← Eesti

2-04-400/3

Obsah (5)§ 158§ 165§ 162§ 130§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2011, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-400 Tsiviilasi osaühingu F av

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158).

§ 158

lõigete 1 ja 3 järgi, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 1. Pankrotihalduri aruande andmed Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha 2

(7)2-04-400 Pankrotimenetluse vältel on halduri tegevuse tulemusel laekunud kokku 21 273.17 krooni (1 359.60 eurot). Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed Harju Maakohtu 25.05.2004 määrusega (tsiviilasi nr 2/1-511/04/04 (2-04-400)) mõisteti võlgnikult välja ajutise halduri tasu Ene A kasuks summas 9 300 krooni (594.38 eurot) ja ajutise halduri poolt kantud kulutuste katteks 3 395.02 krooni (216.98 eurot). Nimetatud summad on ajutisele haldurile välja makstud pankrotivara arvelt. OÜ F (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega, makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele, samuti ei ole kantud kohtukulusid. Kokku on pankrotimenetluses tehtud pankrotihalduri poolt kulutusi summas 24 172.30 krooni (1 544.89 eurot) (s.h ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmine). Massikohustuste (pankrotimenetluse käigus halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused) kogusumma on 9 949.50 krooni (635.89 eurot). Haldur on oma ülesannete täitmisel teinud järgmisi kulutusi: transpordikulu; faksi ja telefoni kulu; kulutused kontoritarvetele ja koopiate tegemisele; postikulud; kulud aruannete ja nende lisade koostamiseks, dokumentide säilimise ja raamatupidamise korraldamiseks; kulud interneti, töökoha, arvuti, faksi ning printeri kasutamiseks, kulud ruumide kasutamiseks, s.h dokumentide hoidmise kulu; riigilõivukulu, postikulu, infopäringute kulud registritelt. Pankrotimenetluse kulude summa on 14 222.80 krooni (909 eurot). Ene A märgib, et pankrotihalduri töö tasustamiseks ei jätku menetluses vahendeid, samuti ei jätku vahendeid kulude kandmiseks täies ulatuses. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa OÜ F (pankrotis) pankrotimenetluses esitasid nõudeid 4 võlausaldajat, kelle nõuded on tunnustatud järgmistes summades: 1. K ja E G S K I rahuldamisjärgu nõue summas 300 000 krooni (19 173.49 eurot); 2. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) II rahuldamisjärgu nõue 2 084 krooni (133.19 eurot); 3. OY K II rahuldamisjärgu nõue 30 896.58 krooni (1 974.65 eurot); 4. K ja E G S K II rahuldamisjärgu nõue 49 775.50 krooni (3 181.23 eurot); 5. OÜ ABII rahuldamisjärgu nõue 433 200 krooni (27 686.53 eurot). Pankrotimenetluses ei ole vahendite puudumise tõttu õnnestunud teostada võlausaldajatele väljamakseid. Andmed pandieseme müügist saadu kohta Pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgniku teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta 3
(7)2-04-400 Pankrotimenetluses puudus vara, mida realiseerida. Vara koosseisus olid varalised nõuded. Pankrotihaldur märgib tegevusaruandes, et võlgniku juhatuse liikmete vastu olevat kahju hüvitamise nõuet ei ole õnnestunud realiseerida täies ulatuses viimase makseraskuste tõttu. Võlausaldajad ei ole nõus menetlust finantseerima. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on OÜ F (pankrotis) pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud: 1) võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine; 2) võlgniku raamatupidamise korraldamine, sh jooksvate maksudeklaratsioonide esitamine ja pankrotivara arvestuse pidamine; 3) kohtule ja võlausaldajatele aruannete koostamine, võlgniku endise juhatuse liikme, võlausaldajate ja muude menetlusega seotud isikutega suhtlemine; 4) võlgniku majandustegevust kajastavate dokumentide kontroll ja võlgniku majandustegevus analüüs tervikuna, et välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks; 5) pankrotivara koosseisu kuulunud varaliste nõuete sissenõudmine; 6) tegevusaruannete koostamine ja kohtule esitamine. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud OÜ F (pankrotis) pankrotimenetluses jäävad rahuldamata järgmised võlausaldajate nõuded:
  1. K ja E G S K I rahuldamisjärgu nõue summas 300 000 krooni (19 173.49 eurot);
  2. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) II rahuldamisjärgu nõue 2 084 krooni (133.19 eurot);
