← Eesti

2-08-88104/28

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-88104 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi OÜ Ostacolare hagi V. T.i ja V. T. vastu ühisvara jagamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märtsil 2010 Menetlusosalised Hageja: OÜ Ostacolare (RK 11442391, asukoht: Võidu 8-55, Kiviõli) Hageja seaduslik esindaja: T. V. (Pk 7 Kiviõli, 43101; e-mail: xxx Hageja lepinguline esindaja: K. V. Kostja 1: V. T. (IK xxx, elukoht: xxx) V. T. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja 2: RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada. 1.
  4. Tunnistada kehtetuks V. T. ja V. T. vahel 15.04.2009 sõlmitud endiste abikaasade ühisvara jagamise leping ja asjaõigusleping 1.2 Muuta kinnistusraamatu kannet ja kanda kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga L.Koidula 7 M1 (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskonna registriosa nr xxx) kaasomanikena V. T. (IK xxx) ½ mõttelises osas ja V. T. (IK xxx) ½ mõttelises osas. 1.3 Kinnistusraamatu kande tegemiseks lugeda kostjate V. T.i ja V. T. tahteavaldus (nõusolek) asendatuks kohtuotsusega.
  5. Menetluskulud kannavad kostjad V. T. ja V. T. solidaarselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGEJA NÕUE
  6. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur K. M. menetluses OÜ Ostacolare nõue V. T.i vastu summas 10 000 krooni. Kohtutäitur väljastas hagejale 17.12.2008 teatise, milles teatas, et hageja nõude täitmine ei ole võimalik, kuna võlgnikul V. T.il puudub lahusvara ja sissetulek.
  7. Kostjad V. T. ja V. T. on abielus alates
  8. aastast. Hageja taotleb hagis kostjate ühisvaraks oleva kinnisasja registriosa nr 1459708 jagamist kaasomandiks (kummalegi kostjale ½ mõttelist osa kinnisasjast ) ja kinnistusraamatus vastava kande tegemist. Hageja tugineb ühisvara jagamise nõudes Pks§ 18 1 ja TMS § 14 lg
  9. Hageja nõuab ühisvara osalist (üksnes kinnistu registriosaga nr 1459707) jagamist. Muu vara jääks kostjate ühisvaraks. Hageja selgitab hagiavalduses, et ei nõua kinnisasja müüki ega kogu kinnisasja jätmist ainult ühe kostja omandisse, mis võiks tuua rahalise hüvitise maksmise kohustuse teisele kostjale. Hageja nõuab ühisomandi jagamist kaasomandisse PkS § 19 lg 1 järgi – iga kostja kaasomandi osa suuruseks ½ kinnisasjast. Hageja nõuab kohtult kohustada registripidajat kohtulahendi alusel tegema kinnistusraamatus vastavasisuline kanne – kanda kinnisasja nr 1459707 omanike omandi osad registrisse järgnevalt: V. T.i omandisse ½ mõttelist osa kinnisasjast ja V. T. omandisse ½ mõttelist osa kinnisasjast.
  10. Lähtudes AÕS § 65 lg 1, TsÜS § 68 lg 5 ja Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1, palub hageja asendada kohustatud isikute tahteavaldus kohustuse olemasolu tuvastava jõustunud kohtuotsusega. Hageja taotleb kohtuotsuse alusel kanda kinnistusraamatusse registriossa nr 1459707 kumbki kostja ½ mõttelise osa omanikuna.
  11. Poolte 15.04.2009 sõlmitud ühisvara jagamise lepingu suhtes on hageja seisukohal, et vara on küll jagatud, kuid märget abieluvararegistrisse tehtud ei ole, jagamine kinnistus ei kajastu: lepingu alusel oleks tulnud teha kanne kinnistusraamatusse. Hageja ei tunnista, et vara on jagatud.
  12. Hageja esitas alternatiivnõude (hagi täiendus): kui kohus on seisukohal, et poolte ühisvara on jagatud, siis palub tunnistada 15.04.2009 sõlmitud ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks. Poolte ühisvara jagamise leping sõlmiti
  13. aprillil
  14. hagi poolte ühisvara jagamiseks esitati kohtule
  15. detsembril 2008, seega olid kostjad teadlikud kohtumenetlusest. Kostjad jagasid vara viisil, et ühele kostjale vara ei jääks. KOSTJA V. T. SEISUKOHT
  16. Kostja V. T. (Kostja 2) selgitab kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et V. T.iga (Kostja 1) elatakse eraldi alates
  17. aasta jaanuarikuust.
