← Eesti

3-10-1204/110

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2010, Tallinn Haldusasja number 3-10-1204 Haldusasi Quality Residence OÜ kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse
  2. aprilli
  3. a otsuse nr 9-11/708 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks anda luba tänaval kauplemiseks Raekoja plats 8 esisel alal või alternatiivselt tegema tänaval kauplemise loa taotluse kohta uus otsus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  4. augusti
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Quality Residence OÜ apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Quality Residence OÜ Vastustaja: Tallinna Kesklinna Valitsus Kolmas isik: Honeywell OÜ Kolmas isik: Serverette OÜ Kolmas isik: Olde Estonia OÜ Kolmas isik: Shark Baltic OÜ Kolmas isik: OÜ Silverspirit RESOLUTSIOON
  6. Jätta Quality Residence OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  7. augusti
  8. a otsus kohtuasjas nr 3-10-1204 muutmata.
  9. Jätta Quality Residence OÜ taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus lahendada selle kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-10-1204
  10. Tallinnas aadressil Raekoja plats 8 asuvad kõrvuti toitlustusasutused kohvik House Cafe (OÜ Silverspirit); restoran Maikrahv (OÜ Honeywell); restoran Revalia (OÜ Serverette); restoran Olde Inn (OÜ Quality Residence); restoran Olde Estonia (OÜ Olde Estonia); kohvik Vana Toomas (OÜ Shark Baltic).
  11. Restorani Olde Inn omanik OÜ Quality Residence esitas
  12. aprillil
  13. a Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse tänaval kauplemiseks Tallinnas Raekoja plats 8 kinnistu ees.
  14. Tallinna Kesklinna Valitsus keeldus
  15. aprilli
  16. a otsusega nr 9-11/708 Quality Residence OÜ taotluse rahuldamisest Tallinna linna poolt Raekoja plats 8 kinnistu ees tänaval kauplemiseks eraldatud väliterrasside pinna ümberjagamiseks. Otsuse kohaselt on
  17. a suveperioodiks välikohvikutele eraldatav linnarajatis Raekoja plats 8 ees jagatud analoogselt
  18. ja
  19. a hooaegade jaotuspõhimõtetega ning Tallinna Kesklinna Valitsus ei pea võimalikuks nimetatud pinna ümberjagamist. Uute restoranide tekkimise ja sellega seonduva välikohvikute pinna ümberjagamise taotlusi on restorane Olde Estonia ja Revalia opereerivate ettevõtete poolt esitatud ka aastatel 2008 ja
  20. Tallinna Kesklinna Valitsus on sarnaselt eelnevatel aastatel väljendatuga seisukohal, et OÜ Serverette poolt allüürisuhte loomisel „eraldiseisva restorani“ tekkimisega restorani Olde Estonia ruumides on tegemist kunstlikult tekitatud olukorraga. On ilmselge, et sisuliselt samade isikute poolt ühes ehituslikult kompaktses ruumis mitme pealtnäha eraldiseisva restorani tekitamise eesmärgiks on võrdse kohtlemise põhimõtet moonutades kandideerida välikohvikute pinnale suuremas ulatuses. Linnale kuuluva rajatise kasutusse andmine on ettevõtjatele pakutav hüve, mille kasutamiseks ei oma iga kunstlikult tekitatud restoran õiguspärast ootust. Samas ei sea Tallinna Kesklinna Valitsus ettevõtjatele takistusi seoses omavaheliste kokkulepetega neile eraldatud linnarajatise pinna jagamisel uute tekkivate toitlustusasutustega, kui ettevõtjad seda soovivad ja vajalikud kooskõlastused on olemas.
