Asjaolud ja kohtu seisukoht 13.01.2011 on Tartu Halduskohtule saabunud P.H. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju nõudes 650.- eurot seonduvalt sellega, et kaebaja on mittesuitsetaja ning on vanglaametniku lohaka töö tõttu sunnitud olema terve tund passiivne suitsetaja, mis on mõjutanud kaebaja tervist, kaebaja enesetunnet ja tekitanud terveks nädalaks peavalu ning unetust. Kaebaja on pöördunud märgukirjaga vangla poole ning vangla vastusest 04.01.2011 nähtuvalt on vangla kaebaja probleemiga tegelenud ning väitnud, et edaspidi püüab vangla selliseid probleeme vältida. Kaebaja on märkinud, et Tartu Vangla töötaja I. Kokk küll vabandas, kuid kaebuse esitaja ei pea seda piisavaks hüvituseks vaid leiab, et tema tervisele tekitati kahju, mille hüvitamiseks nõuab 650 euro väljamõistmist. 1 Eeltoodust lähtudes tegi kohus asjaolude väljaselgitamiseks vanglale järelepärimise, milles palus teatada, kas kinnipeetav P.H. on vangla poole pöördunud kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt varalise ja/või mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega 650 euro ulatuses. Vastuseks kohtu järelepäringule teatas Tartu Vangla 14.01.2011 elektronkirjaga, et P.H. ei ole kaebuses kirjeldatud teemal vanglale kahjunõuet ega vaiet esitanud.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid, muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid vaatab läbi vangla direktor. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Tartu Vangla 14.01.2011 vastusest kohtu päringule selgub, et P.H. ei ole esitanud Tartu Vanglale kaebuses kirjeldatud situatsiooniga seoses kahju hüvitamise taotlust (ega vaiet). Seega on kaebuse esitajal kahjunõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (vaidemenetlus). Kohus on seisukohal, et kuna P.H. on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus tagastamisele. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on
lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse pärast kohtueelse menetluse läbimist. Mare Priks Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.