  18. a juulis pöördus Kostja 2 V. T.i poole palvega aidata saada tal pangalaenu L.Koidula 7 ruumide ostuks. Pärast laenu saamist lõpetas V. T. lastele ülalpidamise tasumise. Kostja 2 ülalpidamisel on kaks alaealist last ja instituudis õppiv täisealine tütar. Kostja 2 on registreeritud FIE-na, müüb riideid, kosmeetikat ja kodukeemiat. Kauplus (ruum L. Koidula 7) on Kostja 2 ainus sissetulekuallikas. Kostja 2 palub jätta kinnisasja (mitteeluruumi) Kostja 2 ja tema lastele ning mitte seda jagada kui ühisvara. Kohtuistungil 19.11.2009 selgitas Kostja 2, et poolte abielu lahutati 09.03.2009, pooled jagasid ka ühisvara notari juures. KOSTJA V. T.I SEISUKOHT
  19. Kostja V. T. (Kostja 1) selgitas kohtuistungil, et notar kontrollis kostjatel võlgade olemasolu. Juhul, kui oleksid olnud võlad, ei oleks lepingut saanud sõlmida. Notar kontrollis ka seda, kas on varale seatud mingeid nõudeid. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  20. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
  21. Hageja on kohtule esitanud kaks palvet, millest tulenevalt tema õiguste rikkumise saaks lõpetada. Esimese puhul on lähtutud sellest, et vara ei olegi jagatud, kuna vara jagamine ei ole kantud ei abieluvararegistrisse ega kinnistusregistrisse. Teise puhul on lähtutud sellest, et vara on siiski jagatud. Esimese variandi puhul hageja palub ühisvara jagada. Teise variandi puhul palub vara jagamise kehtetuks tunnistada ning see peale kehtetuks tunnistamist kohtu korras hageja poolt märgitud osasuurustes jagada. Kohus leiab, et endiste abikaasade ühisvara on jagatud sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse pole täiendavat kannet tehtud. Kuna kanne ei muudaks kinnistusraamatu seisu, ei ole seda kinnistuskohtunik teinud.
  22. Kohus jagab hageja seisukohta, et kostjad on endiste abikaasade ühisvara jagamise ja asjaõiguslepingut sõlmides teadlikult kahjustanud hageja huve. Kostjad olid lepingut sõlmides teadlikud, et hagejal on nõue kostja V. T. vastu summas 10 000 krooni, kuna leping oli sõlmitud 15.04.2009, (tl 60-65), hageja oli andnud kohtusse hagi 12.12.2008, kostjad said hagimaterjalid allkirja vastu kätte 17.01.2009 (tl 19, 20). 15.04.2009 endiste abikaasade ühisvara jagamise ja asjaõiguslepingut sõlmides kinnitasid V. T.a ja V. T., et vara on omandatud nende abielu kestel ,vara suhtes ei ole kohtulikke vaidlusi .Seega esitasid pooled notarile teadlikult valeandmeid kohtulike vaidluste puudumise kohta selleks, et notar vara jagamise kinnitaks. Sellise vara jagamise tulemusel sai ühisvara (korteriomand asukohaga Kohtla-Järve linn ,Järve linnaosa, xxx, kantud Viru Maakohtu kinnistusregistrisse kinnistu registriosa numbriga 1459707) omanikuks V. T.a ning V. T.i varale puudub kohtutäituril võimalus sissenõuet pöörata, kuna seda vara enam endiste abikaasade ühisomanduses ei ole: täitur väljastas hagejale 17.12.2008 teatise (tl 6), et hageja nõude täitmine ei ole võimalik, kuna V. T.il puudub lahusvara ja puudub sissetulek. Kohus järeldab siinkohal , et V. T. soovis tehingu tulemusel näidata end varatuna, et vabaneda võla tasumise kohustusest hagejale .Kohtule ei ole teada, kas ka teistele isikutele.
  23. Selline endiste abikaasade vaheline leping rikub hageja huve ja see tuleb tunnistada kehtetuks. Sõltumata sellest, et V. T. oli hagejale võlgu 10 000 krooni, kuid ühisomanduses oleva korteri maksumus oli sadades kordades suurem ( tehinguväärtus notari poolt kinnitatud lepingu järgi 934 989,17 krooni), ei oleks V. T.a ja V. T. tohtinud notari juures varjata käimasolevat kohtuvaidlust, millises hageja nõue oli V. T.a ja V. T.i vara jagamine eesmärgiga saada võimalus kustutada võlg V. T.ile kuuluva varaosa arvelt. Tuginedes Täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2-le võis sissenõudja OÜ Ostacolare nõuda kohtus ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.
  24. Kohus leiab, et hageja nõue endiste abikaasade ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise osas tuleb rahuldada tuginedes täitemenetluse seadustiku §190 p 1-le: kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist. Jõhvi kohtutäitur K. M. on andnud hagejale välja tõendi täiteasjas 095/2006/2437 (võlgnikult 10 000 krooni nõude täitmise asjas hageja kasuks ) 17.12.2008, endiste abikaasade ühisvara jagamise leping ja asjaõigusleping on sõlmitud 15.09.
