2-08-72603 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-72603 Otsuse kuupäev Jõhvi, 14 juuni 2010.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J. R. hagi A. S.`i vast

§ 180

lg 1 p 1 alusel anda talle riigipoolne menetlusabi ja vabastada teda riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel; 2) PkS § 42 lg 1, § 61 lg 1, lg 4, § 70 lg 2 alusel tuvastada alaealise lapse A. U.`i (isikukood xxx.) põlvnemine kostjast ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus alates 01.02.2008.a; 3) jätta kõik menetluskulud kostja kanda. MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 13.11.2008.a kohtumäärusega keelduti hagejale riigipoolse menetlusabi andmisest ja anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o põlvnemise tuvastamise nõudelt riigilõivu tasumiseks.
Hageja kõrvaldas puudused 18.11.2009.a. KOSTJA VASTUS HAGILE
märtsil 2009.a esitatud vastuses kostja nõustus hagiga osaliselt. Kostja ei pidanud vajalikuks isaduse tuvastamist, kuna ta ei ole seda fakti kunagi eitanud. Kostja on veendunud, et A. on tema poeg. Kostja on korduvalt palunud registreerida ennast lapse isana, kuid on saanud hagejalt eitava vastuse.
Kostja väitel aitab ta last vabatahtlikult oma võimaluste piires, osaledes lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel. Kostja ülalpidamisel on veel kaks last: D. ja K. Š.’id. D. omab keskastme puuet, seoses sellega vajab erilist hooldust. Sellel põhjusel kostja abikaasa ei saa tööl käia. Kostja töötasu ei võimalda maksta elatist hageja poolt nõutud suuruses. Kostja on nõus maksma elatist summas 500 krooni kuus.
Kostja palus tunnistada teda lapse A. U.`i isaks, andes lapsele tema perekonnanimi. 2

(6)2-08-72603 HAGEJA SEISUKOHT

aprillil 2009.a esitatud seisukoha kohaselt ei ole kohtu pädevuses kostja märkimine isana lapse sünnitunnistusele, samuti perekonnanime muutmine. Elatise osas teatas hageja, et kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel. Kostja maksis elatist summas 1 000 krooni kuus kuni 2008.a jaanuarini. Hageja nõustus kostjaga, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka poolte teiste lastega. Ka hagejal on teine laps peale A.i. Hageja ei nõustunud elatise summaga 500 krooni kuus, kuna teistele lastele kulutab kostja keskmiselt 1 700 krooni kuus lapse kohta. Ka kolmanda lapse ülalpidamiseks peaks kostja tagama samaväärse summa. MENETLUSE KÄIK
Kohus arutas asja kohtuistungil
aprillil 2009.a. Hageja ei soovinud lapse isast põlvnemise tuvastamiseks DNA-ekspertiisi määramist, sest kostja ei vaidlusta isadust. Kostja on maksnud hagejale elatist, millega ta on kinnitanud isadust. Hageja väitel ei ole ta kunagi keelanud kostjal lapsega kohtuda. Kostja loobus kohtuistungi alguses esitatud seisukohas toodud lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudest ja tunnistaja ülekuulamise taotlusest.
Viru Maakohtu 07.05.2009.a kohtuotsusega jäeti hagi lapse A. U.`i isast A. S.`ist põlvnemise tuvastamise nõudes läbi vaatamata ja mõisteti kostjalt hageja kasuks elatis lapse poja ülalpidamiseks summas 1 000 krooni kuus, alates 01.02.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanemate varaliste seisundi muutumiseni.
Hageja esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse.
Tartu Ringkonnakohtu 28.12.2009.a kohtuotsusega jäeti apellatsioonikaebus rahuldamata, kuid tühistati esimese astme kohtu otsus

§ 656

lg 1 p5 alusel apellatsioonikaebuse põhjendusest olenemata, kuna esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus heitis esimese astme kohtule ette seda, et viimane ei ole andnud menetlusosalistele põlvnemise kindlakstegemiseks tähtaega. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, kas ja kuidas asja ringkonnakohtus menetlemise ajal ei olnud võimalik lapse põlvnemist kindlaks määrata. KOHTUISTUNGID

Ringkonnakohtu otsuse täitmise ja vaidluse edasiseks lahendamiseks määras esimese astme kohus asja arutamiseks kohtuistungid.
aprillil 2010.a toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja kohtuväliselt lapse isast põlvnemise kindlaksmääramiseks. Kohus, kooskõlastades poolte ja Ida-Virumaa perekonnaseisuosakonnaga, määras selleks kuupäeva 14.04.2010.a ja kellaaja 14.
juunil 2010.a toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindaja võtsid hagi lapse isast põlvnemise tuvastamise osas tagasi seoses lapse põlvnemise kindlaks tegemisega. Kostja ja tema esindaja nõustusid selles osas hagi tagasivõtmisega.
juunil 2010.a toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindaja toetasid hagi elatise nõudes. Hageja nõustus vähendama elatise määra kuni 1 500 krooni kuus, kui kostja sellega nõustub. Kostja sellega ei nõustunud ja hageja palus hagi rahuldada seadusega ettenähtud elatise minimaalmääras. Hageja esindaja rõhutas, et kuna kostja pole varasemat kohtuotsust 3

(6)2-08-72603 vaidlustanud, siis elatisemäär ei või olla eelmise kohtuotsusega väljamõistetud summast väiksem.