  21. OÜ Quality Residence esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Kesklinna Valitsuse
  22. aprilli
  23. a otsuse nr 9-11/708 tühistamist ja õigusvastaseks tunnistamist ning Tallinna Kesklinna Valitsuse kohustamist andma OÜ-le Quality Residence luba tänaval kauplemiseks Raekoja plats 8 esisel alal või alternatiivselt tegema uut otsust kaebaja poolt Raekoja plats 8 esisel alal tänaval kauplemiseks esitatud taotluse osas. Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) vastus ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lõigete 1 ja 3 kohaselt motiveeritud. Vastustaja pole põhjendanud, miks ta peab kaebajat fiktiivseks ettevõtteks; 2) kaebaja on reaalselt tegutsev ja iseseisvalt toimiv toitlustusettevõte, registreeritud majandustegevuse registris Raekoja plats 8 tegutseva toitlustusettevõttena ja tunnustatud ka teiste ametiasutuste, sh Tallinna Ettevõtlusameti poolt. Kaebajale kuuluv restoran on füüsiliselt olemas ning eristatav teistest Raekoja plats 8 asuvatest toitlustusettevõtetest; 3) restorani Olde Inn köök on küll ühine restoraniga Olde Estonia, kuid toiduvalmistajad on mõlemal restoranil erinevad. Samas on vastustaja plaanil numbritega 16 ja 19 tähistatud terrassi osad andnud OÜ Aminium Net kasutusse, mille toitlustusettevõtted asuvad samades ruumides valuutavahetuspunktidega, kuhu on paigutatud väike lett terasside teenindamiseks. Nimetatud ettevõttel puudub köök; 4) kaebajal on õiguspärane ootus, et teda koheldaks vastustaja poolt võrdselt teiste samaliigiliste ja samal alal tegelevate isikutega. Otsusega on vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, koheldes välikohviku taotluse esitajaid ebavõrdselt; 5) kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja pole varasematel aastatel vastustajale välikohvikute pinna ümberjagamise taotlust esitanud. Vastustaja poolt nimetatud OÜ Olde Estonia ja OÜ Serverette varasemad pöördumised ei oma puutumust kaebaja majandus- ja kutsetegevusega, mistõttu sellega seotud vastustaja poolt antud haldusakte või tehtud toiminguid ei saa lugeda kaebajale siduvaks; 2

(8)3-10-1204 6) otsus sisaldab endas negatiivset otsustust kaebaja taotluse kohta. Seega on tegemist haldusaktiga, hoolimata selle vormist.
  1. Vastustaja Tallinna Kesklinna Valitsus palus jätta OÜ Quality Residence kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) kaebajal pole absoluutset ja piiramatut õigust saada enda kasutusse linnale kuuluvat vara. Toitlustusega tegelevatele ettevõtjatele on Raekoja plats 8 kinnistul hooajaliseks laienduseks määratud muutumatu suurusega linnarajatise osa kokku 306,5 m
  2. Kinnistul tegutseb alates
  3. aastast kuus toitlustusega tegelevat ettevõtjat, kelle vahel jagatakse nimetatud linnarajatis võrdsetel alustel. Selliselt on viiel ettevõtjal kasutada 52 m2 linnarajatisest ja restoranil House Cafe 46,5 m2; 2) välikohvikute proportsioonid on olnud muutumatud alates aastast
  4. Sellekohane motivatsioon ja põhjendused sisalduvad Tallinna Kesklinna Halduskogu
  5. märtsi
  6. a otsuses nr 27, mida on kohtulikult korduvalt kontrollitud; 3) otsuses on põhjendatud, miks kaebaja taotlus jääb rahuldamata ning sama motivatsioon on haldusorgani poolt antud juba