  25. Võlgniku loobumine olulisel määral oma varast on samuti kinnitamist leidnud, kuna lepingu tulemusel ei jäänud kogu korteriomandi väärtusest (tehinguväärtus 934 980,17 krooni )hagejale isegi seda väärtuse osa, mille maksumus oleks 10 000 krooni.
  26. Hageja soovib peale lepingu tühistamise jagada kostjate ühisvara hagiavalduses märgitud proportsioonides, st. mõlemale kostjale ½ mõttelist osa korteriomandist asukohaga L.Koidula 7, Kohtla-Järve, kinnistusregistri osa nr. xxx. Perekonnaseaduse § 14 lg.1 järgi abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kuna kostja V. T.a oli isegi korteriomandi erastamisoksjoni toimumise ajal 07.09.2000 (korteriomandi müügileping p 2.2.2 tl 29) ja korteriomandi notariaalse ostu kinnitamise ajal 12.07.2005 (tl 27-37) abielus V. T.iga, loetakse seda vara abikaasade ühisvaraks. Abielutunnistust kohtule esitatud ei ole, kuid kostjad ei ole kohtus abielu kestvusaja kohta vastuväiteid esitanud. Kostja on kohtu eelistungil ainult väitnud, et abielu on
  27. märtsil 2009 a lahutatud (tl 57).
  28. Perekonnaseaduse § 19 lg 1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Kuna kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta , et kostjate jagatud vara – korteriomand asukohaga L.Koidula 7, Kohtla-Järve tuleks jagada teistele põhimõtetele toetudes kui osade võrdsusele, saab kohus jagada selle vara võrdseteks osadeks – V. T.ale ½ osa ja V. T.ile ½ osa. Täiskasvanud laste (1 laps sündinud xxx ja 2 last sündinud xxx) jäämine ema juurde ei saa olla põhjuseks vara teistsugusele jagamisele.
  29. Tuginedes Kinnistusraamatuseaduse § 34´ on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku (puudutatud isiku) nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Puudutatud isiku nõusolek ei ole tuginedes Kinnistusraamatuseaduse 34´ lg 7 nõutav, kui kinnistamist taotletakse kohtuotsuse alusel. Menetluskulude jaotus
  30. Vastavalt TsMS § 162 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega kulud kannavad kostjad V. T. ja V. T. solidaarselt. Kohtunik Tartu Ringkonnakohus
  31. veebruaril 2011.a. otsustas:
  32. Jätta V. T.´i apellatsioonkaebus rahuldamata.
  33. Täiendada Viru Maakohtu 12.04.2010 otsuse resolutsiooni alljärgnevalt: 2.
  34. Jagada V. T.i ja Valenitna T. abikaasade ühisvaraks olev korteriomand asukohaga L. Koidula tn 7, M 1 Kohtla-Järve (registriosa nr xxxViru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskond) ning tunnistada kinnisasja nr 1459707 asukohaga L. Koidula tn 7 , M 1 osas V. T.i omandiõigust ½ ja V. T. omandiõigust ½ suurusele mõttelisele osale korteriomandist.
  35. Tühistada Viru Maakohtu 12.04.2010 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus lahend, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud V. T.i kanda.
  36. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  37. Lugeda kohtulahendi resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 5.
  38. 5.
  39. Hagi rahuldada. Tunnistada kehtetuks V. T.i ja V. T. vahel 15.04.2009 sõlmitud endiste abikaasade ühisvara jagamise leping ja asjaõigusleping. 5.
  40. Jagada V. T.i ja V. T. abikaasade ühisvaraks olev korteriomand, asukohaga L. Koidula tn 7, M 1 Kohtla-Järve (registriosa nr xxx Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskond) ning tunnistada kinnisasja nr xxx asukohaga L. Koidula tn 7, M 1 osas V. T.i omandiõigust ½ ja V. T. omandiõigust ½ suurusele mõttelisele osale korteriomandist. 5.
  41. Muuta kinnistusraamatu kannet ja kinnistusraamatusse kanda kinnistu asukohaga L. Koidula tn 7, Kohtla-Järve (registriosa nr 1459707 Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla-Järve jaoskond) kaasomanikena V. T. (isikukood: xxx) ½ mõttelises osas ja V. T. (isikukood: xxx) 1/2 mõttelises osas. 5.
  42. Kinnistusraamatu kande tegemiseks lugeda V. T.i ja V. T. tahteavaldused asendatuks kohtuotsusega. 5.
  43. Mõista V. T.´ilt riigi kasuks välja 320,51 eur (kolmsada kakskümmend eurot ja 51 senti, s. o 5000 kr) apellatsioonimenetluses saadud menetlusabi hüvitamiseks. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud V. T.´i kanda. Kohtuotsus jõustus 05.03 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Alla Kuzmina

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.