Kostja ja tema esindaja loobusid tunnistaja ülekuulamise taotlusest. Nende seletuste kohaselt lapse põlvnemine kostjast määrati kindlaks 14.04.2010.a. Seega elatist saab nõuda sellest ajast alates. Kostja sissetulek on oluliselt vähenenud ja kostjal ei ole võimalik maksta elatist summas 2 175 krooni kuus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on elatise väljamõistmise osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Põlvnemise tuvastamise osas aga tuleb hagi läbi vaatamata jätta. Põlvnemise tuvastamise nõue
Sünnitunnistuse järgi lapse A. U.i vanemateks on hageja ja kostja. Pooled on lapse isast põlvnemise kohtuväliselt kindlaks määranud, 14.04.2010.a kanti kostja lapse sünniakti isana (II kd, lk 27). Hageja on selles osas hagi tagasi võtnud ja palunud jätta hagi selles osas läbi vaatamata (II kd t. lk. 55).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg p 2 alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 424

lg1 järgi hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kostja ja tema esindaja on hagi tagasivõtmisega nõustunud (II kd. lk. 56). Sellepärast

§ 425lg 1 alusel jätab kohus selles osas hagi läbi vaatamata.

Elatise väljamõistmise nõue

Hagiavalduse järgi elab poolte ühine laps hageja juures. Kuigi lapse isast põlvnemine tuvastati menetluse käigus, siiski kostjal ei ole vaidlust selle üle, et A. on tema laps. Oma vastuses hagile ja kohtuistungitel kostjal ei olnud vaidlust lapse hageja juures elamise ja lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle. Kuni 01.02.2008.a kostja on lapse ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult, makstes hagejale elatist 1 000 krooni kuus. Käesolevas vaidluses kostja on hagi 500 krooni ulatuses õigeks võtnud (I kd. lk 127).
Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) peatükis
Vastavalt PKS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PKS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Alates 14.05.2004.a kehtima hakanud PKS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a elatise minimaalmääraks on 2 175 krooni (4 350 krooni kuupalga alammäär : 2).
PKS § 38 lg 1 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Kohus ei nõustu viimasel kohtuistungil toodud kostja esindaja seisukohaga elatise väljamõistmise õiguse alles pärast lapse põlvnemise kindlaks määramisest tekkimise kohta. Hageja esitas hagi lapse isast põlvnemise tuvastamiseks ja tagasiulatavalt elatise väljamõistmiseks. PKS § 70 lg2 alusel on hagejal õigus nõuda elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule 4

(6)2-08-72603 esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja väitel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Vaidluse lahendamise käigus juriidilise fakti tuvastamine, s.o lapse isast põlvnemise kindlakstegemine, ei võta hagejalt õigust saada elatist vastavalt seadusele tagasiulatavalt. Tsiviilasja menetluse käigus kostja ei pidanud vajalikuks lapse põlvnemise tuvastamist, leides, et laps A. põlvneb kostjast. Kuna tegelikult laps põlvneb kostjast, on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist lapse ülalpidamiseks vastavalt PKS § 70 lg 2.. Hagiavalduse järgi kuni jaanuarini 2008.a kostja on maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks elatist summas 1 000 krooni kuus. Alates 01.02.2008.a pole kostja oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust üldse täitnud, mistõttu hagi elatise väljamõistmise nõudes on põhjendatud.

