Obsah (12)

§ 168§ 5§ 403§ 651§ 633§ 430§ 440§ 445§ 162§ 475§ 172§ 163

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok, Ulvi Loonurm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-7852 Tsiviil

) § 445 lg-le 1 ja leidis, et asjas puuduvad põhjused otsuse täitmise korda sel viisil kindlaks määrata ning jättis kostja taotluse rahuldamata. 8. Kohus jättis kohtukulud

§ 168lg 5 kohaselt kostja kanda.

Apellatsioonkaebus

1. Haldi Teras palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega rahuldada hagi õigeksvõtva otsusega ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellant palub lõpetada kaasomandi kinnistule asukohaga XXX X X XXXXX linnas sellisel viisil, et see müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse poolte vahel vastavalt igaühe mõttelise osa suurusele kaasomandis. Apellant palub määrata kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et avaliku enampakkumise viib läbi Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Kaire Põlts täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel ning kinnistu alghinnaks on 700 000 krooni. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.
2. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus

§ 5

lg-s 2 sätestatut, kuivõrd kirjalikus menetluses jäeti määramata apellandist kostjale tähtaeg omapoolsete vastuseisukohtade ja tõendite esitamiseks. Otsusest nähtuvalt on kohus menetluskulude jaotamisel arvestanud e-kirjadega, mis kostja nimetatud vastusega kohtule esitas ning millele kostja tõendipõhiselt vastu vaielda ei saanud. Kohus menetles asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, kuid jättis vastavalt

403 lg-le 1 kostjale vastamiseks võimaluse andmata ehk tähtaja määramata. Kuivõrd kirjalikus menetluses on tähtaja määramine kohtule kohustuslik, rikkus kohus seda määramata jättes oluliselt menetluskorda, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise osas. 4 11. Kuigi

§ 403

lg 1 kohaselt ei ole kohus reeglina kohustatud poole taotlusel kohtuotsuse täitmise korda kindlaks määrama, ei ole ka põhjendatud, et kohus jättis selle kostja hagivastuses esitatud taotluse alusel kindlaks määramata. Kohtuotsuses puuduvad seetõttu mistahes viited kes ja millistel tingimustel on õigustatud enampakkumist kaasomandiks oleva kinnistu võõrandamiseks läbi viima. Kohtupraktikas on kohus poole taotlusel määranud kindlaks ka enampakkumise läbiviija ja korra ning pooltele sobivad tingimused, et enampakkumine oleks viidud läbi õiglaselt ning efektiivselt ja see toimuks kooskõlas kõigi kaasomanike õigustatud huvidega. 12. Apellant ei ole oma käitumisega andnud alust kohtusse pöördumiseks. Kuivõrd vastustaja kõik pakkumised kaasomandi lõpetamisel olid ilmselgelt ajendatud omakasust, siis leppis ta vastustajaga kokkuleppe saavutamise eesmärgil kokku kohtumise notari juures, kes oli nõus pooli nõustama, et nad kaasomandi lõpetamise asjas kokkuleppele jõuaksid. Vastustaja notari juurde ei ilmunud. Kohus tuvastas, et kostja on nõustunud kaasomandi lõpetamisega, seega oleks pidanud kõike arvestades jagama menetluskulud vastavalt

§ 168lg-s 5 sätestatule, see tähendab jätma kulud hageja kanda.

Vastustaja seisukoht

1. Peeter Masing vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
2. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited annavad aluse maakohtu otsuse tühistamiseks menetluskulude jaotamise osas. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega.
3. Esmalt võtab kolleegium seisukoha poolte menetluslike taotluste kohta. Apellant on esitanud järgmised taotlused: 1) 01.02.2011 korraldada apellandi ärakuuulamiseks ja poolte lepitamiseks kohtuistung; 2) 03.02.2011 võtta täiendava tõendina vastu politsei teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta ja perearsti tõend apellandi tervisliku seisundi kohta. Vastustaja esitas koos vastusega kaebusele 16.11.2010 teate kriminaalmenetlejale ja CD olukorrast kinnistul.
4. Apellandi ja vastustaja taotlused dokumentaalsete tõendite lisamiseks tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et need ei oma tähtsust apellatsioonkaebuse lahendamisel.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on kaebus esitatud menetluskulude jaotuse ja otsuse täitmise viisi määramata jätmise peale ning pooltevahelised suhted peale maakohtu lahendit vaidlusaluste küsimuste lahendamisel tähtsust ei oma. Apellandi taotlus asja arutamiseks kohtuistungil on esitatud peale apellatsioonitähtaja möödumist. Apellatsioonkaebus vastavat taotlust ei sisaldanud ja seega luges ringkonnakohus kooskõlas

§ 633lg-ga 7, et apellant on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

01.02.2011 taotlus ei sisalda mõjuvat põhjust, mis annaks aluse määratud menetlusviisi ümber vaadata.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kompromissiga lõpetada kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Seega ei takista apellatsioonimenetluse kirjalik menetlus iseenesest kompromissi sõlmimist, kui pooled endas vastava tahte leiavad. 17. Apellant on heitnud maakohtule ette

