2-09-16307/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-16307 Tsiviilasi Aleksandr Minini hagi kohtutäitur Veiko Kaasiku vastu 3070 krooni saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3070 krooni (196.21 eurot) Vaidlustatud kohtulahendid Harju Maakohtu 18.06.2010 otsus ja 27.08.2010 täiendav otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Minini apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant Aleksandr Minin (isikukood XXXXXXXXXXX, asukoht XXXXX XXXXXXX, XXXX X XX XXXXX XXXXXX) Vastustaja kohtutäitur Veiko Kaasik (büroo asukoht Kentmanni t 22-12 Tallinnas) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27.08.2010 otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks tagasi Harju Maakohtule.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada.
3. Menetluskulud jaotatakse maakohtus asja uuel läbivaatamisel.
4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 2 menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
5. 22.04.2010 esitas Aleksandr Minin hagi Harju Maakohtusse kohtutäitur Veiko Kaasiku vastu 3070 krooni saamiseks.
6. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt täitis kostja hageja suhtes tehtud väärteomenetluse otsust. Hagejat karistati Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalitluse ülemkomissari 31.03.2004 otsusega väärteoasjas nr 2376,04,000826 rahatrahviga 9000 krooni. Otsus jõustus 25.04.
7. Kostja nõudis hagejalt perioodil 25.08.2008-12.02.2009 sisse 3070 krooni. Kuna trahvi sissenõudmine oleks tulnud lõpetada aegumise tõttu, tegi hageja kostjale ettepaneku raha tagastada. Väärteomenetluse otsuse jõustumisest möödus karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud aegumistähtaeg 25.10.2005 ja pärast seda ei olnud kostjal õigust rahatrahvi sisse nõuda. Kostja raha tagastamisest keeldus. Kostja vastuväited
8. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei olnud täitemenetlus aegunuks tunnistatud. Täitemenetluse toimumise ajal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) redaktsiooni § 202 lg 2 järgi oli täitmise lõpetamise aluseks täitmiskohtuniku määrus, mis tehti 12.02.
9. Täitemenetluse lõpetamise alused on seaduses loetletud, täitur ei saa menetlust lõpetada omal algatusel, vaid üksnes TMS § 48 ja § 1 alusel.
10. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, sest tegemist ei saa olla alusetu rikastumisega, kuna kõik täitemenetluses saadud rahasummad on kostja sissenõudjale üle kandnud. Hageja on kahju nõude esitamisega kaldunud kõrvale riigi vastutuse üldistest põhimõtetest. Kahju tekkimine oleks olnud välditav esmaste õiguskaitsevahendite kasutusele võtmisega.
11. Hageja oli teadlik täitemenetlusest ja osales selles aktiivselt. Hageja oleks pidanud kohtutäituri väidetavalt õigusvastase tegevuse vaidlustama täitemenetluse käigus viivitamatult vastavalt TMS § 218 ja § 219 sätetele. Esimene kaebus kohtutäituri tegevusele oli kohtule esitatud hagiavaldus. TMS § 217 lg 6 järgi minetas hageja õiguse tugineda täitemenetluse vigadele, sest jättis õiguskaitsevahendid kasutamata.
12. Täitemenetluses kehtiv formaliseerituse põhimõte, mille järgi kontrollib täitur täitemenetluse eelduste olemasolu, kuid mitte materiaalõiguslikku alust ega (täitemenetluse toimumise ajal kehtinud TMS redaktsiooni alusel) aegumise peatumise asjaolusid. Aegumise peatumise asjaolude hindamine on kohtu pädevuses. Täitur lõpetas täitemenetluse koheselt vastavast määrusest teada saamisel. 3
13. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja on kõik täitemenetluse käigus saadud rahasummad kandnud üle sissenõudjale. Täitekulude katteks ei ole laekunud rahast arvestatud midagi. Esimese astme kohtu otsus
14. 27.08.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15. Otsuse põhjenduste kohaselt on hagi esitatud vale kostja vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista täitemenetluse käigus sissenõutud rahasummad, sest täitemenetluses oleks tulnud kohaldada aegumist. Tegemist on alusetust rikastumisest tuleneva nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 mõttes. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja andis kõik täitemenetluses sissenõutud summad üle sissenõudjale. Kostja sellekohane kohustus on sätestatud ka TMS § 43 lg-s
16. Kostja ei ole hagejalt midagi aluseta saanud ega saa seda ka tagastada. Kostja ei ole hagejalt saanud täitekulude katteks midagi. Hageja ei ole käsitlenud oma nõuet kahjunõudena ega välja toonud kahjunõude aluseid. Apellatsioonkaebus
17. Aleksandr Minin palub tühistada maakohtu otsuse ning saata tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks.
18. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus ebaõiget materiaalõigusnormi. Hagi tuli lahendada riigivastutuse seaduse alusel, mille § 7 järgi tuleb kohtul kindlaks teha, kas kahju on tekkinud, kas kahju on tekkinud kostja õigusvastase tegevuse tulemusena ning kas kahju ja õigusvastasuse vahel esineb põhjuslik seos. Kvalifitseerides õigussuhte ebaõigesti, ei ole kohus nimetatud asjaolusid kontrollinud. Vastustaja seisukoht
19. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
20. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning tsiviilasja muude materjaliga, leiab, et kohtuotsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel täielikult tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mida ringkonnakohus ei saa kõrvaldada. Maakohus on asja lahendamisel rakendanud ebaõiget materiaalõigusnormi, sellest tulenevalt on ebaõigesti tuvastatud asjas tähtsust omavad asjaolud ning jäetud tuvastamata asjas tegelikult tähtsust omavad asjaolud ehk jätnud otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 646 alusel lahendab kolleegium asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
21. TsMS § 438 lg 1 kohaselt peab kohus otsust tehes hindama tõendeid, otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja seejärel, millist õigusakti tuleb kohaldada. Alles siis on võimalik võtta seisukoht, kas hagi kuulub rahuldamisele.
22. Käesolevas asjas on võlgnik esitanud nõude täitemenetlust läbi viinud kohtutäituri vastu temalt aegunud väärteo-otsuse täitmisel sissenõutud rahasumma tagasi saamiseks. Hageja on seisukohal, et täitedokument aegus 25.10.2005 ja peale nimetatud kuupäeva ei olnud kohtutäituril enam õigust otsust täita. Aegumist pidi kohaldama täitur ja tähtsust ei oma, millal tegi täitekohtunik täitemenetluse lõpetamise määruse. Aegunud otsuse alusel nõudis kohtutäitur sisse kokku 3070 krooni.
23. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et hageja poolt esile toodud faktiliste asjaolude alusel on hageja esitanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Hageja poolt 4 esile toodud asjaoludest nähtub, et esitatud on kahju hüvitamise nõue. Selliselt on nõudest aru saanud ka kostja (vastus t lk 64-70). Seega tuleb vaidlus lahendada kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg-st 1 tulenevalt riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud alustel ja ulatuses. RVastS
24. peatükk reguleerib kahju hüvitamist (alused, piirangud jmt) ja maakohus ei ole analüüsinud nimetatud seadusest tulenevate kahju hüvitamise eelduste tõendatust. Täielikult on analüüsimata poolte väited ja vastuväited.
25. Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel arutamisel. Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok