3-10-2305/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kaebuse läbivaatamata jätmise kohta Kohtuasja number 3-10-2305 Määruse kuupäev 14.02.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi D.R. kaebus Viru Vangla vastu kohustamaks lubama kaebaja kambrisse kaebaja isiklik televiisor. Asja läbivaatamise kuupäev 03.02.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta D.R. kaebus läbi vaatamata HKMS § 23 lg 1 p. 1 alusel. Edasikaebe kord: Määruskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Halduskohtu kaudu , arvates kohtumääruse kättetoimetamisest (HKMS § 471 lg 2 ja 3) Asjaolude kirjeldus D.R. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse seonduvalt sellega, et kaebajale ei anta luba kambris televiisori kasutamiseks. 21.07.2010 on kaebaja esitanud taotluse loa saamiseks kambris teleri kasutamiseks, millele sai eitava vastuse. 28. juulil 2010 on kaebaja esitanud vaide teleri kambrisse lubamisest keeldumise peale ning vaideotsusega 09.08.2010 nr. 6-12/576-1 on otsustatud vaie rahuldada ning tehti ettekirjutus asi uuesti läbi vaadata. Asja uuel otsustamisel 16.08.2010 haldusaktiga nr. 6.-9/28027-2 on jäetud kaebaja 21.07.2010 esitatud taotlus isikliku televiisori kambrisse võimaldamiseks rahuldamata, kuna D. R. omas kehtivat distsiplinaarkaristust keelatud eseme omamise eest ja vanglal puudus veendumus , et isik ei peida edaspidi televiisori sisse keelatud esemeid, sest televiisori läbiotsimine on vanglateenistuse ametnike jaoks raskendatud. Kaebuse esitaja pöördus kohtu poole taotlusega kohustada Viru Vanglat kaebaja kambrisse lubama isiklik televiisor. Kaebaja on seisukohal, et vangla direktoril või tema poolt määratud isikul on õigus otsustada ja kaalutleda loa andmise küsimust ning viitab Riigikohtu lahendile 3-3-1-32-10, kus on välja öeldud, et vastavalt VangS § 31 sätte piirangute laiendamiseks puudub vanglal õigus. Kaebaja märgib, et vangla on õigusvastaselt toonud keeldumise põhjusena välja kaebaja distsiplinaarkorras karistamise, mis on televiisori mittelubamisel kambrisse aluseks võetud. Kaebaja märgib, et asjaolud, mis taotluse rahuldamata jätmisel on välja toodud, on asjakohatud ja otsitud ja vastuolus Riigikohtu eelpoolnimetatud lahendiga ning televiisorit vajab kaebaja selleks, et õppida eesti keelt. Ühine televiisori vaatamine koos kaaskinnipeetavatega ei rahulda kaebaja vajadusi. Kaebaja on märkinud, et on nõus tasuma televiisori kasutamise eest elektriseadmete kasutamise kulud. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiming televiisori kambris kasutamise loa andmisest keeldumine ning teha ettekirjutus, et Viru Vangla annaks kaebajale loa kasutada kambris televiisorit. Kaebaja on kaebuselt tasunud ka riigilõivu ning taotleb kaebuse rahuldamise korral selle välja mõistmist Viru Vanglalt. Viru Vangla taotleb jätta kaebus läbi vaatamata. Viru Vangla on seisukohal, et kohtul tulnuks kaebus tagastada HKMS § 11 lg 31 p. 1 alusel, kuna kaebajal on vaidemenetlus 16.08.2010 nr. 6.-9/28027-2 „Taotluse rahuldamata jätmine“ peale läbimata. Kuna kohus on kaebuse menetlusse võtnud, taotleb vastustaja HKMS § 23 lg 1p. 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata. Kohtu seisukohad: Tartu Halduskohus on kohtumäärusega 28.09.2010 D.R. kaebuse menetlusse võtnud loa andmisest keeldumise peale ning ettekirjutuse tegemiseks lubada kaebaja kambrisse isiklik televiisor. Kaebus on esitatud kohustamisenõudes. Kaebaja on saanud eitava vastuse Viru Vanglalt 16.08.2010 nr. 6.