Asjaolud ja kohtu seisukoht 12.01.2011 on Tartu Halduskohtule saabunud A.D. kaebuse kohtutäituri toimingu või haldusakti õigusvastasuse ja Põhiseadusele vastavusele kindlakstegemise nõudes seonduvalt taotlusega vangla konto vabastamist aresti alt ning avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise tuvastamist. Kaebusest võib aru saada, et kaebuse esitaja sooviks on täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX (kohtutäitur Kristiina Feinman) konto aresti alt vabastamine ning et mittearestitav 1 summa jääks A. D. kasutusse, et tagada kaebajale Vangistusseaduse § 23-55 sätestatud õigused. Sellekohase taotluse on kaebuse esitaja võlgnikuna esitanud 06.12.2010 kohtutäiturile ja saanud vastuse 10.12.2010 . Kohtutäituri assistent on andnud 10.12.2010 kaebajale selgituse vangla kontol olevate rahaliste vahendite arvutuste kohta juhul kui vanglale on saadetud rahalised nõuded täitmiseks kohtutäituri poolt. A. D. avaldab rahulolematust sellega, et vanglasiseseks kasutamiseks jääb kinnipeetavale peale vangla poolt teostatavaid mahaarvamisi väga väike summa. Selle tulemusena on kahjustatud kinnipeetava õigustatud huvid ja tagamata õigused. Kaebuse esitaja rõhutab, et sissetulekuid ei ole võimalik suurendada ka vanglas töötamise läbi, kuna kinnipeetavate töötamise võimalused on väga kasinad ja seejuures kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on väike - vaid 188 krooni kuus, millest peale mahaarvamist (VangS § 44) jääb vanglasiseseks kasutamiseks 56 krooni. Kaebaja leiab, et kaebuses kirjeldatuga on rikutud tema põhiõigusi ja seadustest tulenevaid õigusi, millest tulenevalt on kaebuse esitaja põhjendatud huviks, et kohtuotsusele toetudes saaks tulevikus esitada vastustajale taotluse haldusakti väljaandmiseks. Kaebaja on siin tõenäoliselt silmas pidanud haldusakti või dokumenti, mis lõpetaks võlgniku vara aresti all hoidmise ja kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt võlasummade kinnipidamise. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 11 lg 1 p 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. A. D. antud kaebuse esemeks on kohtutäituri (Kristiina Feinman) nõue täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX , mille alusel on A.D. vangla konto arestitud ja teostatakse kinnipidamised. Kaebusest nähtuvalt ei ole A. D. rahul kohtutäituri 10.12.2010 vastusega kaebuse esitaja 06.12.2010 taotlusele. Kaebuse esitaja sooviks oli (on), et kohtutäitur vabastaks tema konto aresti alt, mille tulemusena jääks A. D. arvele suuremas summas vaba raha, mida ta saaks kasutada Vangistusseadusega ettenähtud õiguste realiseerimiseks. Täitemenetluse seadustiku § 46 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku taotlusel teatud seaduses sätestatud asjaolude esinemisel täitemenetluse peatada. Sama seaduse § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada täitemenetluse osaline kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluse seaduse § 218 lg 1 sätestatakse, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. 2
lg 1 p 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Kuna halduskohus ei ole pädev menetlema kaebust kohtutäituri tegevuse või haldusakti peale võlgnevuste sissenõudmisega seonduvalt , tuleb A.D.i kaebus haldusasjas nr 3-11-84 tagastada selle esitajale pädevuse puudumise tõttu (
Kohus selgitab: A. D.i poolt kaebuses välja toodud asjaolud, mis puudutavad tööd vanglas, individuaalse täitmiskava elluviimist, pikaajalist kokkusaamist, kirjavahetust vanglas, õigusabi küsimust, helistamist, ajalehtede tellimist, televiisori ja raadio kasutamist, perekonnaga suhtlemist, isiklike asjade soetamist, väljasõitu vanglast –on eraldi reguleeritud Vangistusseaduse ja vangistust reguleerivate teiste õigusaktidega ning iga sellise taotlusega tuleb eelnevalt pöörduda vangla poole konkreetse taotlusega ja lahendada kohustamisnõudes või tühistamisnõudes esitatud taotlus ka vaidemenetluses ja seejärel on võimalus kohtu poole pöörduda. Kohus esitas 14.01.2011 Tartu Vanglale järelepäringu, milles palus teatada, kas kinnipeetav A.D. on vangla poole pöördunud kaebuses käsitletud asjaoludega seonduvalt vaidega või selgitustaotlusega. Vastuseks kohtu päringule teatas Tartu Vangla 17.01.2011 elektronkirjas, et A. D. ei ole kaebuses märgitud asjaoludega seoses vangla poole pöördunud ei vaide ega selgitustaotlusega. Mare Priks Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.