Hageja soovib saada elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi välja selgitada. Õiglase elatise määra väljatoomiseks annab kohus hinnangut poolte varalistele seisunditele ja analüüsib, kas kostja varaline seisund võimaldab maksta elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras ning kas kostja suhtes esinevad PKS § 61 lg 5 või lg 6 sätestatud õiguslikud alused elatise määra alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks või selle väljamõistmata jätmiseks.
Hageja viibib lapsehoolduspuhkusel. Sotsiaalkindlustusameti (Virumaa pensioniameti) 23.04.2009.a tõendi nr 7.V44-5/1261 kohaselt saab hageja peretoetust 900 krooni ja vanemahüvitist 4 350 (I kd. lk. 91). Hageja seletuste kohaselt alates maikuust 2010.a vanema hüvitist ta ei saa ning alates märtsikuust 2010.a töötab hageja osalise töökoormusega müüjana. OÜ BWT King 28.04.2010.a tõendi kohaselt märtsikuus 2010.a sai hageja töötasu 807 krooni (II kd. lk. 26). Hageja seletuste kohaselt tema varaks on 2-toaline erastatud korter asukohaga Järveküla tee 60-17, Kohtla-Järve. Muu vara ja sissetulekud tal puuduvad. Hageja ülalpidamisel on veel üks laps, kes ei ole poolte ühine laps. Kohustusi hagejal ei ole.
Kostja töötab. OÜ Vekter 25.02.2009.a tõendi kohaselt ajavahemikus veebruar 2008.a kuni jaanuar 2009.a kostja sai brutosissetuleku keskmiselt 10 017 krooni kuus (I kd lk 94). Sama palgatõendi ning kostja pangakonto väljavõtete kohaselt pärast maksude mahaarvamist kuni 2009.a märtsikuuni sai kostja koos haigusraha 6 804 krooniga netosisetuleku keskmiselt 8 779 krooni (I kd tk. 115-124, II kd lk. 9-13). 2009.a veebruaris sai kostja netotöötasu 8 844 krooni, märtsis 8 566 krooni ja aprillis 5 660 krooni (II kd. lk. 12-15). 08.03.2009.a teatas tööandja kostjale, et alates 03.04.2009.a kostja põhipalk väheneb kuni 4 350 krooni kuus. Tööandja tõendite ja kostja pangakontoväljavõtete kohaselt alates aprillist 2009.a saab kostja minimaalpalga (I kd. lk 113, II kd. lk. 2, lk 40, 15-20, 41-46). Kostja varaks on sõiduauto VW Passat 1.8B, väljalase
Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, s.o D. ja K. Š.’id. Kostja seletuste kohaselt elab ta koos laste ja abikaasaga kahetoalises korteris, mis on kostja ja tema abikaasa ühisvara ning kostjat abistavad tema vanemad.
Kostja ei ole tõendanud, et tema sissetulek alates 2008.a veebruarist võrreldes varasema perioodiga oluliselt vähenes, mistõttu ei saanud ta lapse ülalpidamiseks elatist maksta. Eeltoodust lähtudes kuni aprillikuuni 2009.a on põhjendatud kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine seadusega kehtestatud minimaalmääras. Kostja brutosissetulek sellel perioodil ca 10 000 krooni kuus võimaldas tal tasuda elatist minimaalmääras. Kuna tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7, § 19 lg 1 alusel elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse § 43 lg 1 p 1 peetakse tulumaks kinni, siis tegelikult selle perioodi eest maksab kostja hagejale elatist summas 1 718.25 krooni kuus (2 175 – 21%). 5

(6)2-08-72603

Alates 01.05.2009.a ei ole võimalik kostjalt minimaalmääras elatist välja mõista. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last (I kd. lk 60, 61). PkS § 61 lg 5 alusel kohus võib elatise suurust vähendada alla ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on vabatahtlikult maksnud hagejale elatist 2009.a juuni-novembrikuude ning 2010.a aprilli ja maikuu eest igakuiselt netosummas 1 000 krooni (II kd lk 15-19, 44, 45). Sellega on tuvastatud, et tegelikult kostja on võimeline maksma hagejale elatist summas 1 210 krooni kuus (1 000 + 21%). Kostja varaline seisund (tema sissetulek) ei võimalda alates maist 2009.a maksta elatist minimaalmääras, sest sellisel juhul peab kostja sissetulek moodustama vähemalt 8 700 krooni, s.o 2 175 krooni iga lapse ülalpidamiseks ja sama palju kostja enda ülalpidamiseks.
Eeltoodu alusel hagi tuleb rahuldada PKS § 70 lg 2 alusel alates 01.02.2008.a kuni 30.04.2009.a summas 2 175 krooni kuus ning alates 01.05.2009.a kuni poolte varalise seisundi muutumiseni summas 1 210 krooni kuus. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 61 lg 3 alusel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi kostja on hagi 500 krooni ulatuses õigeks võtnud, tegelikult kuni 02.06.2009.a pole ta kas või selles ulatuses hagejale lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Antud asjaolu viitab sellele, et alates 01.02.2008.a kuni 02.06.2009.a kostja on lapse ülalpidamiskohustusest kõrvale hoidunud. Alates 02.06.2009.a kuni 17.05.2010.a kostja on tasunud hagejale elatisena 12 korral kokku 10 500 krooni (II kd. lk. 15-20, 41-45), mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel. Menetluskulud 32.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas

§ 162lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi elatise osas rahuldatakse, jätab kohus kõik elatise hagiga seotud menetluskulud kostja kanda.

§ 164

lg1 alusel jätab kohus lapse põlvnemise tuvastamise nõudega seotud kummagi poole menetluskuld tema enda kanda. 33. Sergei Romanov on 18.11.2008-a on tasunud hageja eest põlvnemise tuvastamise nõudelt riigilõivu 1 000 krooni. Kuna selles osas jäetakse hagi läbivaatamata, siis

§ 150

lg 1 p 3, lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda kohtult tasutud riigilõivu tagastamist. 34. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434

, § 436, § 438 lg 1, lg 2, § 440 lg 1, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 3, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohus 31. jaanuaril 2011.a. otsustas: 1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 6