  7. a kaebaja ruumi omanikele; 4) kaebaja tegutseb ruumis, mille kasutusse eraldati 52 m2 terrassipinda. Alates aastast 2009 on kaebaja kasutuses 50 % kinnisasjast, mistõttu ei saa tal tekkida õiguspärast ootust, et tema kasutusse eraldatakse terrassipinda võrdsetel alustel teiste ettevõtjatega. Asjaolu, et üks korteriomanik jagab oma ühe sissekäiguga ja ehituslikult tervikliku, kuid suhteliselt väikese ruumi seinakapiga kaheks ja võtab mõlemale poole kappi toitlustusega tegelevad allüürnikud, ei anna allüürnikele õigust taotleda väliterrassipinda samas mahus teiste kinnistul toitlustusega tegelevate ettevõtjatega; 5) vastustaja on pakkunud kaebajale võimalust jagada restoranile Olde Estonia eraldatud 52 m2 väliterrassi pind sarnaselt siseruumiga kokkuleppeliselt kaheks. Kaebaja taotluse rahuldamisel võivad ka teised Raekoja plats 8 omanikud võtta endile kokku 10 allüürnikku, mille tulemusena tegutseks kinnistul juba 16 ettevõtjat ja 306,5 m2 suurune terrassipind tuleks jagada kuue mõistliku suurusega osa asemel juba 16 välikohvikuks, mis oleks selgelt ebamõistlik nii ettevõtjate kui külastajate seisukohalt; 6) asjaolu, et vastus avaldusele pole vormistatud haldusaktina, ei muuda otsustust õigusvastaseks. Vastustaja pole kaalutlusotsuse tegemisel teinud olulisi menetlus-, vormivõi diskretsioonivigu ja on piisavalt põhjendanud, millistest kaalutlustest lähtuvalt toimus linnarajatise kasutusse andmine.
  8. Kolmas isik OÜ Honeywell peab OÜ Quality Residence kaebust põhjendamatuks ning palub selle jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) otsus pole haldusakt ning kaebus on esitatud tähtaega ületades; 2) avalduse välikohvikute pinna ümberjagamiseks esitas OÜ Olde Estonia juba
  9. aprillil
  10. Vastustaja jättis taotluse
  11. mai
  12. a kirjaga nr 9-11/08/573 XII rahuldamata; 3) vaidlustatud kiri pole õigusvastane. Vastustaja halduskogu on
  13. märtsi
  14. a otsusega kooskõlastanud Raekoja platsil asuvate välikohvikute jaotuse ja paigutuse, millega pandi paika ka Raekoja plats 8 välikohvikute asetus. Nendele kohvikutele igal aastal eraldatavate linnarajatiste suurused on olnud muutumatud alates aastast 2008; 4) OÜ Olde Estonia ja OÜ Serverette on varem korduvalt üritanud nii kohtuväliselt kui kohtulikult saavutada endale kuuluva terrassipinna suurendamist. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust ega subjektiivset õigust saada enda kasutusse linnarajatist. Vastustaja on kauplemispinnad jaotanud kolmandate isikute vahel ja sõlminud nendega lepingud, mille täitmine on kohustuslik.
  15. Kolmandad isikud OÜ Silverspirit ja OÜ Shark Baltic paluvad kohtul kaebuse tagastada või jätta kaebuse rahuldamata, nõustudes vastustaja ja kolmanda isiku OÜ Honeywell seisukohtadega. 3
(8)3-10-1204
  1. Kolmandad isikud OÜ Serverette ja OÜ Olde Estonia paluvad kaebuse rahuldada. Kuna kaebaja valdab äripinda Raekoja plats 8, kus asjaomaste ametiasutuste heakskiidul osutab toitlustusteenust, on tal võrdselt teiste ettevõtjatega õigus saada enda kasutusse terrassipind. Vastustaja on plaanil numbriga 11 tähistatud terrassi andnud OÜ-le Amintor ja numbriga 16 tähistatud terrassi OÜ-le Aminium Net, millel puuduvad siseteenindust võimaldavad ruumid. Seega on nende puhul tegemist fiktiivsete toitlustusettevõtetega, mis on loodud vaid terrassil hooajalise toitlustusteenuse osutamiseks.
