Obsah (5)

§ 124§ 123§ 108§ 49§ 46

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2011, Tallinn

) § 123 lg-s 5 sätestatud asjaolusid, sest kostja ei ole müünud pankrotivara enne pankroti väljakuulutamist. 6. Hageja ei ole välistamisõigust omavaks isikuks kostja pankrotimenetluses. Välistamisõiguse olemasolu on

§ 124lg-s 4 sätestatud rahalise hüvitise nõude esitamise aluseks.

Seega ei ole hageja rahalise hüvitise saamise taotlust pankrotivara arvelt vara mittesäilimise tõttu võimalik rahuldada. Esimese astme kohtu otsus

1. 13.08.2010 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3
2. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et ajavahemikus augustist kuni novembrini 2008 on hageja poolt kostjale üle antud kütte- ja määrdeaineid maksumusega 58 930.08 krooni. Nimetatud aineid müüs hageja kostjale 01.12.2007 sõlmitud kütte- ja määrdeainete ostu-müügilepingu alusel, mille p 1.2 sisaldab omandireservatsiooni ning kauba eest on tasumata.
3. Kostja pankrot kuulutati välja 23.03.2009.

§ 123

sätestab pankrotivara teistele isikutele tagastamise (välistamise) või selle eest rahalise maksmise korra pankrotivara arvel juhul, kui pankrotivara ei ole säilinud.

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul olemas pankroti väljakuulutamise ajal, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Pankroti väljakuulutamise aja seisuga koostatud võlgniku pankrotivara nimekirja hulgas ei ole kütte- ja määrdeaineid.

§ 123

lg 4 sätestab pankrotivara teistele isikutele välistamise või selle eest rahalise hüvitise maksmise korra pankrotivara arvel juhul, mil pankrotihaldur võõrandas pankrotivara või pankrotivara ei ole säilinud. Pankrotihaldur ei ole võõrandanud kütte- ja määrdeaineid, need ei ole kunagi kuulunudki pankrotivara hulka. Kohus ei tuvastanud, et võlgnik oleks müünud kütteja määrdeaineid enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Seega ei ole hageja välistamisõigust omavaks isikuks kostja pankrotimenetluses ja hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Apellatsioonkaebus 10. OÜ Astrovir palub tühistada maakohtu otsuse ning uue otsusega hagi täielikult rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kohtuotsuse põhjendused on kohati ebaselged vara ja pankrotivara mõiste kasutamisel, pankrotivara koosseisu arvestamise osas jms. 11. Maakohus ei ole õigesti kohaldanud

§-s 123 sätestatut. Apellandi arusaamise järgi ei ole selles sätestatud pankrotivara välistamise kord pankrotivarast, nagu võib välja lugeda kohtuotsuse põhjendustest, vaid kolmandatele isikutele kuuluva vara välistamise kord pankrotivarast. 12. Kohus ei ole õigesti kohaldanud

§-s 108 sätestatut. Apellandi arusaamise järgi võib nimetatud pankrotivara nimekiri pankrotimenetluse käigus oluliselt muutuda (vara väljanõudmine, vara tagasivõitmine, vara välistamine, lepingutest tulenevad nõuded ja kohustused jne). Näiteks võib pankrotihaldur menetluse käigus avastada vara puudujäägi, omastamise või varguse. 13. Kohus ei ole käsitlenud omandireservatsiooni küsimust (

§ 49

). Apellandi ainus ja peamine nõue oli omandireservatsiooniga müüdud kauba (omandiõiguse alusel apellandile kuuluva kauba) välistamine pankrotimenetluses.

1. Arusaamatuks jäävad otsuses väljendatud mõtted, et pankrotihaldur ei ole võõrandanud kütte- ja määrdeaineid, need ei ole kuulunudki kunagi pankrotivara hulka ning et kohus ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks müünud kütte- ja määrdeaineid enne võlgniku pankroti väljakuulutamist. Vastustaja seisukoht
2. AS SMR Teed (pankrotis) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
3. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja vastusega sellele ning tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlus- ja materiaalõiguse norme ning asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. 4
4. Hageja on esitanud nõude välistada kostja pankrotivarast pooltevahelise müügilepingu nr 158 01.12.2007 objektiks olnud kütte- ja määrdeõlid, kuna need olid müüdud pankrotivõlgnikule omandireservatsiooniga ja omand üle läinud ei ole. Alternatiivselt on esitatud nõue vara mittesäilimise korral pankrotivara arvelt rahalise hüvitise saamiseks. Seega esitas hageja pankrotivõlgniku vastu vara väljaandmisnõude

§ 123

lg 1 alusel, mille kohaselt kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistama). Sama sätte lg 4 kohaselt kui vara ei ole säilinud, on välistamisõigust omaval isikul õigus saada vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel sama seaduse § 146 lg 1 p-s 1 sätestatud korras. Seega ei oma asja lahendamisel esmast tähtsust, kas 01.12.2007 lepingu alusel hageja poolt kostja valdusesse antud vara oli pankrotivara moodustumise hetkel säilinud, vaid see, kas hagejal kolmanda isikuna on nõue omandireservatsiooniga üle antud vara valduse tagasi saamiseks ostjast pankrotivõlgniku vastu. 18. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 233 lg 2 kohaselt võib müüja omandireservatsioonile tuginedes asja ostjalt välja nõuda üksnes siis, kui müüja on lepingust taganenud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-02 30.09.2002 selgitanud, et müüjal ei ole õigust nõuda omandireservatsiooniga müüdud asja valduse väljaandmist muidu, kui lõpetatakse omandireservatsiooni aluseks olev müügileping. Lepingut lõpetamata jääb ostjale seaduslik alus asja vallata müügilepingu alusel. Ostja pankrotistumise korral saab haldur

§ 46alusel õiguse valida, kas täita lepingut või mitte.

Halduri loobumise korral võlgniku kohustuste täitmisest (käesoleval juhul ostuhinna tasumisest), on müüjal õigus valida, kas esitada lepingu täitmata jätmisest tulenev nõue pankrotivõlausaldajana (

§ 46

lg 7) või taganeda lepingust ja nõuda asja tagastamist vastavalt VÕS §-le 189 jj (sealhulgas üleantu väärtuse hüvitamist üleantud vara äratarvitamise korral).

1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus on asja lahendamisel jätnud arvestamata ja analüüsimata kõik tõendid ja asjaolud, millised puudutavad müüki omandireservatsiooniga, samuti müüjapoolset võimalikku lepingust taganemist. Kohus ei ole eelmenetluses selgitanud asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ja neist tulenevat tõendamiskoormist. TsMS § 351 lg 1 kohaselt peab kohus arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-114-08 17.12.2008). Olulises osas eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asjas ise uut otsust teha – hagejale tuleb selgitada ja anda võimalus tõendada müügilepingust taganemise tahteavalduse tegemist ning lähtuvalt selle asjaolu tõendatusest otsustada lepingu alusel üleantu rahalise hüvitamise võimalikkus vara äratarvitamise korral.
2. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok