← Eesti

2-09-37113/13

2-09-37113 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2010.a., Jõhvi Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-09-37113 V. N.´i hagi O. N. nõudes vastu lapsele elatise vähendamise Tsiviilasja hind 10 575 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: V. N. (isikukood xxx) Kostja: O. N. (isikukood xxx) Kohtuistung Resolutsioon 13.september 2010.a.
  2. Rahuldada V. N.i hagi osaliselt.
  3. Vähendada Viru Maakohtu 12.detsembri 2007 kohtuotsusega V. N.´ilt O. N. kasuks alaealise lapse V. N. (sündinud: xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.
  4. Välja mõista V. N.´ilt O. N. kasuks elatis alaealise lapse V. N. (IK xxx) ülalpidamiseks alates 30.juulist 2009 kuni tütre V. täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 17.veebruarini 2022 igakuise elatusrahana 1400 (üks tuhat nelisada) krooni.
  5. Jätta poole menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu Viru Maakohtule 30.juulil 2009.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel sündinud 1 2-09-37113 17.veebruaril 2004.a tütar V. N.. Viru Maakohtu 12.detsembri 2007.a kohtuotsusega tsiviilasja nr 2-07-25278 on hagejalt välja mõistetud elatis O. N. kasuks alaealise tütre V. N. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale alates 09.07.2007 kuni lapse täisealisuseni, s.o. kuni 17.02.2022 või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Kohtuotsus on täitemenetluses, elatise osas on võlgnevus, kuna hageja majanduslik olukord ei võimalda tal nõutavas suuruses elatist maksta. Elatise väljamõistmise ajal oli hagejal olemas töökoht ja igakuine sissetulek. Käesoleval ajal on hageja materiaalne olukord oluliselt halvenenud, ta kaotas töökoha ja on töötu. Hageja elab koos oma ema S. N.ga viimasele kuuluvas ühetoalises korteris, mingit kinnisvara või olulist vallasvara hagejale ei kuulu. Tütar V. N. elab üle poole päevadest kalendrikuus (umbes 16 – 17 päeva) koos hageja ja viimase emaga aadressil xxx. Sel ajal on laps täielikult nende ülalpidamisel. Nad ostavad V. jaoks toiduaineid, riideid, jalanõusid, ravimeid, hügieenitarbeid, puuvilju ja komme. Kui tütar on haige, siis viibib temaga haiguslehel tema vanaema Svetlana N., kes käib lapselapsega arsti vastuvõtul ja vajalikel meditsiinilistel protseduuridel. Hageja üritas kostjaga saavutada kokkulepet selles, et tütar elaks alaliselt koos isaga, kuna lapsel peab olema üks alaline kodu, kuid pooltel ei õnnestunud selles kokku leppida. Kostja majanduslik olukord on käesoleval ajal paranenud. Tal on uus perekond, 2008.a sündis tal teine laps, praegu saab ta emapalka. Kostjale kuulub kahetoaline korter, peres on olemas auto. Arvesse võttes eelmärgitud asjaolusid, leiab hageja, et elatise suurus tuleb vähendada kuni 1100 kroonini kuus. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnista, kuna hageja ei osale lapse kasvatamises ega anna kostjale raha lapse hoolduskulude katteks. Hageja ei maksa 12.12.2007 kohtuotsusega väljamõistetud elatist ja omab elatise osas võlgnevust summas 34 781,59 krooni. Laps on kostja hooldel ja viimane kannab üksi kõik kulutused. Kostja on alates 2008.a töötu ning tema ainuke sissetulek on riigilt saadav lapsetoetus ja kohtuotsusega väljamõistetud elatis. Hageja on töövõimeline ja täiskasvanud isik ning on kohustatud leidma endale vastava töökoha, et täita seadusega ettenähtud kohustust. Hagejal on eluruum Venemaal Novgorodi oblastis Borovitši linnas. Kohtuistung Kohtuistungil 13.09.2010 hageja toetas hagi, selgitades, et laps on pidevalt tema juures olnud, ainult viimase kuu jooksul ei ole kostja last talle enam andnud. Hageja on aasta töötu olnud ja tal pole mingit sissetulekut. Ta palub vähendada elatist 1000 kroonini. Venemaal asuva korteri väärtust ta öelda ei oska. Korter on vanavanemate kingitus ja ta on andnud lubaduse seda mitte müüa. Kostja jäi esitatud vastuväidete juurde, selgitades, et laps oli vanaema juures külas (hageja elab koos oma emaga) ja lapsega tegeles vanaema, mitte hageja. Enam ta last neile ei anna, kuna lapsega hageja ei tegele. Mingeid riideid, asju pole hageja lapsele ostnud. Vanaema on teinud lapsele kingitusi, kostja ei loe seda lapsele asjade ostmiseks. Kostjal ei ole nendega (hageja ja viimase ema) kokkulepet, et nad ostavad lapsele riideid või asju. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tunnistajad N. D., S. N. ja T. S., tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 12.detsembri 2007.a. kohtuotsusega tsiviilasja nr 2-07-25278 on hagejalt välja mõistetud elatis kostja kasuks alaealise tütre V. N. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas, mis vastab ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale alates 09.07.2007 kuni lapse täisealisuseni, s.o. kuni 17.02.2022 või kuni lapse vajaduste või 2 2-09-37113 vanema varalise seisundi muutumiseni (tl 3-5). Hageja on esitanud nõude lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamiseks 1000 kroonini kuus, kostja elatise vähendamisega alla seaduses sätestatud miinimummäära nõus ei ole. Perekonnaseaduse (jõustus 01.07.2010.a) § 210 lg-te 1 ja 2 kohaselt laieneb perekonnaseadus (PkS) kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue PkS jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Hagi esitamise ajal kehtinud perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1 ning 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 3 sätib, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Kohus tuvastas, et hagejalt on väljamõistetud lapse ülalpidamiseks elatis seaduses sätestatud miinimumsuuruses, s.o. pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära lapse kohta. Kuna hageja palub vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära, siis kohus peab hindama, kas ilmnevad perekonnaseaduses sätestatud alused elatise vähendamiseks alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist põhjusel, et tema varaline olukord ei võimalda tal elatist väljamõistetud suuruses maksta. Samuti elab tütar V. üle poole kalendrikuust (umbes 16 17 päeva) koos hagejaga ja viimase emaga ning on nende ülalpidamisel. Tööturuameti Ida-Virumaa osakonna 26.02.2009 otsuse (tl 12-13) kohaselt on V. N. 26.02.2009 võetud töötuna arvele ja määratud talle töötutoetus 270 päevaks, s.o. kuni 29.11.
  6. Kostja seletuste kohaselt viibib ta lapsehoolduspuhkusel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 väljendanud seisukoha, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel elatise maksmisest. Seega iseenesest asjaolu, et kostja ei tööta, ei ole selliseks mõjuvaks põhjuseks, et vähendada seaduses sätestatud elatise miinimumsuurust. Samuti ei anna asjaolu, et kostja perre on sündinud teine laps ning ta saab emapalka, iseenesest alust väita, et kostja varaline olukord on võrreldes ajaga, mil elatis välja mõisteti, paranenud. Tunnistajate T. S. ütlustest nähtub, et poolte tütar on selle aasta