  2. Tallinna Halduskohtu
  3. augusti
  4. a otsusega jäeti Quality Residence OÜ kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: 1) Tallinna Linnavolikogu
  5. aprilli
  6. a määruse nr 21 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise korra“ § 3 lg 1 kohaselt kuulub linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmine linnarajatise asukoha järgse linnaosa valitsuse pädevusse. Seega on linnale kuuluva maa-ala eraõiguslikule isikule kasutusse andmise või sellest keeldumise otsus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt; 2) väär on OÜ Honeywell, OÜ Silverspirit ja OÜ Shark Baltic seisukoht, et kaebaja pidanuks vaidlustama vastustaja
  7. mai
  8. a vastust nr 9-11/08/573 OÜ Olde Estonia taotlusele. See vastus oli adresseeritud OÜ-le Olde Estonia, mitte kaebajale. Kaebaja esitas samasisulise taotluse esmakordselt
  9. aprillil
  10. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt; 3) kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti kohtulik kontroll on piiratud. Vastustaja on järginud HKMS § 19 lõikes 6 nimetatud kohtu polt kontrollitavaid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid; 4) vastustaja prognoos, et kaebaja taotluse rahuldamisel paigutaksid teised äriühingud samuti oma ruumidesse kümmekond uut toitlustusettevõtet, on põhjendatud, arvestades asjaolu, et OÜ Serverette ja OÜ Olde Estonia on juba aastatel 2008 ja 2009 samal põhjusel taotlenud Raekoja plats 8 välikohvikute terrassipinna ümberjagamist. Niisugune killustatus oleks ilmselgelt ebamõistlik nii ettevõtjate kui ka külastajate seisukohalt – suur osa külastajatest lihtsalt keelduks nii ebamugavates tingimustes söömast-joomast ning ettevõtjatel jääks loodetud tulu saamata; 5) vastustaja on oma keeldumist vaidlustatud haldusaktis piisavalt motiveerinud, lisades otsusele ka koopia
  11. mai
  12. a analoogilise sisuga keeldumisest; 6) vastustaja pole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdsuspõhiõigus tuleneb PS § 12 lõike 1 esimesest lausest, mille kohaselt koheldakse võrdses olukorras olevaid isikuid võrdselt ja ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt. Vastustaja on kohelnud kõiki Raekoja platsi äärseid toitlustusasutusi omavaid äriühinguid võrdselt, keeldudes eraldamast välikohvikupinda kõikidele ettevõtetele, mis on end sisse seadnud varem tervenisti teise ettevõtte kasutuses olnud ruumi mingis osas; 7) kaebaja ja OÜ Olde Estonia poolt viidatud äriühingud OÜ Amintor ja OÜ Aminium Net ei kasuta ruume kõnealuses hoones ega välikohvikupinda selle ees. Seega pole nad kaebajaga võrreldavad; 8) kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et restoraniga Olde Estonia ühist siseruumi jagavale restoranile Olde Inn, mille kasutuses on kõigest 35 m2 põrandapinda, eraldatakse 43,78 m
  13. Käesoleval juhul oleks mõistlik, et ühiseid siseruume jagavad toitlustusasutused jagaksid ka ühiselt terrassipinda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  14. Quality Residence OÜ apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
  15. augusti
  16. a otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) kohtuotsusest ei selgu, kuidas kohus on jõudnud järeldusele, et haldusakti tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võiksid mõjutada sisulist otsustamist; 4
