist veel ca 100 krooni võrra. Juhul kui hageja peab oma “teenuseks” teenust, mida ta on osutanud korterelamu elanikele, siis ka seda “teenust” on hageja osutanud poolikult, sest
tja pole sellest teenusest kuidagi osa saanud. Kõik
tja korteriomandit ja selle esist väliterritooriumi, samuti
tja korteriomandiga seotud, kuid reaalosast väljapoole jäävate trasside, liinide ja konstruktsioonidega seotud teenused on
tja ise sisse ostnud. Kui hageja tugineb oma nõudes korteriomanike üldkoosoleku otsusele, siis soovib
tja tähelepanu juhtida, et nimetatud koosoleku otsus ei anna hagejale mingit õigust valikuliselt otsustada, millist majaosa tema teenused puudutavad. Olukorras, kus hageja on osutanud täistasu eest oma väidetavaid teenuseid vaid osa maja suhtes, on
tjal õigus vastavas osas hageja nõuet VÕS § 112 alusel alandada. Analoogselt välikoristusega alandab
tja käesolevaga hageja “teenustasu” nõuet
tjale esitatud arvetel märgitud “teenustasu” kogusumma võrra. Remondifondi osas soovib
tja näha tõendeid selle kasutamise ja hoiustamise kohta.
tjal on alust arvata, et hageja kasutab XXX 4 remondifondi raha
Kuivõrd
tjale on siiani jäänud täiesti arusaamatuks, milleks kulub igakuiselt koguta remondifond, esitab
tja käesolevaga taotluse nõuda hagejalt välja tõendid: - Remondifondi rahasummade hoiustamise kohta perioodil 01.08.2007.a kuni tänase päevani; - Remondifondi rahasummade üksikasjaliku kasutamise kohta perioodil 01.08.2007.a kuni tänase päevani.
tjal on põhjendatud alus arvata, et hageja kuritarvitab XXX 4 elanike usaldust ning tegelikkuses teenib nn remondifondi kogutav raha kõnesoleva korterelamu asemel hoopis hageja muid majandustegevuse eesmärke.
tja on seisukohal, et tal on õigus keelduda hageja muu majandustegevuse finantseerimisest. Kui hageja keeldub vabatahtlikult eeltoodud tõendusmaterjali esitamisest, palub
tja kohtu kaasabi nimetatud tõendite väljanõudmiseks.
tja on seisukohal, et esitatud hagi on täies ulatuses alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. 11.12.2009.a. esitas hageja
tja seisukoha osas kirjaliku arvamuse (tl 235-238). Hageja kinnitab, et tal on õigus hagi esitada. Kuigi
lg 2 sisaldab sõnastust „valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel“, ei tähenda see seda, et nõude esitamisel saavad hagejateks olla üksnes korteriomanikud. Riigikohus on 02.11.2005.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-105-05 asunud seisukohale, et elamu hooldustasude ja kommunaalkulude sissenõudmise hagis saab olla hagejaks korteriühisuse valitseja.
lg 2 p 5 ettenähtud kohtusse nõuete esitamise kord peab teenima samausust eesmärki, mis tuleneb
Seetõttu nõustub kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et valitsejal oli õigus käesoleval juhul hagi esitada. /…/ Hagi esitamise õiguslikuks aluseks saab
lg 2 p 5 tähenduses lugeda korteriomanike üldkoosoleku otsuseid vailtseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Hageja on valitud koreriühistu valitsejaks, talle on antud volitus kohtus ja kohtuväliselt esitada oma nimel nõudeid elamu valitsemisest tulenevate kõigi rtahaliste nõuete, sealhulgas halduskulude, teenustasude ja muude valitsemise korraldamisest tulenevate summade, remondiks vajalike summade, vahendatavate teenuste eest tasutavate summade, viiviste, lepingutrahvide ja kõikvõimalike kahjusummade ning ümberarvestusest tulenevate summade sissenõudmsieks. Välikoristuse, teenustasu ja remondifondi maksete suurused ja maksmise põhimõtted on kehtestatud 09.07.2007.a. XXX 4 korteriomanike üldkoosoleku otsusega.
