3-10-1057/24

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-1057 Määruse kuupäev

1. veebruar 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A. S kaebus Viru Vangla peale Menetlusvorm Kirjalik eelmenetlus Resolutsioon 1.Tagastada A. S kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 1 ja 5 alusel läbivaatamatult.
2. Määruse ärakirja tõlge vene keelde saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED A. S on 23.04.2010 esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles ta kurdab Viru Vangla tegevuse üle tema arvukate vaiete tähtaegselt lahendamata jätmisel ning palub, et halduskohus vaataks kaebuse õiglaselt läbi. 27.04.2010 koostatud kohtumääruses leidis halduskohus, et kaebusest ei selgu millist taotlust kaebaja täpselt silmas peab ja missugune on tema huvi põhjendus selle suhtes. A. S vastas kohtumäärusele, kuid selget taotlust ja oma huvi põhjendusi selles ei esitanud 10.01.2011 koostatud kohtumääruses selgitas kohus A. S millistel tingimustel on üldse võimalik tuvastamisnõuet esitada ja mida mõeldakse põhjendatud huvi all ning andis tähtaja selgelt väljendatud taotluse ja selle juurde kuuluvate põhjenduste esitamiseks. 19.01.2011 kohtule saadetud vastuses selgitas A. S, et tema põhjendatud huvi seisneb soovis tunnistada Viru Vangla tegevus vangistusseaduse § 1’ lg 7 ja riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 rikkumisel õigusvastaseks ja kaitsta oma õigusi, et sellist avaliku võimu kandja poolset moraalset ja füüsilist kahju tekitanud omavoli enam ei toimuks. Veel väitis kaebaja oma huvi seisnevat selles, et võita kohtuistung ja saavutada tema poolt esitatud kaebustes ja taotlustes kirjeldatud Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamine ning lisas, et kuna Viru Vangla on jätnud tema vaided ja taotlused tähelepanuta, rahuldamata ja õigeaegselt menetlemata, muudab ta kahju hüvitamise summat ja soovib, et kohus arutaks läbi iga vangla õigusvastase teo tema vastu tema vaide järgi ja mõistaks välja 3000 tuhat eurot. KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku § 10 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt peab kaebuses sisalduma kaebaja taotlus vastavalt sama seadustiku § 6 ning tuvastamisnõude puhul ka vastava huvi põhjendus. A. S räägib kaebuses ja selle täiendustes nii Viru Vanglale esitatud vaietest ja kahju hüvitamise nõuetest kui kohtule esitatud kaebustest ja taotlustes. Esitatust ei nähtu küll selget ja üheselt mõistetavat taotlust, kuid peale kaebuse mitmekordset täiendamist on siiski võimalik aru saada, et ta vaidlustab vangla tegevuse oma vaiete ja kahju hüvitamise nõuete mittetähtaegsel lahendamisel ning põhjendab vastava tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõuet preventiivse huvi ja tekitatud kahju hüvitamise sooviga. Mõlemad need saaksid iseenesest tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks olevat huvi põhjendada, kuid pole antud juhtumi puhul siiski piisavad. Kinnipeetava poolt esitatud vaiete ja kahju hüvitamise nõuete lahendamisega viivitamine üle seaduses kehtestatud tähtaja on küll vaieldamatult õigusvastane, kuid kohtule teadaolevalt oli niisugune olukord Viru Vanglas tingitud vastavate pöördumiste suurest arvust ja seega on vähe tõenäoline, et viivituse õigusvastaseks tunnistamine saab märkimisväärselt kaasa aidata sellele, et kaebaja tulevased nõuded lahendatakse sama olukorra jätkumisel viivituseta. Sama vähe tõenäoline on, et vaietele ja kahju hüvitamise nõuetele vastamiseks seaduseandja poolt kehtestatud tähtaja rikkumine saab kinnipeetavale põhjustada niisugust kahju, mida on võimalik nõuda riigivastutuse seaduse alusel. Nimetatud seaduse § 8 lg 1 kohaselt peab varalise kahju rahaline hüvitamine taastama olukorra, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi poleks rikutud. Kuna vaielele ja kahjunõuetele vastamise tähtaja rikkumine ei saa tekitada vastava nõude esitaja varalises olukorras muudatusi, pole seda võimalik rahalise hüvitisega ka taastada. Samuti ei saa arvesse tulla ükski sama seaduse § 9 lg 1 kehtestatud mittevaralise kahju hüvitamise alustest, sest nõuete suurest arvust tulenevad viivitused nende lahendamisel võivad küll tekitada ebamugavustunnet ja pahameelt, kuid ei saa alandada kinnipeetava väärikust, kahjustada tema tervist, võtta talt vabadust, rikkuda tema kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust ega teotada tema au või head nime. Kaebuse täiendamise käigus on A. S lisanud tuvastamisnõudele ka konkreetse kahju hüvitamise nõude ja soovib, et Viru Vanglalt mõistetaks talle välja 3000 eurot. Vangistusseaduse § 1’ lg 8 kohaselt saab kinnipeetav vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöörduda alles siis, kui ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Viru Vanglast Tartu Halduskohtu järelepärimise peale saadud vastuse kohaselt pole A. S esitanud kahjunõuet seoses sellega, et tema vaietele või muudele pöördumistele ei ole vastatud tähtaegselt. Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 5 kohaselt peab halduskohus kaebuse tagastama, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Sama seadustiku § 11 lg 3’ p 1 kohaselt peab halduskohus kaebuse tagastama, kui selle esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kuna eeltoodu kohaselt on A. S poolt Viru Vangla tegevusetuse peale esitatud tuvastamisnõue ilmselgelt perspektiivitu ja kahjunõude puhul on läbimata selle esitamise eelduseks olev kohustuslik kohtueelne menetlus, pole Tartu Halduskohtul õigust tema kaebust menetleda ning ta peab selle halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3’ p 1 ja 5 nimetatud alustel tagastama. Raili Randlane Kohtunik