(2010)aasta algusest olnud üle 100 päeva hagejaga, mai ja juuni oli laps isa juures. Last pidasid ülal isa ja vanaema, ostes talle riideid ja asju. Tunnistaja N. D. ütluste kohaselt on laps pidevalt isa juures, elades seal terve mai ja juunikuu. Vanaema ostab lapsele riideid ja peab teda üleval. Tunnistaja S. N., kes on hageja ema, ütluste kohaselt elavad nad pojaga koos, neil on ühine pere ja raha. Laps oli nende juures ja ülalpidamisel eelmisel aastal 179 päeva ja sel aastal 146 päeva. Nad on ostnud lapsele vajalikke riideid, ravimeid, toiduaineid ja hügieenivahendeid. 3 2-09-37113 Kuna asjas on tõendamist leidnud (tl 16, 17,45-50) et laps on 2009.aastal viibinud ligi poole aastast, s.o. 179 päeva ning 2010 aastal 146 päeva hageja ja tema ema juures ja olnud nende ülalpidamisel, leiab kohus, et see on vaadeldav olukorrana, kus isa kulutused lapse ülalpidamiseks on võrdsed ema, kelle juures laps alaliselt elab, poolt tehtutega. Seega saab kohus asjaolu, et laps on ligi poole kalendriaastast viibinud hageja ja tema ema ülalpidamisel lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse elatise vähendamiseks alla PkS § 61 lg 4 sätestatud suuruse. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvesse võttes, et kostjal tuleb elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt maksta tulumaksu, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning põhjendatud on Viru Maakohtu 12.detsembri 2007 kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks alaealise lapse V. N. (sündinud xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja välja mõista hagejalt kostja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks alates
  1. juulist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni
  2. veebruarini 2022 igakuine elatusraha 1400 krooni. Kohus jätab tähelepanuta poolte poolt esitatud tõendid Viru Maakohtu 12.12.2007 otsuse alusel toimuva täitemenetluse kohta (tl 10-11,29), kuna kostja elatise võlgnevuse tasumisest vabastamist taotlenud ei ole. Samuti jätab kohus tähelepanuta hageja poolt esitatud töövõimetuslehe (tl 15), kuna see on välja antud septembri 2007, s.o. enne Viru Maakohtu 12.12.2007 otsusega elatise väljamõistmist ja sularahaarve nukuvankri ostmise kohta (tl 18), kuna selle ostu näol on ilmselt tegemist kingitusega. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Hageja palub vähendada igakuulist elatist 1 000 kroonini. Seega on käesoleva elatise vähendamise hagi hinnaks 10 575 krooni (9 kuud x /2 175-1 000/). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik Tartu Ringkonnakohus
  3. veebruaril 2011.a. otsustas: Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. 4 2-09-37113 Tühistada osaliselt Viru Maakohtu
  4. septembri 2010 otsuse resolutsiooni p 3 ja teha selles osas uus otsus, millega välja mõista V. N.ilt elatis lapse V. N. kasuks alates
  5. juulist 2009 kuni
  6. juunini 2010 89.48 eurot kuus. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „
  7. Rahuldada V. N.i hagi osaliselt.
  8. Vähendada Viru Maakohtu
  9. detsembri 2007 otsusega V. N.ilt O. N. kasuks alaealise lapse V. N. ülalpidamiseks väljamõstetud elatist.
  10. Välja mõista V. N.ilt alaealise lapse V. N. (IK xxx) kasuks igakuine elatis 89.48 eurot (kaheksakümmend üheksa eurot 48 senti) alates
  11. juulist 2009 kuni
  12. junini
  13. Alates 01.07.2010 peab V. N. maksma lapse V. N. kasuks elatist Viru Maakohtu 12.12.2007 otsusega kindlaksmääratud ulatuses, s.o 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  14. Jätta menetluskulud makohtus poolte endi kanda.“ Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Kohtuotsus jõustus 15.03 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Alla Kuzmina 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.