tja ei ole nimeatatud otsust vaidlustanud, mistõttu on see
lg 3, § 15 lg 1 lg 4 alusel
tjale täitmiseks kohustuslik. Hageja on osutanud välikoristusteenust XXX 4 korteriomaikele kogu XXX 4 teriitooriumil. Hagejal ei ole andmeid, et
tja koristaks XXX 4 territooriumit. Samas on hageja seisukohal, et isegi kui
tja seda teeb, ei anna see
tjale alust keelduda korteriomaike üldkoosolekuga otsustatud välikoristuse tasu maksmisest. Tõendite väljanõudmise osas märkis hageja, et ei pea seda põhjendatuks, kuna
tja viidatud dokumendid ei saa tõendada käesolevas asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Lisaks märgib hageja, et remondifondi arvestus ja kulutuste aruanne on saadetud kõikidele korteriomaikele koos
tja esindaja, et komromissi sõlmimine võib olla võimalik, kui hageja tõendab nõude põhjendatuse, kui hageja näitab ära, 12 et remondifondi rahade eest kulutusi tehti, et teised korteriomanikud on raha maksnud. Hageja esindaja selgitas, et hagejal ei ole võimalik järeleandmisi teha. Hageja ei ole seni nõudnud viiviseid. Hageja nõue vastab täies ulatuses XXX 4 üldkoosolekul vastu võetud otsustele. Kui teha järeleandmist, siis see tähendaks seda, et korteriomanikke koheldakse ebavõrdselt. Teised on oma maksed teinud lähtudes nendest otsustest. Hageja oleks nõus loobuma esitatud nõudest osaliselt, mis puudutab välikoristuse tasu ja ka teenustasu; ja jääks remondifondi nõude juurde. Kuna see hagis kajastatud periood ei hõlma kogu
tja võlgnevust hageja ees, siis saaks kokku leppida ka selles osas, mis jääb hagist väljapoole kuni omaniku vahetumiseni. Poolte palvel tegi kohus võimaliku kompromissi arutamiseks istungis vaheaja. Pooled kokkulepet ei saavutanud ning selgitasid, et vajavad aega kuni 19.03.2010.a. Nimetatud kuupäevaks esitavad pooled kompromissi või teatavad läbirääkimiste ebaõnnestumisest. Kohus andis pooltele aega kompromissläbirääkimiste pidamiseks. 07.06.2010.a. toimunud kohtuistungil (tl 258-263) kinnitas hageja esindaja, et läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks ebaõnnestusid. Samuti avaldas hageja esindaja, et hageja jääb esitatud nõude juurde.
tja esindaja selgitas, et
tja oli valmis tasuma 50 000 krooni, kuid kuna läbirääkimised tulemusi ei toonud, jääb
tja seniste vastuväidete juurde. Hageja on esitanud enda nimel nõude, mida tal õigus teha ei ole.
räägib õigusest esitada nõue korteriomanike nimel. Hageja esindaja selgitas täiendavalt, et hageja vaidleb vastu taotlustele, mis on esitatud
tja 06.11.2009.a. seisukohtades. See, kuidas on toimunud remondifondi rahade hoiustamine või kuidas raha on kasutatud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Nimetatu ei vabasta
tjat täitmast korteriomanike üldkoosoleku otsust ja see teenustasude ja remondifondi tasumise kohustus on
tjal olemas sõltumata sellest, kas ja kuidas on hoiustatud ja kasutatud neid rahasummasid. Nõude aluseks on korteriomanike üldkoosoleku otsus. Ükski seadus ei näe ette seda, et korteriomanikul tekib kohustus tasuda ainult siis, kui neid rahasummasid teatud viisil kasutatakse.
tja ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele, millele see vastuväide tugineb. Hageja nõude aluseks ei ole see, et hageja on tööd teostanud, vaid üldkoosoleku otsus tasuda remondifondi makseid ja hooldustasusid. Sellistes nõuetes on ükskõik, kas tegemist on korteriühistuga või ühisusega. Üldkoosoleku otsused on siduvad kõigile korteriomanikele. Kui neid üldkoosoleku otsuseid vaidlustatud ei ole, siis ei saa pärast öelda, et summade nõudmine ei olnud põhjendatud. Remondifondi makseid tasutakse ette. Tuleb lähtuda sellest, mis korteriomanike üldkoosolekul on otsustatud. See, kas see raha on ära kasutatud või seisab kuskil arvel, see ei oma nõude sissenõutavaks muutumisel tähtsust.
tja esitatud taotluse tõendite (remondifondi rahasummade hoiustamise kohta perioodil 01.08.2007 kuni tänase päevani ja remondifondi rahasummade üksikasjaliku kasutamise kohta perioodil 1.08.2007 kuni tänase päevani) väljanõudmise osas jättis kohus rahuldamata.
tjal, kui korteriomanikul, on õigus saada informatsiooni remondifondi rahasummade hoiustamise ja kasutamise kohta, kuid käesolevas asjas on hagi esitatud remondifondi rahasummade nõudmiseks. Hageja esindaja kinnitas, et hageja jääb selle juurde, et
lg 4 mõte ei ole see, et lisaks originaalile peaks samaaegselt esitatama ka notariaalselt kinnitatud üldkoosoleku protokolli. Kui
tja leiab, et allkirjad üldkoosoleku protokollil ei ole õiged, et need on võltsitud, siis
tjal on olnud võimalus esitada taotlus käekirja ekspertiisi tegemiseks.
tja ei põhjenda ratsionaalselt seda taotlust ja hageja leiab, et
tja venitab menetlust.
tja taotluse (nõuda välja hagejalt korteri omanike üldkoosoleku notariaalselt kinnitatud protokoll) jättis kohus samuti rahuldamata. TsMS § 330 lg 3 kohaselt uusi asjaolusid ja taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada selliselt, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne asja arutamist kohtuistungil. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist esitab avalduse, taotluse, 13 menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Ilmselt põhjustaks selle
tja taotluse rahuldamine asja arutamise edasilükkamise ja seega ka menetluse lahendamise viibimise.
tja ei ole esitanud ka põhjendusi, miks ei olnud võimalik
tjal seda taotlust esitada varem. Samuti ei ole
tja viidanud sellele, mis konkreetselt selles üldkoosoleku protokollis, mille originaal on esitatud, tingib vajaduse selle üldkoosoleku protokolli notariaalselt kinnitatud eksemplari esitamise.
tja esitas kohtu tegevusele vastuväite.
tja leidis, et kohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata
tja 06.11.2009.a. menetluslikus dokumendis esitatud taotlused, kuna käesoleval juhul on poolte vahel ka sisuline vaidlus selles, kas
tjale on hageja poolt viidatud teenuseid osutatud.
tja leiab, et antud asjaoludel asja lahendamine ei veniks ning samuti leiab
tja, et tema viidatud taotlus tuleb rahuldada, kuna antud asjas on sisuline vaidlus ka hageja õiguse osas käesoleva hagi esitamiseks. Kohus leidis, et protokolliliste määruste muutmiseks ei ole alust. 05.11.2010.a. esitas
tja kohtule taotluse tunnistaja ülekuulamiseks (tl 255-256).
tja palus tunnistajana üle kuulata XXX 4 elanik J.E., kes saab anda ütlusi selle kohta, kuidas toimus teenuste osutamine hageja poolt XXX 4 majas. Samuti saab tunnistaja anda ütlusi teiste korteriomanike poolt teenuste eest hagejale tasumise kohta. 12.11.2010.a. toiomunud kohtuistungil (tl 269) kinnitas hageja esindaja, et hageja jääb esitatud avalduse juurde. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et
tjal pole sisulisi argumente ja ta on tehtud kõik selleks, et asja venitada. Tänaseks päevaks on võlgnevus küll suurenenud, kuid hageja ei ole seda kohtu kaudu suurendanud. Uue firmaga, mis sellel pinnal nüüd asub, on samad probleemid, oleme samuti esitanud hagi kohtusse. Viivisenõuet pole hageja senini veel esitanud.
tja seaduslik esindaja selgitas, et
tja ei ole teenuseid saanud; samuti kinnitas
tja, et jääb esitatud tunnistaja ülekuulamise taotluse juurde. Kompromissina pidas
tja võimalikuks tasuda 50 000 krooni. Hageja esindaja selgituste kohaselt on hageja pakutava kompromissi suuruseks 76 862.94 krooni. Praeguseks lisanduks veel 9 kuu eest saamata jäänud summad. Juhul, kui kohus on nõus jätkama asja arutamist kirjalikus menetluses, siis hageja suurendab oma nõuet 9 kuu teenuste eest. Kogu tasumata remondifond
tja poolt on summas 207 352,99 krooni. Kui tasutakse see summa
tja poolt, siis hageja mingeid muid nõudeid juurde ei lisa.