(8)3-10-1204 2) kohus on põhjendamatult jõudnud järeldusele, et olenemata asjaolust, et kaebaja on toitlustusteenust osutav isik sarnaselt teiste Raekoja plats 8 asuvate toitlustusteenust osutavate äriühingutega, võib kaebajat kohelda teistest erinevalt; 3) kohus kordab sisuliselt vastustaja otsuses toodud väiteid, kontrollimata, kas vastustaja diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormidega ja tugineb seaduslikule alusele. Nimetatud seisukoht on vastuolus Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsuses nr 3-3-1-77-04 rõhutatuga, et diskretsiooniotsus peab sisaldama põhjalikku motivatsiooni selle andmise asjaolude ja põhjenduste kohta; 4) kohtu hinnang, et kaebaja taotluse rahuldamisel paigaldaksid ka teised äriühingud oma ruumidesse kümmekond toitlustusettevõtet, on spekulatiivne ja põhjendamata. Samuti on paljasõnalised väited, et ettevõtetel jääks loodetud tulu saamata. Jääb arusaamatuks, millise ettevõtja õiguspärasele ootusele viidatud on; 5) kohtu viited asjaolule, et kaebaja on ruumi jaganud seinakappidega, on asjakohatud, sest need on kaebaja poolt peetava toitlustusettevõtte sisekujunduslikud iseärasused. Samuti ei ole antud asjas määrava tähendusega asjaolu, et restoranidel Olde Inn ja Olde Estonia on ühine köök ja sissepääs; 6) kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 3 lg 2 punkti 1 kohaselt ei eelda toitlustamine toidu valmistamist toitlustusteenuse osutamise asukohas ega köögi olemasolu. KaubTS § 14 lg 1 kohaselt on tegevuskoht toitlustus- või teenindusettevõtte koosseisu kuuluv kaupleja müügikoht, mille juurde võib kuuluda tootmis-, hoiu- või muu koht. Seega ei pea kaebaja toitlustusettevõttel olema eraldiseisvat kööki. Samuti ei sätesta seadus toitlustuskohale mingeid väliseid ehituslikke või ruumilisi nõudeid. Seetõttu puudus kohtul alus eristada kaebajat teistest toitlustusettevõtjatest; 7) kohus on pidanud vajalikuks rõhutada võrdse kohtlemise põhimõtet vaid välikohviku pinna suuruse jagunemisel ehk linnarajatise pindala jagamisel võrdseteks osadeks vahetult üksteise läheduses asuvate toitlustusäride vahel. Kohtu seisukohast ei kuulu võrdse kohtlemise põhimõte kohaldamisele välikohviku pinna kasutusse andmisel. Juhindudes otsuse nr 27 seletuskirjas märgitud kaalutlustest kuuluvad kõik Raekoja platsil asuvad toitlustusärid ühte subjektide ringi ning neid tuleb kohelda võrdselt. Vastasel juhul on tegemist konkurentsieeliste loomisega teiste toitlustusäride jaoks. Seega tuleb võrdse kohtlemise põhimõtet arvestada esmalt kõigi toitlustusäride puhul, tagades neile välikohviku pinna kasutusse andmise, ning seejärel vahetult üksteise läheduses asuvatele toitlustusäridele välikohviku pinnajaotuse küsimuses.
  3. Tallinna Kesklinna Valitsus palub jätta Quality Residence OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja seisukohad on järgmised: 1) apellatsioonkaebusest ei ilmne, millise õigusakti kohaldamata jätmist või millise tõendi arvestamata jätmist kohtu poolt kaebaja oma väidetega silmas peab; 2) olenemata toitlustusettevõtte definitsioonist või KaubTS kohaldamata jätmisest ei ole vaidlust selle üle, kas kaebaja on toitlustusettevõtte või mitte. Seega on kaebaja viited KaubTS-le ainetud; 3) kaebaja väitis, et kohus on tuvastanud kaebaja toitlustusasutuse staatuse ning jõudnud seejärel järeldusele, nagu oleks kaebaja põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine õiguspärane. Tegelikult on kohus leidnud, et üheks võrreldavaks isikute grupiks võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise õiguspärasuse tuvastamisel on ettevõtjad, mis on ennast sisse seadnud varem tervenisti teise isiku kasutuses olnud ruumi mingis osas; 4) Tallinna Kesklinna Halduskogu
  4. märtsi
  5. a otsuse nr 27 seletuskirjas viidatud võrdse kohtlemise printsiip on üks paljudest printsiipidest, mida vastustaja võib kasutada. Lisaks on võimalik kasutusse antav välikohviku pind seada sõltuvusse näiteks kinnistul asuva ettevõtte omandi suurusest, teenindusruumide suurusest, laudade arvust, akende laiusest või mõnest muust näitajast. Erinevalt teistest vanalinna ja kesklinna haldusterritooriumil tegutsevatest ettevõtjatest on Raekoja platsil välikohvikute jagamisel iga konkreetse ettevõtja erahuvidega arvestamine raskendatud tingituna Raekoja platsi 5
(8)3-10-1204 ehituslikust omapärast. Tegemist on piiratud alaga, kus tegutseb palju ettevõtjaid, kes kõik tahaksid kaubelda just temale sobival moel ning tingituna sellest on halduskogu oma otsusega määranud ära kasutusse antava linnarajatise jagamise põhimõtted Raekoja platsil; 5) vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, nagu oleks kohus kohaldanud ebaõigesti võrdse kohtlemise põhimõtet. Iseenesest on õige, et toitlustusasutusele ei ole seadusega sätestatud mingeid väliseid ehituslikke ega ruumilisi nõudeid. Samas on vastustajal ulatuslik kaalutlusruum oma vara kasutamise küsimuste otsustamisel. Vastustaja võib kaalutlusõiguse alusel otsustada, millistel tingimustel ja millises ulatuses ta annab oma vara kolmandate isikute kasutusse; 6) soovi korral võivad ühes ruumis tegutsevad toitlustusettevõtjad omavahel ära jagada varasemalt ruumis tervikuna tegutsenud ettevõttele eraldatud välikohviku pinna. Seega ei ole haldusorgan keeldunud linnarajatise kasutusse andmisest kaebajale, vaid on keeldunud linnarajatise kasutusse andmisest kaebaja poolt nimetatud mahus; 7) kaebajat ei ole koheldud ebavõrdelt. Vastustaja on varasemalt korduvalt keeldunud teiste Raekoja plats 8 kinnistul tegutsevate ettevõtjate samasisuliste taotluste rahuldamisest samadel alustel, nagu seda on tehtud ka kaebaja osas. Erinevalt kaebaja arvamusest kohaldab vastustaja võrdse kohtlemise põhimõtet lisaks välikohviku pinna suuruse jagunemisel ka Raekoja platsi välikohvikute pinna kasutusse andmisel. Sellest johtuvalt on vastustaja jäänud mitmel aastal samale seisukohale, keeldudes eraldamast välikohvikute pinda ettevõtetele, mis tegutsevad varem tervenisti teise ettevõtte kasutuses olnud ruumi mingis osas.
  1. Kolmas isik OÜ Honeywell palub jätta OÜ Quality Residence apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) kaebuse rahuldamisel hakkaksid ka teised ettevõtjad sarnaselt käituma, mis viiks paratamatult terrassipindade mõttetu killustamiseni ja muudaks kogu kontseptsiooni Tallinnat külastavate klientide jaoks ebamõistlikuks ja mitteatraktiivseks; 2) asudes seisukohale, et killustatus oleks ebamõistlik, on kohus võtnud arvesse tõenditena OÜ Serverette ja OÜ Olde Estonia eelnevaid samalaadseid taotlusi; 3) antud asjas on võrreldavaks grupiks need toitlustusteenust osutavad äriühingud, kes alustasid tegevust varem tervenisti ühe ettevõtja käsutuses olnud ruumi ühes osas; 4) kaebaja väited, et kohus on kohaldanud vääralt kaubandustegevuse seadust ja sisekujunduslikud iseärasused ei ole asjassepuutuvad, on asjakohatud. Kohus ei ole väitnud, et kaebaja ei vasta KaubTS nõuetele. Asjaolule, kas kaebaja suhtes on õiguspäraselt keeldutud terrassipinda andmast, on kohus andnud hinnangu võrdsusõiguse ning õiguspärase ootuse ja poolte poolt esitatud tõendite analüüsimisega; 5) kuigi kaebaja on toitlustusettevõte nagu mitmed teised, tuleb terrassipindade jagamisel arvestada faktiga, millistes ruumides ja millises asukohas kaebaja reaalselt tegutseb.
