lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 5. Kohus leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. 6.
lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 4250 krooni (tlk 3). 7.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja
lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 8. 07.07.2010 vastuses ei võtnud kostja hagi õigeks. Kostja möönis, et pooled ei ole suutnud asja mõistlike kokkulepetega lahendada, ning teatas, et tal ei ole raha hageja osa omandamiseks ja hagis pakutud müügi alghinnaga ta nõus ei ole (tlk 16). Alles 02.08.2010 kohtuistungil leppisid pooled kokku, et kostja paneb kinnistu müüki (tlk 22). 21.10.2010 teatas hageja esindaja, et korteriomand on müüdud (tlk 24), ning hageja 18.11.2010 avaldusest nähtuvalt müüdi see hagiavalduses taotletust madalama hinnaga (tlk 29). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hagejaga, et sisuliselt on kostja 2/3 hageja nõude alles pärast hagi esitamist rahuldanud ning seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et kuna kostjale kuulus vaidlusalusest kinnistust ¾ (tlk 8), kuulus talle ka selle müügist saadud rahast ¾ ning seega on kostjal täiendavaid rahalisi vahendeid lisaks pensionile. 9.
lg 1 alusel tuleb kindlaks määrata ka hüvitatavate menetlusekulude rahaline suurus. Käesoleva tsiviilasja hind on 75 000 krooni, millelt tuli RLS lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 8500 krooni; hageja on riigilõivu tasunud (tlk 3). Tegemist on
Kuna kohus tagastas hagejale riigilõivust poole, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõiv 4250 krooni. 10.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja kulu on 6000 krooni. Hageja esindaja koostas ja esitas kaheleheküljelise hagiavalduse (tlk 5-7) ja avalduse hagist loobumiseks (tlk 28-29) ning osales pool tundi 02.08.2010 kohtuistungil (tlk 22). Vaidlus ei olnud mahukas ega õiguslikult keeruline. Seetõttu peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kulu 4000 krooni ulatuses, mis tuleb kostjal hagejale täies ulatuses ka hüvitada. 11. Eeltoodust lähtudes ja kostja 3011.2010 kirjalikust seisukohast tulenevalt (kostja ei pidanud õigeks, et peab hagejale hüvitama kõik menetluskulud) tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu kokku 8250 krooni, s.o 527.27 eurot, nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.