tja esindaja palus asja arutamine edasi lükata, et saaks hagejaga läbi rääkida võimaliku kompromissi variandid. Kohus jättis rahuldamata esitatud taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ning lükkas asja arutamise edasi. 17.11.2010.a. jätkas kohus istungit (tl 275).
tja selgitas, ei ole õnnestunud kätte saada juhatuse liiget V.V. .
tja jäi varasemalt pakutud kompromissi juurde. Hageja esindaja selgitas, et kuna kokkulepet ei tule, siis esitab hageja haginõude suurendamiseks avalduse. Pooled avaldasid, et on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. 18.11.2010.a. määrusega kohaldas kohus asjas kirjalikku menetlust ning kohustas pooli esitama täiendavad taotlused ja seisukohad hiljemalt 13.12.2010.a. Kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks määras kohus 17.01.2011.a. kell 14.00 (tl 276). Hageja esitas 13.12.2010.a. nõude suurendamise avalduse (tl 282-284). XXX 4 korteriomanike 09.07.2007.a üldkoosoleku protokolli punktist 2.3. tulenevalt otsustas korteriomanike üldkoosolek, et korteriomanikul lasub kohustus tasuda remondifondi ja teisi makseid arvestuskuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Nimetatud kohustuse tasumisega 14 viivitamise korral on viivis tasumata summalt 0,07 % iga maksetähtaega ületava päeva eest.
tja ei ole alates 2007.a augustist tasunud korteriomanike üldkoosoleku otsusega ette nähtud makseid. Seega on
tja kohustuste täitmisega viivituses ja tal lasub kohustus tasuda viivituse eest viivist. Viivis perioodil 2007.a august kuni
tja 106 270,25 krooni tasumisega viivitanud 712 päeva. Arvestades põhinõude summat ja viivise suurust, on viivis päevas seega 74,40 krooni päevas. Viivis kokku nimetatud perioodi eest on seega 52 972,8 krooni. Ülaltoodust tulenevalt on viivis perioodil 2007.a august kuni 13. detsember 2010.a hageja poolt esitatud põhinõude tasumisega viivitamise eest 70 899,01 krooni. Hageja palub TsMS § 367 kohaselt
tjalt välja mõista ka viivis põhinõude tasumisega viivitamise eest alates
tja tasaarvestusavalduse ja vastuväite kohtu tegevusele (tl 288-290).
tja on varasemalt viidanud
tja poolt kaasomandi esemele tehtud kulutustele ning lisanud ka vastavad tõendid.
tja on muuhulgas teostanud kaasomandis oleva kütte, veening elektrisüsteemi täieliku uuendamise summas 200 047,76 krooni (vastavad teostatud tööde aktid tl 43-44). AÕS § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja nõue
tja vastu on kas või mingis osas põhjendatud, tasaarvestab
tja oma ülaltoodud nõude hageja nõudega (VÕS § 197 lg 1). Riigikohus on lahendis 3-2-1-111-06 asunud seisukohale, et tasaarvestuse teostamiseks ei ole vajalik vastuhagi esitamine. Muuhulgas on
tja asunud seisukohale, et hageja ei ole talle osutanud teenuseid, mille eest hageja tasu nõuab (
tja 06.11.2009.a seisukohad punkt 2).
tja on selgitanud, et tema sissepääsu esist territooriumit ei ole hageja kunagi puhastanud. Lisaks on
tja viidanud, et kõik
tja korteriomandi ja selle esise välisterritooriumi, samuti
tja korteriomandiga seotud, kuid reaalosast väljapoole jäävate trasside, liinide ja konstruktsioonidega seotud teenused on
tja ise sisse ostnud. Olukorras, kus hageja on osutanud väidetavaid teenuseid vaid osa maja suhtes ja mitte
tja suhtes, ei saa hagejal
tja vastu viidatud osas nõuet olla. Viidatud
tja väidete tõendamiseks taotles
tja maja elaniku J.E. tunnistajana ülekuulamist. TsMS § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta. Tulenevalt TsMS § 333 lg-st 2, võib menetlusosaline esitada kõnealuse vastuväite ka rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis.