-9/28027-2 „Taotluse rahuldamata jätmine“ ning kaebaja sooviks on, et kohus teeks vanglale ettekirjutuse , et vangla lubaks kaebaja kambrisse isikliku televiisori. Kohus on kohtumäärusega kaebuse menetlusse võtnud märkides ära, et kaebaja on vaidemenetluse samas küsimuses juba läbinud. Viru Vangla asus seisukohale, et kaebaja ei ole 16.08.2010 otsustuse nr. 6.-9/28027-2 „Taotluse rahuldamata jätmine“ osas vaidemenetlust läbinud ning teinud taotluse jätta kaebaja kaebus läbi vaatamata. Kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale, et kaebus antud asjas tuleb jätta läbi vaatamata ning nõustub selles osas vastustaja seisukohtadega. Asja materjalide kohaselt on D. R. Viru Vanglale esitanud 28.07.2010 vaide Viru Vangla 23.07.2010 keeldumisele televiisori lubamisest kambrisse põhjusel, et kinnipeetaval on kehtivad distsiplinaarkaristused, mis on seotud seadusliku korralduse eiramisega ning sellest lähtuvalt ei saa kindel olla, et kinnipeetav ei pane toime õigusrikkumist televiisori kasutamisega. Vaie rahuldati 09.08.2010 vaideotsusega nr. 612/576-1 ning tehti ettekirjutus asja uueks otsustamiseks. Uus otsus tehti 16.08.2010 nr. 6.-9/28027-2 „Taotluse rahuldamata jätmine“. Vaiet seoses Viru Vangla 16.08.2010 keelduva haldusaktiga nr. 6.-9/28027-2 D. R. vanglale esitanud ei ole. Nimetatud haldusaktiga on sisuliselt läbi vaadatud kaebaja 21.07.2010 taotlus isikliku televiisori lubamiseks kambrisse, millega on jäetud taotlus rahuldamata. D. R. on vangla vaideotsuse – haldusakti 6.-9/28027-2 kätte saanud 17.08.2010 ning 30.08.2010 on koostanud kohtu jaoks kaebuse, jättes läbimata seadusest tuleneva kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Seega võinuks kohus tagastada VangS § 11 lg 5 koostoimes HKMS § 11 lg 31 p. 1 alusel kaebuse koheselt. Kuna kohus on asja menetlusse võtnud ja on ilmnenud, et kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, on kohtul võimalus HKMS § 23 lg 1 p. 1 alusel jätta kaebus läbi vaatamata. Tulenevalt VangS § 11 lg 5 näeb ette, et kinnipeetaval on õigus esitada kohtule kaebus alles siis, kui ta on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata jätnud või tähtaegselt lahendamata jätnud. Antud juhul on D. R. pöördunud kohtu poole koheselt, mis tähendab, et ei ole 16.08.2010 vangla „Taotluse rahuldamata jätmine“ otsustust vaidlustanud vaidemenetluse korras, seega on kaebaja pöördumine kohtu poole ennatlik. Vastustaja on märkinud, et kaebajal on võimalus taotleda vaide esitamise tähtaja ennistamist ning mõjuval põhjusel ka tähtaeg ennistatakse, seega ei ole kohtueelse korra rakendamise võimalus kaebuse esitaja jaoks ilmtingimata minetatud. Kohus asub seisukohale, et antud juhul tuleb D. R. kaebus jätta läbi vaatamata HKMS § 23 lg 1 p. 1 alusel ning kohus viitab HKMS § 23 lg 5, mille kohaselt kaebuse või protesti läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust või protesti ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse või protesti esitaja võib sama kaebusega uuesti kohtu poole pöörduda. Kaebuselt on tasutud ka riigilõiv 250.- krooni (15,97 eurot), mis kuulub kaebajale tagastamisele HKMS § 84 lg 4 p. 3 alusel kui kaebaja esitab vastava taotluse kohtumääruse jõustumisel ning kaebajal tuleb ära märkida millisele kontole ja kelle nimele riigilõiv tagastada. RLS § 12 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel arvates selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Lähtuvalt HKMS § 25 lg 7, HKMS § 23 lg 1 p. 1 jätab kohus D.R. kaebuse läbi vaatamata. Kohtunik Mare Priks