lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu, kuid ringkonnakohus saab teha uue otsuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus ei rikkunud ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse norme, arutades asja ilma kostja osavõtuta.
lg 6 kohaselt lahendab kohus kohtuistungi edasilükkamise taotluse viivitamata ja võimaluse korral enne kohtuistungit ning teavitab sellest viivitamata menetlusosalisi. Seega on kohtuistungi edasilükkamist taotleval menetlusosalisel endal kohustus teatada kohtule õigel ajal, et ta ei saa kohtusse ilmuda. Õige on apellandi seisukoht, et
mõtte kohaselt tähendab mõiste „õigel ajal“ menetlusosalise kohustust teatada kohtusse ilmumise takistusest esimesel võimalusel. Kostja on esitanud apellatsioonimenetluses tõendi, et viibis 08.03.2010.a 14:00, so kohtuistungi alguse ajal stomatoloogi vastuvõtul. Teate takistuse ilmnemisest saatis apellant kohtu kantseleisse 08.03.2010.a kell 13:45, so 15 minutit enne istungi algust. Isegi kui eeldada, et e-kiri jõudis kantseleisse samal hetkel, tuli avaldus registreerida ja edastada asja menetlevale kohtule. Apellant ei ole esile toonud asjaolusid, miks tal ei olnud võimalik varem informeerida kohut vajadusest minna hambaarstile ja oodata ära kohtu seisukoht. 15 minutit enne istungi algust edastatud avaldust ei saa lugeda antud asjaoludel õigel ajal edastatuks. Nimetatut oleks kostja saanud vältida, kui oleks kohut varem telefoni teel informeerinud taotluse laekumisest hiljem. Hambavalu ei ole selline objektiivse iseloomuga olukord, mis seda takistanuks. Maakohus ei saanud võtta seisukohta kostja taotluse osas, kuna taotlus ei jõudnud enne kohtuistungi algust asja arutava kohtunikuni. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme, mis tingiksid
Kostja õigusi ei rikkunud asja arutamine ilma kostja osavõtuta ka sisuliselt, kuna hageja vähendas oma nõuet 3 000 kroonilt 2 631,75 kroonini. Hageja taotlus lisada elatise miinimummäärale tulumaks ei saa käsitleda taotlusena menetlusõiguslikus mõttes, mille suhtes kostjal oli
Sisuliselt põhjendas hageja sellega, miks ta soovib elatist välja mõista suuremas ulatuses kui miinimummääras 2 175.- kr. Seega polnud tegemist üllatusliku asjaoluga, mida kohus oleks pidanud kostjaga arutama ja tema seisukohta küsima
Samuti ei ületanud maakohus otsust tehes nõude piire (
Õige on osaliselt apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei põhjendanud otsust seaduse kohaselt piisavas ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul pidanuks maakohus hindama lapse vajadusi, kui mõistis elatise välja suuremas osas kui miinimummääras (PkS § 61 lg 4). Käesoleval juhul lisas kohus miinimummäärale tulumaksu arvestusliku osa, märkides vaid, millistest tõenditest nähtub lapsele kulutuste tegemine, kuid jättes tegemata tõenditest järelduse ja analüüsimata, kui suured on lapse vajadused. Nimetatu tingiks asja maakohtule menetlemiseks tagasisaatmise. Seoses vastustaja poolt osaliselt nõudest loobumisega ja elatise nõude piirdumisega miinimummääras apellatsioonikohtu istungil, saab ringkonnakohus teha ise uue otsuse. 4
Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kostja väited lapsel piisava sissetuleku kohta on oletuslikud. Elatise vähendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja tööleping pärast kohtuotsuse tegemist lõppenud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et kostjal ei ole võimalik leida endale temast sõltumatutel põhjustel sissetuleku teenimise võimalust. Hageja parem varanduslik olukord ei anna alust jätta elatis kostjalt välja mõistmata. Kostjal on seadusest tulenev kohustus osaleda lapse ülalpidamises. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks summas 2 175.- kr alates 01.08.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus jätab
lg 4 alusel tähelepanuta apellandi käsitluse, mille kohaselt end lapse sünniakti kandmise näol oli tegemist kostja näiliku ja seetõttu tühise tehinguga, kuna tegelikult toimus varjatud lapsendamine. Tegemist on uute asjaoludega, mida kostja maakohtus esile ei ole toonud ja mille esitamist esmakordselt apellatsiooniastmes ei ole põhistatud. Menetluskulude jaotus Lähtudes
lg 1 sätestatust jäävad nii maakohtu kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud 83 % ulatuses kostja kanda ja 17 % ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel
§-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kai Härmand Ele Liiv Ande Tänav Parandatud 01 11 2010 määrusega RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.