  3. OY K II rahuldamisjärgu nõue 30 896.58 krooni (1 974.65 eurot);
  4. K ja E G S K II rahuldamisjärgu nõue 49 775.50 krooni (3 181.23 eurot);
  5. OÜ ABII rahuldamisjärgu nõue 433 200 krooni (27 686.53 eurot). Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada OÜ F (pankrotis) pankrotimenetluses on haldur esitanud hagi juhatuse liikme AE vastu kahju hüvitamise nõudes summas 22 939.25 krooni (1 466.09 eurot) (tsiviilasi nr 2-06-79). 17.04.2006 vabastas kohus hageja riigilõivu tasumisest, 19.04.2006 hagi rahuldatud tagaseljaotsusega. Haldur märgib, et menetluses puuduvad vahendid võlgniku juhatuse liikmete vastu muu kahju hüvitamise nõuete esitamiseks. Võlausaldajate 12.01.2007 üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei soovinud pankrotimenetlust finantseerida, halduri kinnituse kohaselt ei soovi pankrotimenetluse kulude ettemaksu tasuda ka teised võlausaldajad. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Halduri arvamuse kohaselt oli OÜ F (pankrotis) peamiseks makseraskustesse sattumise põhjuseks osanike ja juhatuse liikmete vaheline konflikt, mille tulemusena ei suutnud või ei tahtnud ei PP ja ML ega ka AE ja PP jätkata võlgniku majandustegevust. Haldur selgitab, et OÜ F (pankrotis) osanike vahel tekkis kaks leeri: PP ja ML ning AE ja PP, kuna kumbki pool 4
(7)2-04-400 ei teinud järeleandmisi ja hääled jagunesid võrdselt, siis konflikti tekkimine osanike, kes kõik olid ka juhatuse liikmed, vahel pärssis ettevõtte tegevuse, mille tulemusel võlgnik ei suutnud pikema perioodi vältel likvideerida võlgnevusi võlausaldajate ees ja pankrotistus. Haldur viitab pankrotiavaldusele lisatud
  1. a majandusaasta aruandele ja selle lisadele ning vara ja võlgade nimekirjale, samuti
  2. a majandusaasta aruandele ning väidab, et võlgnik oleks pidanud juba
  3. a vähendama tegevuskulusid ning hiljemalt
  4. a alguses kas otsustavalt edendama kasumlikumalt majandustegevust või siis likvideerima, kujundama ettevõtte ümber või esitama pankrotiavalduse. Makseraskused tekkisid võlgnikul juba alates
  5. aastal Haldur märgib, et ta ei ole esitanud pankrotimenetluses kuriteoteadet, kuna peamise vaidlusaluse varakäsutuse osas toimus juba pankroti väljakuulutamise seisuga kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 03237000911). Haldur ei ole esitanud kuriteoteadet ka pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise fakti osas, sest võlgniku juhatuse liikmed PP ja ML esitasid võlgniku nimel pankrotiavalduse pärast pankrotiseaduse muutmist, kui välistati seadusest nõue, et juriidilise isikust võlgniku pankrotiavalduse peavad allkirjastama kõik juhatuse liikmed. Varasemat esitamist takistas AE’i ja PP’i mittenõustumine pankrotiavalduse esitamisega, kes olid kindlad, et kriminaalmenetluse raames õnnestub tuvastada võlgniku põhivahendite käsutuse tühisus, võlgnik saab vara tagasi ning õnnestub ületada makseraskused ja jätkata majandustegevust. Eeltoodust on haldur järeldanud, et kuigi erinevatel motiividel, puudus kõigil võlgnike juhatuse liikmetel tahtlus jätta pankrotiavaldus esitamata. Muud andmed Haldur märgib, et OÜ F juhatuse liikme AE’i poolt enne OÜ F pankrotimenetluse algust esitatud avalduse alusel alustati kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 03237000911 karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 209 lg 2 p 3 tunnustel selle kohta, et OÜ F juhatuse liikmed PP ja ML grupis said 21.03.2002.a tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel firma OÜ F kaasosanikeks, pärast mida hõivasid firma koos varadega oma valdusse. Haldur märgib, et kriminaalmenetlus lõpetati, kuna ei leidnud tuvastamist, et PP ja ML oleksid toime pannud KarS § 209 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo. Ene A lisab, et ka pankrotimenetluse käigus leidis tuvastamist, et PP ja ML, kes olid nii võlgniku osanikud kui juhatuse liikmed, ei ületanud võlgniku vara käsutamisel oma seadusest tulenevaid volituste piire ning ei leidnud tuvastamist, et esineks vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi võlgniku pankroti väljakuulutamise eelselt toimunud varakäsutuste osas. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine 30.09.2010 avalduses palub haldur OÜ F (pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata endise juhatuse liikme AE’i (isikukood XXX, elukoht XXX). Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte.