§ 5

lg 2 rikkumist, kuna kirjalikus menetluses ei määratud kostjale tähtaega omapoolsete vastuseisukohtade ja tõendite esitamiseks. Tsiviilasja materjalid apellandi etteheidet ei kinnita. Viidatud sätte kohaselt on pooltel õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu 5 ümber lükata või sellele vastu vaielda. Kostja sai määrusega 08.06.2010 (t lk 96) tähtaja hagile vastamiseks. Vastus saabus 30.06.2010 ja selles võttis kostja hagi õigeks (t lk 102-104). Seega rakendus

§ 440

lg 3, mille kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hagi selgesõnalise õigeksvõtu korral puudus kohtul vajadus ja kohustus anda kostjale veelkordselt tähtaeg seisukohtade/tõendite esitamiseks. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et kostja esindajale olid hageja 06.08.2010 seisukohad 13.08.2010 edastatud (t lk 163) ning esindajal oli enam kui 10 päeva aega nendega tutvuda ja vastava tahte korral ka vastata. Esindaja seda võimalust ei kasutanud. 18.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses muuhulgas määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra. Käesolevas asjas on maakohus jätnud kostja taotluse enampakkumise alghinna ja enampakkumist läbiviiva kohtutäituri isiku kindlaksmääramiseks rahuldamata ning kolleegium on seisukohal, et teistsuguse otsustuse tegemiseks mõjuvad põhjused puuduvad. Juba vastuses hagile 30.06.2010 (t lk 102-104) on kostja esindaja asjakohaselt märkinud, et kohtutäituri poolt TMS-s ettenähtud korras enampakkumise läbiviimine tagab selle toimingu efektiivsuse ja usaldusväärsuse. Jõustunud kohtulahend ongi selleks täitedokumendiks, mida TMS-i alusel täidetakse – kohtutäitur, kelle poole üks pooltest (või mõlemad koos) kohtulahendi täitmiseks pöördub, teeb kõik lahendi täitmiseks vajalikud toimingud (määrab enampakkumise alghinna, korraldab enampakkumise, jaotab tulemi jmt). Pooled ei ole saavutanud kokkulepet alghinna ega kohtutäituri isiku suhtes. Kostja enda nimetatud alghinna 700 000 krooni tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole, hageja asja tundva isiku arvamuse kohaselt oli seisuga 08.04.2010 kinnistu turuväärtuseks 910 000 krooni. Muid tõendeid kinnistu turuväärtuse kohta tsiviilasja materjalides ei ole. Seega ei ole võimalikult omandi kaotamise aja seisuga teada kinnistu turuväärtus ja alghinna määramine alla turuhinna esimesel enampakkumisel võib rikkuda poolte õigust saada omandi kaotamisel hüvitiseks selle turuhinna. 19. Maakohus on menetluskulude jaotamisel viidanud

§ 168lg-le 6 (otsuses ekslikult märgitud lg 5).

Nimetatud sätte kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab menetluskulud hageja ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohus jättis kulud sõltumata hagi õigeksvõtmisest ja sel alusel hagi rahuldamisest kostja kanda. Seega tegelikkuses ei rakendanud maakohus viidatud erinormi, vaid

§ 162

lg-t 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolleegium maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et õiglane on jätta kummagi menetlusosalise kulud tema enda kanda. 20. Lahendis nr 3-2-1-70-10 27.09.2010 on Riigikohus selgitanud, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult iga kaasomaniku huvides. Nii on see toimunud ka käesoleval juhul, kui pooled pidasid kohtueelseid läbirääkimisi ja kostja hageja ettepanekutele kaasomand lõpetada vastu ei vaielnud, kuid samas erinevatel põhjustel ei saavutatud ka vajalikku üksmeelt omandi kohtuväliseks lõpetamiseks. Seega ei ole õiglane ega mõistlik menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühel hageja poolt pakutud viisil kostja õigeksvõtuga. Pooltevahelisest kirjavahetusest (t lk 7-11, 143, 145-147, 150-154) nähtub, et menetluskulude jätmine ainult hageja kanda

§ 168

lg 6 alusel samuti põhjendatud ei ole, sest läbirääkimiste jooksul muutsid mõlemad kaasomanikud seisukohti võimalike lõpetamise viiside ja/või rahalise hüvituse suuruste osas ning vaidluse lahendamine kohtuta ilmselt võimalik ei olnud. 21. Lisaks tuleb arvestada seadusandja tahet, mille kohaselt lahendatakse alates 01.01.2009 kaasomandi lõpetamise asjad hagita menetluses

§ 475lg 1 p 13 ja § 613 lg 2 järgi.

Ja kuigi käesoleva asja on maakohus lahendanud hagimenetluses ning 6 menetlusosalised sellele vastuväiteid

§-s 333 sätestatud korras ei esitanud, nähtub seadusandja tahe kaasomandi lõpetamisega tekkinud menetluskulude jaotamisel

§ 172lg-st 1.

Selle kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. 22. Kaebuse osalisel rahuldamisel jäävad apellatsioonimenetluses kantud kulud

§ 163lg 1 alusel kummagi poole enda kanda.

Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok