Tsiviilasi nr: 2-10-41481 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Kaupo Paal, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-41481 Tsiviilasi V. K. hagi L. K. vastu abielu lahutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.11.2010 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 0 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L. K. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): V. K. (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): L. K. (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 02.11.2010.a otsus tühistada osas, milles kohus mõistis L. K.´ilt riigi tuludesse 5 000 krooni (kohtuotsuse resolutsiooni p-i 4 osas).
- Muus osas jätta Harju Maakohtu 02.11.2010.a otsus muutmata.
- Apellatsioonkaebus rahuldada.
- Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu poolte endi kanda.
- Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist L. K.´ile apellatsioonkaebuselt enam makstud riigilõiv summas 63,90 eurot L. K.´i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank´is.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. 1
(3)Tsiviilasi nr: 2-10-41481 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 25.08.2010 esitas hageja maakohtusse kostja vastu hagi, milles palus lahutada poolte vahel 14.04.1979 sõlmitud abielu. Kostja vastuväited
- Kostja nõustus abielu lahutamisega. Esimese astme kohtu otsus
- Harju Maakohus tegi 02.11.2010 otsuse, millega lahutas poolte vahel Tallinna Perekonnaseisuametis 14.04.1979 sõlmitud abielu (kanne nr XXX) ja jättis kostjale abiellumisel saadud perekonnanime. Kohus jättis kohtukulud poolte endi kanda ja mõistis kostjalt välja riigituludesse riigilõivu 5000 krooni. Kohus vabastas hageja 24.09.2010 määrusega täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb riigilõiv 5000 krooni TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõista kostjalt välja riigituludesse. Kooskõlas TsMS § 190 lg 7 määras kohus, et riigilõiv 5000 krooni tuleb tasuda riigi tuludesse aasta jooksul pärast abielulahutuse otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
- Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab kohtuotsuse osas, milles kohus mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu summas 5000 krooni. Kaebuse kohaselt saab kostja invaliidsuspensioni 2670 krooni ja muid tulusid tal pole. Abielulahutuse algatajaks oli hageja, kostja nõustus abielu lahutamisega, kuid vaatamata sellele peab riigilõivu tasuma kostja. Vastustaja seisukoht
- Hageja apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust osas, mille peale on esitatud kaebus. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt riigi tuludesse välja 5 000 krooni. Reeglina tuleb hagi rahuldamise korral kostjalt välja mõista see tasumisele kuluv riigilõiv, mille tasumisest oli hageja menetlusabi korras vabastatud. Seega oli maakohtu otsus selles osas iseenesest õiguspärane, kuid apellant tõi käesolevas asjas esile asjaolud, mille kohaselt tuleb ta TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumisest vabastada. Apellandi puhul on tegemist invaliidsuspensionäriga, kelle igakuine sissetulek on 2670 krooni. Need on mõjuvad põhjused, millest tulenevalt saab rakendada erandit, mis võimaldab erandlikel asjaoludel riigituludesse väljamõistmisele kuuluvat summat mitte välja mõista.
- Apellandile tuleb tagastada ka riigilõiv, mille apellant apellatsioonkaebuse esitamisel tasus. Kuivõrd apellant vaidlustas maakohtu otsust üksnes temalt välja mõistetava riigilõivu osas, tuleb TsMS § 122 lg-st 4 tulenevalt apellatsioonkaebuse hinnaks lugeda 0 eurot, mistõttu riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele ei kuulu ning ringkonnakohus nõudis apellandilt riigilõivu tasumist ekslikult. Apellant tasus isiklikult 1 000 krooni lõivu 2
(3)Tsiviilasi nr: 2-10-41481 08.12.2010.a selgitusega „apellatsioonkaebuselt riigilõiv tsiviilasi 2-10-41481“. Kogu tasutud riigilõiv kuulub TsMS § 150 lg 1 p-i 1 alusel tagastamisele. Menetluskulude jaotus 8. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 164 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Mare Merimaa Kaupo Paal Ande Tänav 3
(3)