lg 1 tagaseljaotsusega osaliselt rahuldada , sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ning
lg 5 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, ei esine.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on lisanud hagiavaldusele nõuet tõendavad dokumentaalsed tõendid (tl.8-26), sealhulgas xxxxx Eesti AS teatise (tl.25) kostjale nõude loovutamise kohta 31.05.2008.a. hagejale, s.o OÜ-le A. F. . Kostja võlgneb hagejale telekommunikatsiooniteenuse osutamise ja mobiiltelefoni eest 3232,98 krooni. Viiviste väljamõistmist taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses – summas 3231,98 krooni. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 6464,96 krooni. Kohus leiab, et lisanduva viivise väljamõistmine on vastuolus VÕS § 6 lõikes 1 sätestatud hea usu põhimõttega, kuna lisanduv viivis ületab põhinõuet. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on loobunud kuni hagi esitamiseni arvestatud viivise sissenõudmisest osas, mis ületab põhinõuet, toetudes hea usu põhimõttele. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks ka
Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga ning hageja võlg kostja ees on 413,18 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtukulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. 3
L. OÜ A. F. . Hageja on tasunud riigilõivu hagilt ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt kokku 1250 krooni (tl.3, 30). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele, arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kuuluvad menetluskulude hulka
Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud J. I. OÜ 27.01.2010.a. arve summas 2500 krooni (tl.29).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. I. OÜ 27.01.2010.a. arvest nähtub, et 2500 krooni kuulub tasumisele esindamise eest maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on
§-st 133 lg 1 tulenevalt 3232,98 krooni. Kuigi hageja lepingulise esindaja kulud ei ületa kehtestatud piirmäära, on kohus seisukohal, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat lepingulise esindaja tasu tuleb vähendada , arvestades hagi osalist rahuldamata jätmist ning asjaolu, et kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, mistõttu lepingulise esindaja ülesanded seisnesid vaid hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tasu suurus on 1250 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2500 (1250+1250) krooni. Tulenevalt
lg 2 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuna hageja on esitanud sellekohase taotluse (tl.6). Vastavalt
lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.