Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused 2
lg 1 alusel osaliselt rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud, kuid viivise osas tuleb rakendada seaduses sätestatud intressimäära. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel viivist rohkem kui VÕS § 94 sätestatud suuruses (seadusjärgne viivis). Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena väljatüki kostja laenuandmetest (tl.9-10), teate võlast (tl.11) ning laenulepingu tingimused (tl.12-18). Kuna laenulepingu tingimuste p.9.1 sätestatud viivise määr – 0,5 % päevas ei ole tulenevalt VÕS § 415 lg 1 rakendatav, tuleb viivis kostjalt välja mõista VÕS § 94 sätestatud määras, mis alates 01.01.2008 kuni 09.12.2008 oli 0,03 % päevas, alates 10.12.2008 oli 0,026 % päevas ja alates 01.01.2009 on 0,022 % päevas. Kostja poolt võla tasumisega viivitatud päevi alates laenu tagastamise tähtajast - 10.04.2008 kuni hagi esitamiseni 02.06.2010 on olnud 782, sealhulgas ajavahemikul 10.04.2008-09.12.2008 243 päeva, 10.12.2008-31.12.2009 22 päeva ja 01.01.2009-01.06.2010 517 päeva . Seega tuleks seadusjärgse viivisena kostjalt hageja kasuks välja mõista 538,61 krooni [(2800 x 0,03% x 243) +(2800x 0,026% x 22) +(2800 x 0,022% x 517)]. Kostja võlgneb hagejale seega 3338,61 krooni, sealhulgas tagastamata laen 2400 krooni, lepingu sõlmimise tasu 400 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 538,61 krooni. 3
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega (tl.7). Seetõttu määrab kohus
M. hüvitatavad AS K. menetluskulud. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja on taotleb kostjalt menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu 1000 krooni ja esindajatasu –1000 krooni väljamõistmist.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on esitanud maksekorralduse riigilõivu, summas 1000 krooni tasumise kohta 24.05.2010.a. (tl.3) ja J. arve 27.05.2010 summas 1000 krooni menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks (tl.8).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. J. 27.05.2010.a. arvest nähtub, et 1000 krooni on esindustasu võlglase R. M. kohtumenetluses.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 10000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Seega jääb hageja poolt nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse ning kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2000 (1000+1000) krooni ehk 127,82 eurot. Tulenevalt
lg 2 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuna hageja on esitanud sellekohase taotluse (tl.6).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.