) § 866 lg 1 kohaselt pakettreisilepinguga kohustub üks isik (reisikorraldaja) teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule (reisija) reisiteenuste kogumi (pakettreis), teine lepingupool aga maksma tasu (reisitasu). See sisaldas endas lisaks majutusteenusele ka raviteenuseid, mis moodustasid reisiteenuste kogumist olulise osa (
Hagejal I on 2005.a diagnoositud kõrgvererõhutõbi (t lk 20). Hagejad tuginevad oma nõudes asjaolule, et vastavalt kostja poolt antud kirjeldusele valiti välja sanatoorium L , kuna sealne ravi on suunatud südame-veresoonkonna haigustele ning on hageja I haigusi arvestades parim valik. Nimetatud asjaolu on tõendatud sanatooriumit tutvustava brošüüri väljavõttega (t lk 5960). Puudub vaidlus, et hagejad ei saanud majutus- ega raviteenuseid, kuna teenuste eest oli sanatooriumile maksmata (t lk 62). Kostja omakorda tugineb asjaolule, et tellis pakettreisi firmast HTV ja tasus selle eest 30.06.2010, mis on kinnitatud maksekorraldusega nr VM791 (t lk 43).
lg 1 kohaselt reisikorraldaja vastutab lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine. Kostja leiab, et pole kohustust rikkunud, kuna on raha maksnud. Kohtu hinnangul on hagis toodud lepingu rikkumise eest
Kostja on ka pakettreisilepingu alusel saadud raha hagejatele tagastanud. Pakettreis pidi toimuma perioodil 06.07.2010 kuni 17.07.
lg 1 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui: 1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja 2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja 3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. Käesoleval juhul ei nähtu dokumendist, millistel tingimustel hagejatele teist sanatooriumi pakuti. Kostja on 3 2-10-40483 esitanud kahe sanatooriumi võrdlemiseks andmed (t lk 74-75). Samas on hagejad teinud usutavaks, et nad valisid sanatooriumi L välja seetõttu, et seal pakuti südame-veresoonkonna süsteemi häire ravi (t lk 59), mis oligi nende pakettreisi eesmärk. Arvestades hageja I erilist huvi nimetatud raviteenuse osas ning asjaolu, et kostja ei ole tõendanud, et hagejatele pakuti samadel tingimustel teenuseid teises sanatooriumis, leiab kohus, et hagejatel oli õigus teisest pakkumisest keelduda. Seega pole toimunud rikkumise heastamist.
lg 2 kohaselt
§-des 875 ja 876 sätestatu ei välista ega piira reisija nõudeõigust talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Muu hulgas võib reisija nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest. Seega on õiged hagejate tuginemine asjaolule, et nende reis osutus kasutuks, kuna nad ei saanud teenuseid, mida nad olid oodanud. Hagejad on tõendanud, et võtsid välja oma 2010.a põhipuhkuse, millest osa tahtsid nad veeta sanatooriumis (t lk 14-15). Hageja varalise kahju moodustab: majutus hotellis Vostok-2 1 421 krooni; majutus hotellis 1 827 krooni; sõidukulud 3 652 krooni. Kostja peab neid kulusid ebamõistlikuks, kuna leiab, et hagejad oleks pidanud kasutama ühistransporti ja teistsugust marsruuti (t lk 76), mis oleks maksnud vähem. Kohtu hinnangul ei saa eeldada, et sanatooriumisse sõites oleks pidanud hagejad kasutama ühistransporti. Kuna hagejad ei saanud teenust, mida nad pidid saama, siis võib selliseid kulutusi lugeda kasututeks kulutusteks, mis peaksid kuuluma reisikorraldaja poolt hüvitamisele. Kuna kostja vaidles nimetatud kulutustele üldiselt vastu, siis tulnuks hagejal I kahju tekkimist tõendada. Sellele juhtis kohus ka hageja I tähelepanu (03.12.2010 protokoll t lk 52, 05.01.2011 elektronkiri t lk 69). Hageja I esindaja on selgitanud, et hageja I ei võinud ette näha sellist vajadust ning arveid/kviitungeid pole säilitatud (t lk 71). Samas pole hageja I kasutanud teisi tõendamise võimalusi, et teha selliste kulutuste kandmine ja võimaliku kahju olemasolu kohtule usutavaks. Seega leiab kohus, et tõendatuks saab lugeda kahju hotellis majutuskulude 3 400 rubla osas (t lk 11, tõlge t lk 64). Kostja ei ole vaidlustanud, et see vastab 1 421 kroonile. Muus osas jätab kohus hageja I varalise kahju nõude rahuldamata. Järgnevalt analüüsib kohus hagejate mittevaralise kahju nõuet. Riigikohus on 9.aprillil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 tehtud otsuse p 13 mittevaralise kahju suuruse kohta leidnud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Nõude aluseks on
lg 2 ning selle nõude rahuldamise eelduseks on oluline lepingu rikkumine, mille tõttu kulutab reisija puhkuseaja kasutult ja reisija ei saa puhkuseks mõeldud aega puhkamiseks kasutada. Kohtu hinnangul ei saa otseselt hageja I tervise halvenemist lepingurikkumisega seostada. Uuring on hagejale I tehtud 02.08.2010 Moskvas (t lk 67). Samuti ei anna mittevaralise kahju hüvitamiseks alust teised hagejate poolt toodud argumendid – kliima, riigipiiri ületamisega seotud raskused jne. Kohus leiab, et tuvastatud asjaoludel väärib hagejate kasutult kulutatud puhkuseaeg mittevaralise kahjuna hüvitamist
Kohus on hüvitiste määramisel võtnud arvesse asjaolu, et hagejale I oli nimetatud pakettreis olulisem ja tema huvi selle toimumise vastu saab hinnata kõrgemaks, kui hageja II osas. Mittevaralise kahju kompenseerimiseks väljamõistetava hüvitise leidmisel peab kohus arvestama varasemat kohtupraktikat, samuti peab hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ning TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest ja 4 2-10-40483 kohtupraktikast, on kohtu hinnangul põhjendatud hageja I nõude rahuldamine 300 euro ulatuses ja hageja II 150 euro ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.