  2. Kolmas isik OÜ Shark Baltic leiab, et Tallinna Halduskohtu otsus on motiveeritud ja seaduslik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selle üle, et kaebaja tegutseb toitlustusettevõtjana ning tema siseruumid on Raekoja platsi ääres. Tallinna Linnavolikogu määruse „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord“ § 5 lg 2 p 1 kohaselt antakse linnarajatis sellel kaubandustegevuse teostamiseks üürile kindlaksmääratud tähtajaks otsustuskorras linnarajatise vahetus läheduses asuva kaupluse, toitlustusäri või teenindusettevõtte tegevuse hooajaliseks laiendamiseks väljapoole ettevõtte siseruume. 6
(8)3-10-1204
  1. Apellant märgib õigesti, et olukorras, kus sama linnale kuuluva rajatise kasutusse andmist taotlevad mitu isikut, tuleb kasutusse andmisel kohelda taotlejaid kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Ebavõrdne kohtlemine tooks kaasa konkurentsieeliste andmise ja oleks vastuolus PS §-dega 12 ja 31 nende koosmõjus, vaatamata sellele, et kasutusse andmine otsustatakse vastustaja kaalutlusotsusega. Võrdse kohtlemise põhimõtet tuleb järgida nii küsimuse lahendamisel, kellele rajatis kasutusse antakse, kui ka kasutusse antava rajatise osa suuruse määramisel.
  2. Kaebaja, nagu ka samas ruumis toitlustusettevõtet omav Olde Estonia OÜ, esitasid taotlused Raekoja platsi osaliselt kasutusse andmiseks suuruses 44,57 m2
  3. aprillil
  4. Vaidlustatud haldusakt anti
  5. aprillil 2010 ning Olde Estonia OÜ taotlus rahuldati ning anti talle kasutusse 52 m2 suurune ala Tallinna kesklinna vanema
  6. aprilli
  7. a korralduse nr 277 (tl 78-79) alusel. Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise leping sõlmiti samal päeval (tl 80-81).
  8. Vastustaja pole vaidlustatud otsust põhjendanud väitega, et kaebaja ei ole toitlustusettevõtet omav isik ning tema poolt toitlustusteenuse osutamine on fiktiivne. Selliseid tõendeid, millest nähtuks, et toitu valmistavad vaid Olde Estonia OÜ töötajad ning sõlmitud pole lepinguid, millega kaebaja omandaks sellelt isikult valmistatud toitu, või et kaebajal tegelikult majandustegevust toitlustamisteenuse osutamisel vaidlusaluses kohas pole, ei ole esitanud ükski menetlusosaline. Raekoja platsi osa kasutusse andmisest keelduti seetõttu, et kaebaja asus tegutsema samades ruumides, kus seni tegutses üksnes Olde Estonia OÜ ning need isikud omavahel pole kokku leppinud välikohviku ala jagamise osas.
  9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kõigile taotlejatele võrdses suuruses välikohvikute püstitamiseks platsi kasutusse andmist tuginedes ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttele nõuda ei saa. Isikuid, kes osutavad toitlustusettevõtte kaudu teenust samades siseruumides, ei saa vaadelda samasugustena nende toitlustusettevõtet omavate isikutega, kes osutavad teenust eraldiseisvates ruumides eraldi köögi, eraldi sissepääsu ja eraldi siseruumidega. Õige on vastustaja ja halduskohtu tähelepanek, et kõigi toitlustusettevõtjate ühesuguse kohtlemise puhul sõltumata nende siseruumide eraldatusest tekiks olukord, kus üks isik võiks oma hoones paiknevate ruumide jaotamisel talle kuuluvate äriühingute kasutuses olevateks toitlustusettevõteteks luua olukorra, kus tal oleksid teiste eraldi ruumides tegutsevate ettevõtete ees konkurentsieelised ning kaasneda võiks kõigi ettevõtjate poolt toitlustusettevõtete killustamine ja sellega ka välikohvikute suuruste oluline vähenemine, mis ei pruugi olla tarbijate huvides. Asjaolu, et sellist olukorda ei ole tekkinud, ei tähenda, et platsi kasutusse andmisel ei saa sellise võimaliku olukorra ärahoidmist pidada eesmärgiks. Seetõttu tuleb võrdsena teiste platsi kasutusse andmist taotlevate isikutega käsitleda samades siseruumides paiknevaid toitlustusettevõtteid.