Pankrotimenetluses puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ F (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 5

(7)2-04-400 Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks osanike ja juhatuse liikmete omavaheline konflikt, mis pärssis ettevõtte tegevuse, mille tulemusel võlgnik ei suutnud pikema perioodi vältel likvideerida võlgnevusi võlausaldajate ees ja pankrotistus. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgniku juhatuse liikmete vahel oli konflikt, mis pärssis äriühingu tegevuse ja tõi kaasa tema maksejõuetuks muutumise, viitab sellele, et võlgniku juhatuse liikmed ei täitnud lojaalsuskohustust, kuna jätsid tulenevalt isiklikest emotsioonidest kaitseta äriühingu huvid, mille tulemusel äriühing muutus püsivalt maksejõuetuks. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liikmete lojaalsuskohustuse rikkumine tõi kaasa äriühingu maksejõuetuks muutumise, on tegemist äriühingu juhatuse liikmete raske juhtimisveaga. Võlgniku juhatuse liikmed AE ja PP on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kogemust. Pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks juba
  1. a, samas on pankrotiavaldus kohtusse esitatud võlgniku juhatuse liikmete PP ja ML poolt alles
  2. a aprillis, põhjusel, et alates 01.01.2004 kehtima hakanud pankrotiseadus võimaldas ühise esindusõiguse korral pankrotiavalduse esitada igal juhatuse liikmel. Enne 01.01.2004 pankrotiseaduse muutmist võisid äriühingu juhatuse liikmed ühise esindusõiguse korral esitada pankrotiavalduse ainult ühiselt, mis aga võlgniku juhatuse liikmete konflikti tõttu võimalikuks ei osutunud. Kuna võlgniku juhatuse liikmete omavaheliste lahkhelide tõttu ei osutunud võimalikuks õigeaegne pankrotiavalduse esitamine ja hilise pankrotiavalduse esitamine lõi olukorra, kus pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks puudub võlgnikul vara, siis on võlgniku juhatuse liikmed AE ja PP toime pannud raske juhtimisvea.
  3. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine:

§ 130

lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ene A tuleb vabastada tema kohustustest OÜ F (pankrotis) pankrotimenetluses pärast OÜ F (pankrotis) kustutamist registrist. OÜ F (pankrotis) registrist kustutamiseks vajalikud toimingud tuleb läbi viia Ene A’el. 3. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kokku on OÜ F (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud pankrotihalduri poolt kulutusi summas 24 172.30 krooni (1 544.89 eurot). Massikohustuste (pankrotimenetluse käigus halduri poolt 6

(7)2-04-400 oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused) kogusumma on 9 949.50 krooni (635.89 eurot). Haldur on oma ülesannete täitmisel teinud kulutusi summas 14 222.80 krooni (909 eurot) järgmistele toimingutele: transpordikulu; faksi ja telefoni kulu; kulutused kontoritarvetele ja koopiate tegemisele; postikulud; kulud aruannete ja nende lisade koostamiseks, dokumentide säilimise ja raamatupidamise korraldamiseks; kulud interneti, töökoha, arvuti, faksi ning printeri kasutamiseks, kulud ruumide kasutamiseks, s.h dokumentide hoidmise kulu; riigilõivukulu, postikulu, infopäringute kulud registritelt. Kulutustega on 12.01.2007 võlausaldajate üldkoosolek nõustunud. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et OÜ F (pankrotis) aruandes näidatud kulutused summas 24 172.30 krooni (1 544.89 eurot) tuleb kinnitada. 4. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

§ 130

lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Pankrotihaldur on taotlenud määrata dokumentide hoidjaks endine juhatuse liige AE. Kohus, leiab, et OÜ F (pankrotis) dokumentide hoidjaks tuleb vara puudumise tõttu määrata OÜ F (pankrotis) endine juhatuse liige AE(isikukood XXX, elukoht XXX). Merike Varusk Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.