tjale teadaolevalt ei ole kohus
tja taotlust lahendanud. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades kohtu 18.11.2010.a määrust, on kohus jätnud
tja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks lahendamata. Sellega on kohus oluliselt piiranud
tja õiguseid, võttes
tjalt ebaõigesti võimaluse oma väidete tõendamiseks. Lisaks on kohus rikkunud menetlusõigust, kuna kohus ei ole lahendanud
tja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks. Eeltoodust tulenevalt esitab
tja käesolevaga vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus on ilma õigusliku aluseta jätnud lahendamata
tja tunnistaja ülekuulamise taotluse. Lisaks on tekkinud olukord, kus
tjalt on ilma õigusliku aluseta ning põhjendamatult võetud võimalus oma väiteid tunnistaja ütlustega tõendada. 22.12.2010.a. esitas
tja kohtule seisukoha seoses hageja viivisenõudega (tl 292-294).
tja on hageja põhinõudele täies ulatuses vastu vaielnud ning palunud jätta selle rahuldamata. Samuti on
tja tasaarvestanud oma nõude hageja nõudega (
tja 15 13.12.2010.a menetlusdokumendi alapunkt I). Lähtudes eeltoodust, puudub hagejal nõue
tja vastu. VÕS § 113 regulatsiooni kohaselt on viivisenõue võimalik vaid juhul, kui hagejal on
tja vastu rahaline põhinõue. Antud juhul hagejal
tja vastu rahalist nõuet ei ole, millest tulenevalt ei ole hagejal võimalik esitada
tja vastu ka viivisenõuet. Lähtudes eeltoodust, tuleb hageja viivistenõue jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus peaks siiski mingil põhjusel asuma seisukohale, et hagejal on
tja vastu viivisenõue, palub
tja alternatiivselt viivisenõuet vähendada mõistliku suuruseni. TsMS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. Tulenevalt VÕS § 162 lg-st 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud poole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise poole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisu.
tja palub kohtul alternatiivselt vähendada temalt väljamõistetavaid viiviseid mõistliku suuruseni, kuna viivisenõude täielik rahuldamine
tja suhtes ei oleks õiglane, sest
tja ei ole hageja poolt väidetud teenuseid saanud. Samuti on
tja teinud kulutusi kaasomandi esemele, mida ei ole talle hüvitatud. 12.01.2011.a. esitas hageja seisukoha seoses
tja poolt esitatud tasaarvestusavaldusega (tl 297-298).
tjal puudub hageja vastu nõue kaasomandi esemele tehtud kulutuste hüvitamiseks.
tja poolt väidetavalt tehtud kulutused ei ole käsitatavad ühisel asjal lasuvate koormatiste, asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutustena.
tja ei ole tõendatud, et tegemist oleks ka asja säilitamiseks vajalike kulutustena, mida
tja oleks olnud õigustatud tegema ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Kuna
tjal puudub hageja vastu nõue, ei ole tasaarvestuse teostamine võimalik. XXX 4 korterelamu mõttelised osad ei kuulu hageja ja
tja kaasomandisse. Seetõttu ei saa
tjal olla nõuet hageja vastu. Tulenevalt VÕS § 198 on tingimuslikult tehtud tasaarvestuse avaldus tühine.
tja poolt tehtud tasaarvestuse avaldus on tingimuslik ja sellest lähtuvalt tühine, sest
tja on märkinud, et ta tasaarvestab oma nõude hageja vastu juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue
tja vastu on kasvõi mingis osas põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT Käesolevas asjas on hagejaks korteriühistu liikmete poolt üldkoosolekul korteriühistu valitsejaks valitud äriühing OÜ Võru Kinnisvara. KÜS § 2 lõike 1 kohaselt on korteriühistu
-is sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud (KÜS § 5 lõige 1). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et
tja on korteriühistu liige. Tulenevalt seadusest laienevad
tjale kõik ühistu liikme õigused ja kohustused. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulud KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid (KÜS § 151).