  10. Ekslik on aga vastustaja seisukoht, et platsi väiksemas ulatuses kasutusse andmine eeldab samas ruumis paiknevate toitlustusettevõtete omanike vahelist kokkulepet. Asjaolu, et Olde Estonia OÜ on tegutsenud toitlustusettevõtjana neis ruumides kauem, ei ole piisav põhjus tema eelistamiseks linna rajatise kasutusse andmiseks perioodiks, mil mõlemad ettevõtjad toitlustusettevõtetena juba tegutsevad. Ühelgi ettevõtjal ei saa olla sellist õiguspärast ootust linna rajatise kasutusse saamiseks senises ulatuses. Selle välistab juba asjaolu, et ka muudes, seni muul otstarbel kasutuses olnud ruumides võib asuda tegutsema toitlustusettevõtteid, kes soovivad Raekoja platsile välikohviku rajamist ning linnal ei ole kohustust (toitlustusettevõtjatel nõudeõigust) linna rajatist kasutusse anda. See, et varasematel aastatel on linn Raekoja platsil mingi suurusega maa-alale võimaldanud välikohvikute püstitamist, ei tähenda, et ta peaks ettevõtjate õiguspärasest ootusest tulenevalt seda lubama ka edaspidi. Linna maa kasutusse andmise otsustab 7
(8)3-10-1204 linna pädev organ ise. Teiste ettevõtjate nõusoleku saamise seadmine eelduseks linna rajatise kasutusse andmisel ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ja keeluga kahjustada konkurentsi. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, et Olde Estonia OÜ ja kaebaja ei ole konkurendid või kuuluksid samasse kontserni.
  1. Olukorras, kus kahe ettevõtja vahel rajatise kasutusse andmise otsustamisel tuleb tagada nende võrdne kohtlemine, on võimalik jagada nende poolt kasutusse taotletav Raekoja platsi osa võrdses suuruses kaheks. Vaid juhul, kui kasutusse antaks ebaotstarbekalt väikesed alad välikohvikute püstitamiseks, võiks olla põhjendatud ühe ettevõtja eelistamine. Seda aga käesoleval juhul vastustaja ei väida, märkides vaidlustatud otsuses, et võimalik on Olde Estonia OÜ-le kasutusse antud maa-ala jaotamine.
  2. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud otsust pole selles osas õiguspäraselt põhjendatud ning sellekohase kaalumise kohta andmed puuduvad. Vaidlustatud otsus on seetõttu õigusvastane.
  3. Kaebaja taotles vaidlustatud otsuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuses tuleb HKMS § 10 lg 3 kohaselt märkida kaebaja põhjendatud huvi, kui ta nõuab haldusakti õigusvastaseks tunnistamist. Sellise põhjendatud huvi olemasolu peab ära näitama kaebaja ise. Põhjendatud huvi näitamine on kaebaja kohustus ning kohus ei saa siin kaebajat asendada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  4. aprilli
  5. a otsuse nr 3-3-1-4-10 p 15). Sellist põhjendatud huvi kaebusest ei nähtu. Seetõttu tuleb vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue jätta rahuldamata.
  6. Vaidlustatud otsuse tühistamise nõue tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et vastustajal tuleks vaidlustatud haldusakti tühistamise korral teha taotluse kohta uus sama sisuga otsus.
  7. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Teised menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.