Edasikaebamise kord Asjaolud Tartu Halduskohtule on saabunud TSC Autoülevaatus OÜ kaebus, milles kaevatakse Tartu Maakohtu kohtunikuabi Süvi Lipp 13.10.2009 (ekslikult märgitud kaebuses „13.10.2010“) trahvimäärust registriasjas Ä 13835/M
) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse: - avalik-õiguslike vaidluste lahendamine; - seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine; - seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Vastavalt
lõikele 2 on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.
lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Seega sisaldab nimetatud säte halduskohtu pädevust piiravat normi. Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest seadus näeb taolistele vaidlustele ette teistsuguse menetluskorra. 2 Kaebaja on taotlenud Maakohtu kohtunikuabi trahvimääruse tühistamist Antud küsimust reguleerib Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 46 ja § 601, § 660 ja 661 TsMS § 601 lg 1 kohaselt kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite. Kohus võib trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib trahvitud isik trahvimääruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule selle maakohtu kaudu, kelle määrust vaidlustatakse ning sama sätte lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodu alusel on ilmselge trahvimääruse vaidlustamise viis. Halduskohus on rakendanud uurimisprintsiipi ning teinud järelepärimised ning halduskohtule teadaolevalt on TSC Autoülevaatus OÜ ülalnimetatud 13.10.2009 trahvimääruse vaidlustamiseks esitanud Tartu Maakohtule (kohtunikuabi Süvi Lipp) määruskaebuse, kuid kuna määruskaebus saabus kohtusse alles 11.11.2009, seega kaebetähtaega rikkudes, keeldus kohtunikuabi 14.12.2009 määrusega määruskaebust menetlusse võtmast. Seega on TSC Autoülevaatus OÜ jätnud oma seadusest tulenevad õigused trahvimääruse vaidlustamiseks õigeaegselt kasutamata ning kaebaja on proovinud trahvimäärust vaidlustada halduskohtus, esitades sellekohase kaebuse 02.11.2010. Kohus selgitab, et trahvimäärus ei ole haldusakt ega üldkorraldus HMS § 51 mõistes. Halduskohtusse saab kaebuse esitada
lg 1 kohaselt haldusakti tühistamise nõudes 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavakstegemisest. Isegi juhul, kui kaebajal oleks õigus trahvimäärust halduskohtus vaidlustada, oleks see esitatud kaebetähtaega rikkudes. Mis puudutab trahvimääruse alusel algatatud täitemenetlust, on samuti täituri otsuste ja tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine büroo asukohajärgse maakohtu pädevuses. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale seonduvalt täitedokumendiga kaebuse 10 päeva jooksul kohtutäiturile endale, arvates otsuse saamisest või toimingu sooritamisest. TMS § 218 lg 1 kohaselt saab kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Antud asjas on kohtutäitur 19.10.2010 otsusega 10-1204 läbi vaadanud TSC Autoülevaatuse kaebuse rahatrahvi summas 5000.- sissenõudmise kohta ning kaebus on jäetud rahuldamata. Otsuses on märgitud, et kaebajal on õigus TMS § 45 alusel taotleda täitemenetluse peatamist kohtu kaudu. Nimetatud sättele viitamisel ei ole täitur silmas pidanud halduskohut, kuna täitemenetluse seadustik annab võimaluse kaebuste esitamiseks täituri otsuste ja täitetoimingu tegevuse peale kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule, kes võib sekkuda täitemenetlusse. Antud asjas taotleb kaebaja rahatrahvi sissenõudmise peatamist halduskohtult esialgse õiguskaitse korras. Kohus selgitab, et
1 ja p. 2 alusel võib kohus 3 esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise või keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu sooritamise, mis tähendab, et kohus saab peatada sellise toimingu tegemist ja haldusakti täitmist, mida kohus ka menetleb. Kuna trahvimääruse peale ja täitemenetluse peale esitatud kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus, puudub kohtul õiguslik alus ka õiguskaitse kohaldamise küsimuses seisukoht võtta. Kuna kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludel ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse, tagastab ta kaebuse
Mare Priks Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.