tjal korteriomanikuna ei ole õigust keelduda 16 üldkoosoleku poolt vastu võetud ja kõiki korteriomanikke puudutava kohustuse täitmise keeldumisest, see on KÜS § 13 lõikest 4 tulenevalt õigusvastane. TsMS §230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud hagi
tja vastu
tjale esitatud arvete alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks.
tja on korduvalt väitnud, et ei ole saanud teenust, mille eest hageja on arved esitanud. Samas aga ei ole
tja oma väiteid kuidagi tõendanud.
tja väide, et üldkoosolek, kus elamu valitsejaks hageja valiti, ei olnud otsustusvõimeline, ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul asjakohane. Kohtule teadaolevalt ei ole
tja üldkoosolekul vastu võetud otsust soovinud vaidlustada. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on
tjale kuuluva reaalosa suuruseks alates 20.04.2005.a. 707.7m2.
tja on kõnealuste ruumide omanik alates 20.07.2005.a., seega ajast, millal kinnistusraamaatu kohaselt on mitteeluruumi M100 suuruseks 707.7m2. Seetõttu ei ole asjakohased
tja väited selle kohta, et arvetel on võtteldes teiste korteriomanikega arvestatud suurema pinnaga (s.h keldripinnaga). Majanduskava puudumise osas märgib kohus järgmist. Kohus möönab, et majanduskava koostamine on
kohaselt kohustuslik. Hageja on tunnistanud, et nimetatud kohustust ei ole alati järgitud. Kohus märgib aga, et
tja ei ole hagejale esitatud arvete eest tasunud ka perioodil, mil kehtis 2007. aastaks kinnitatud majanduskava. Seetõttu ei ole
tja tuginemine majanduskava puudumisele asjakohane. Tunnistaja ärakuulamise taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 464 lg 2 sätestab, et kohus võib kohtuistungil teha suulise või kirjaliku määruse. Suuline määrus kuulutatakse kohe ja protokollitakse. Kohus on
tja sellekohase taotluse lahendanud 12.11.2010.a. toimunud kohtuistungil, tehes taotluse rahuldamata jätmise kohta suulise määruse. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta
tja vastuväited kohtu tegevusele. Kuna kohus on määranud asjas tähtpäeva oma lõplike seiukohtade esitamiseks (13.12.2010.a.) ja seejärel asunud asja sisuliselt lahendama, ei pea kohus põhjendatuks käsitleda pärast nimetatud tähtpäeva kohtule esitatud taotlusi ja seisukohti, v.a 14.12.2010.a. saabunud
tja vastus viivisenõude osas. Kohus märgib, et ka nimetatud seisukoht on kohtule esitatud hilinenult, kuid
tjalt ei saa võtta võimalust hageja nõudele vastuväiteid esitada. Hageja on kohtu määratud tähtpäeval kell 22:26 esitanud elektrooniliselt kohtule viivisenõudega hagiavalduse täienduse.
tjal ei oleks mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt olnud võimalik tähtaegselt omapoolseid seisukohti esitada, kuid kuna tegemist oli nõudega, mida hageja ei olnud varasemalt esitanud, peab kohus põhjendatuks lugeda ka
tja 14.12.2010.a. esitatud seisukohad tähtaegselt esitatuks. Ülejäänud dokumendid jätab kohus tähelepanuta kui hilinenult esitatud. Olukorras, kus kohus on kohaldanud kirjalikku menetlust ja määranud kindlaks ka asjas tehtava lahendi aja, on lubamatu, et pooled hakkavad esitama taotlusi ja seisukohti, mis seaduse kohaselt tuleks vastaspoolele seisukoha võtmiseks kätte toimetada. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et
tja keeldumine korteriühistu üldkoosoleku otsusega vastuvõetud otsuse alusel ühistu liikme kohustuste täitmisest on õigusvastane.
tjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 106 270.25 krooni ehk 6791.91 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 70 899.01 krooni ehk 4531.27 eurot; viivis 0.07% põhinõudelt (6791.91 eurot) päevas alates 14.12.2010.a. kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna viivise suurus (0.07% põhinõudelt päevas) tuleneb seadusest (KÜS § 7 lg 4) ega ületa käseoleval juhul põhinõuet, on kohus seisukohal, et ei ole põhjendatud
tja taotluse viivise vähendamiseks rahuldamine. 17 MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad kõik menetluskulud
tja kanda. Kohtunik 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.