imust üldse ei otsustanud ja Korteriühistu Põhja allee 15 poolt olid korteriomandite üldpinnad jäänud kindlaks määramata. J. M. asus kohtuistungil seisukohale, et ta oli kõik arved tasunud mõistlikus ulatuses ja võlgasid temal ei olnud. Korteriühistu Põhja allee 15 hakkas J. M.´lt sisse nõudma olematut võlga, arveid hakati esitama kuntslikult suurendatuna ning tekitatud võlalt hakati viiviseid nõudma. J. M., lepinguline esindaja, J. M., selgitas kohtuistungil täiendavalt, et Korteriühistu Põhja allee 15 tegevuse põhiprintsiibid olid vastuolus kehtiva seadusandlusega. J. M. oli tasunud Korteriühistule Põhja allee 15 ära need summad, mis olid temale arusaadavad. Arusaamatuid summasid J. M. ei maksnud, kuid mingist ajahetkest hakkas J. M. arveid tasuma täies ulatuses. Korteriühistu Põhja allee 15 üldkoosolek ei olnud vastu võtnud sellist otsust, et korteriomanike ühisuse poolt tehtud otsused kehtisid edasi. Samuti ei olnud Korteriühistu Põhja allee 15 üldkoosoleku poolt vastu võetud otsust, et J. M. korteriomandi pindala oli mingi arvestuse kohaselt suurem, kui kinnistusraamatus näidatud pindala. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks, põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Tsiviiltoimiku nr.2 – 07 – 24496 I – köide: Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 02.juulist 2007.a. (tl.1-2). Riigilõivu tasumise kviitungiga (tl.3). Väljatrükiga äriregistri andmebaasist Korteriühistu Põhja allee 15 andmetega (tl.4). J. M. võlaarvestusega (tl.5), millega luges kohus tõendatuks, et seisuga 30.juuni 2006.a. moodustus J. M. võla jääk Korteriühistu Põhja allee 15 ees 11 567.75 krooni. Väljavõttega Korteriühistu Põhja allee 15 korteriomanike üldkoosoleku protokollist 25.märtsist 2007.a. (tl.6). Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirjaga (tl.7-13), mille p.5.
sätteid, mille kohaselt sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused.
-is reguleerimata
imustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid.
kohaselt võtab korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta 10 sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.
kohaselt koostab korteriühistu juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Korteriühistu esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse §36 lg.5 ja §78 lg.3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta.
kohaselt on majandamiskulud
-i tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks
-i tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks
-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. MTÜS §7 sätestab, et mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida: 1) mittetulundusühingu nimi; 2) mittetulundusühingu asukoht; 3) mittetulundusühingu eesmärk; 4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; 5) liikmete õigused; 6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada; 7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused; 8) üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord; 81) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär; 9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral; 10) muud seaduses sätestatud tingimused. Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirjaga ei ole mittetulundusühingu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Põhikirjas võib kasutada mittetulundusühingu organite ja osakondade kohta teistsuguseid nimetusi kui seaduses, kuid sel juhul peab põhikirjas olema näidatud, millisele seaduses sätestatud nimetusele see vastab. 11 MTÜS §35 kohaselt korraldab juhatus mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Korteriühistu Põhja allee 15 hagi V. J.´i vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna J. M. kanda. Kohus luges tõendatuks, et J. M., Korteriühistu Põhja allee 15 liikmena, olles korteriomandi, aadressiga: Põhja allee 15 – 61, Kohtla – Järve linn, omanik ei tasunud Korteriühistu Põhja allee 15 poolt esitatud arveid teadlikult täies ulatuses, kuna ta ei saanud aru arvetes toodud summadest. Arvete täies ulatuses mittemaksmist põhjendas J. M. asjaoluga, et osad arvetes esitatud tariifid ei olnud kehtestatud Korteriühistu Põhja allee 15 üldkoosoleku poolt ja need tariifid olid selle tõttu ebaseaduslikud, vastuolus seadusega ning ei kuulunud tasumisele. Võlaarvestust ja viivisearvestust sisuliselt J. M. ei vaidlustanud ning omapoolset (teistsugust) võlaarvestust ja viivise arvestust kohtule ei esitanud, mille tõttu võttis kohus aluseks Korteriühistu Põhja allee 15 poolt esitatud arvestused. J. M. tunnistas kompromissi korras Korteriühistu Põhja allee 15 nõuet osaliselt, summas 3 930.krooni, millest J. M. hiljem loobus. Kohus luges tõendatuks, et Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.3. kohaselt tasusid ühistu liikmed kütte, vee ja kanalisatsiooni, elektri ja muude kommunaalteenuste eest neile esitatud arvete alusel. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.4. kohaselt tasusid ühistu poolt osutatud teenuste eest ühistu liikmed igakuuliselt, juhatuse poolt kinnitatud tariifide alusel, väljastatud arve kohaselt. Põhikirja p.5.5 sätestas, et ühistu liikmele esitatud arve peab sisaldama järgmisi andmeid: arve numbrit ja väljastamise kuupäeva; ühistu rekvisiite k.a. panga arveldusarve numbrit; teenuse nimetust; arvestusühiku tariifi; arvestusühikute arvu ja üldsummat; viivise tariifi; saldot kuu alguses; arve koostanud isiku allkirja. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.6 sätestas, et arves esitatud arvestuse (võlaarvestuse) summa suurusega mittenõustunud ühistu liikmel oli õigus 10 – päeva jooksul, arvestades Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.4. kirjeldatud korras ühistu liikmele makse suurusest teatamise kuupäevast alates, pöörduda juhatuse poole kirjaliku avaldusega, näidates konkreetse arvega (võlaarvestusega) mittenõustumise põhjuse. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.7. täiendas, et kui põhikirja p.5.6. kirjeldatud tähtaja möödumisel esitatud avaldus jäi läbi vaatamata, siis loetakse, et ühistu liige oli arvestusega nõustunud. Kohus luges tõendatuks, et
kohaselt võtab korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise 12 poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Kohus luges tõendatuks, et MTÜS §7 sätestab, et mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida: 1) mittetulundusühingu nimi; 2) mittetulundusühingu asukoht; 3) mittetulundusühingu eesmärk; 4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; 5) liikmete õigused; 6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada; 7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused; 8) üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord; 81) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär; 9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral; 10) muud seaduses sätestatud tingimused. Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirjaga ei ole mittetulundusühingu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Kohus luges tõendatuks, et kuna Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirjas olid sätted selle kohta, et ka juhatusel oli õigus kehtestada tariife ja esitada arveid ning, et
ja MTÜS §7 sellist põhikirja regulatsiooni lubasid, siis luges kohus tõendatuks, et käesoleva tsiviilasja lahendamisel rakendab kohus eelkõige Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja sätteid. Kohus luges tõendatuks, et J. M., olles Korteriühistu Põhja allee 15 liige, rikkus süüliselt Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja sätteid, jättes tahtlikult osaliselt tasumata Korteriühistu Põhja allee 15 juhatuse poolt esitatud arved, mille aluseks olid Korteriühistu Põhja allee 15 juhatuse poolt kehtestatud tariifid. Maksetega viivitamises oli J. M. ise süüdi, kuna ta asus kangekaelselt ekslikul seisukohal, et majandamiskulude tariife võib kehtestada ainult Korteriühistu Põhja allee 15 üldkoosolek. Kohus luges tõendatuks, et J. M.´lt kuulub väljamõistmisele Korteriühistu Põhja allee 15 kasuks 740.03 eurot (11 578.92 krooni) põhivõlga ning 358.28 eurot (5 605.93 krooni) viiviseid. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.