← Eesti

2-10-49201/17

Obsah (9)§ 174§ 210§ 116§ 124§ 134§ 135§ 92§ 97§ 96

2-10-49201 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-49201 Määruse kuupäev Narva, 28. veebruar 2011.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi L K avaldus täieliku hooldusõiguse äravõtmise ja ala

§ 174lg 4). 3

(7)2-10-49201
  1. Esindaja on 01.11.2010 D K ära kuulanud ja veendunud, et alaealine on nõus, et tema eestkostjaks määratakse ja tema elu korraldab L K. Esindaja toetab avaldaja avalduse ning on nõus, et kohus lõpetab ja võtab ära I K hooldusõiguse D K suhtes ning määrab D K eestkostjaks kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vajaduse äralangemiseni L K. Esindaja leiab, et D K tuleks võimaldada teha pisitehinguid eestkostja heakskiidul. Asjast puudutatud isiku Narva linna esindaja arvamus
  3. novembril 2010.a esitas oma kirjaliku arvamuse Narva Linna Sotsiaalabiameti esindaja Olga Jamskaja. Arvamuse kohaselt Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu on tutvunud tsiviilasja materjalidega, külastanud perekonda, ära kuulanud teate esitajat ja asjast puudutatud isikut ning jõuab järeldusele, et I K´lt tuleb isikuhooldusõigused täielikult ära võtta, kuna lapse D K kehalist, vaimset ja hingelist heaolu ohustab isa poolt lapse hooletussejätmine. I K ei soovi ohtu ära hoida seoses sellega, et ta pikka aega ei osale lapse kasvatamises ega hoolitsemises, ei toeta oma last üldse, ei suhtle tütrega, elab lapsest eraldi ja töötab välismaal.
  4. Lastekaitseinspektori poolt tuvastatud asjaolude kohaselt on tehtud kindlaks, et I K on täielikult kõrvale kaldunud oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel. Alates 2003.a ei ela I K koos tütrega D K ning ei tee jõupingutusi oma probleemide lahendamiseks, et ühendada oma elu lapsega. 24.09.2010 I K oli kutsutud Narva linna Sotsiaalabiametisse lapse hooldusega seotud küsimuste lahendamiseks ning vestluses loobus ta tütre D K kasvatamisest. Alates 2003.a elab D K oma tädi L K perekonnas ja I K andis nõusoleku lapse üle eestkoste seadmiseks.
  5. D K andis nõusoleku tema üle eestkoste seadmiseks tädi L K poolt. Narva linn on seisukohal, et L K omadused ja võimed võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi. 15.11.2010 külastas lastekaitseinspektor D K perekonda aadressil XXX, kus on tehtud kindlaks, et perekonna elutingimused, varaline seis, perekonnaliikmete omavahelised suhted ja psühholoogiline kliima on lapsele soodsaks elu- ja kasvukeskkonnaks.
  6. Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu toetab L K avaldust I K'lt isikuhooldusõiguse ja varahooldusõiguse täielikult äravõtmiseks elaealise D K suhtes ja eestkoste seadmises alaealise lapse D K üle L K poolt Asjast puudutatud isiku I K ärakuulamine
  7. Kohus kuulas asjast puudutatud isiku I K Viru Maakohtu Narva kohtumajas. I K on nõus avaldusega ja palub avaldust rahuldada. Avaldaja L K ja asjast puudutatud isiku D K ärakuulamine 4
(7)2-10-49201
  1. Kohus kuulas avaldaja L K ja asjast puudutatud isiku D K aadressil XXX. D K teatas kohtule, et ta on nõus sellega, et tema tädi L K oleks D eestkostja. D elab tädiga koos juba kaheksa aastat. D suhtleb isaga harva, umbes üks kord aastas. Viimati käis D vanaema sünnipäeval. Isaga ei ole millestki rääkida, kuna suhted temaga on praktiliselt lõppenud.
  2. L K teatas kohtule, et tal on tütar. Tüdrukud elavad koos ühes toas. Nende vahel on head suhted. Kõik vajalik D jaoks on olemas. L K palus avaldus rahuldada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära puudutatud isikud ja menetlusosaliste esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  4. Sünnitunnistuste järgi lapse D K isaks on asjast puudutatud isik I K (t. lk. 3a). Lapse ema O K suri XXX.a. (t. lk. 3b).
  5. Avalduse kohaselt elab alaealine laps D K alates 2003.a avaldaja L K juures. Lapse ema on surnud ning lapse isa kaldub kuritahtlikult kõrvale vanemlikust hoolitsusest, ta ei hooli lapse eest, ei pea teda ülal ega tunne huvi lapse elu ja tema tegemiste vastu juba 7 aasta jooksul. Sellega on tuvastatud, et jättes lapse eest hoolitsemata, asjast puudutatud isik on seadnud lapse elu ohtu.
  6. I K ülekuulamisel teatas I K et tema materiaalne olukord ei ole stabiilne ning veebruaris ta soovib sõita tööle Soome. Samas puudutatud isiku töövõimetust ei ole võimalik lugeda mõjuvaks põhjuseks laste eest mittehoolitsemiseks, sest seadus ei vabasta töövõimetut vanemat laste eest hoolitsemise kohustusest.
  7. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud

§ 210

lg1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti.

§ 116

lg 1 järgi vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 124

lg 1 alusel isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

§ 134

lg 1 tulenevalt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. 25.

§ 135

lg 1 alusel kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Sama paragrahvi 2 lõike alusel isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt 5

(7)2-10-49201 täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
  1. Avalduse kohaselt elab laps D K avaldaja L K juures alates 2003.aastast. TsMS § 229 lg 2 teise lause alusel hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Avaldaja avaldusest, lapse esindaja ja Narva linna esindaja arvamusest tuleneb, et asjast puudutatud isik I K pikka aega ei osale lapse kasvatamises ega hoolitsemises, ei toeta oma last üldse, ei suhtle tütrega, elab lapsest eraldi ja töötab välismaal. Sellega on tuvastatud, et teisi abinõusid käesolevas asjas ei ole võimalik kohaldada. Kuna puudutatud isik ei loonud lapse kasvatamiseks ja arenguks vajalikke tingimusi ja, jätnud lapse hooletusse, siis ta on seadnud laste elu ohtu. Sellepärast kohus rahuldab avalduse ja võtab lapse isalt lapse isikuhooldusõiguse täielikult ära. Antud olukorras isikuhooldusõiguse äravõtmine on lapse huvides, sest edaspidi lapse huvide tõhusa kaitsmise tagab avaldaja L K, kelle juures laps elab pikka aega ja kes hoolitseb lapse eest ja tegeleb lapse kasvatamisega.
  2. Kohus selgitab asjast puudutatud isikule, et pärast oma eluviisi parandamist, so laste kasvatamiseks ja arenguks vajalike tingimuste loomist, võib ta pöörduda kas Narva Linna Sotsiaalabiameti või kohtu poole isikuhooldusõiguse taastamiseks.
  3. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lg 4, § 13 lg 2 alusel saadab kohus kohtumääruse Ida-Viru Maakonna perekonnaseisuosakonnale. Eestkoste seadmise nõue
  4. Narva linna esindaja, lapse D K, lapse isa ja eestkostjaks määratava isiku seletuste kohaselt lapse isa ei tegele lapse kasvatamise ja ülalpidamisega ja alates 2003.a elab laps eestkostjaks määratava isiku juures ning on tema ülalpidamisel ja kasvatamisel. Seega sellest ajast alates laps on jäänud täielikult vanemlikust hoolitsusest ilma, mis on lapse üle eestkoste seadmise aluseks.
  5. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (LaKS) § 63 lg 2 alusel lapse eestkoste ja hoolduse korraldamise õiguslikuks aluseks on perekonnaseadus.

§ 92

lg 2 alusel eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud.

§ 92

lg 3 alusel eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

§92

lg1 eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. 31. Vastavalt

§ 97

lg 1 ja lg 2 eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Sama seaduse § 95 lg 3 alusel eeskostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkostja seatakse. Kirjaliku nõusoleku eestkostjaks määramiseks on andnud lapse tädi L K, kes on endiselt nõus eeskostjaks määramisega. Narva Linna esindaja arvamuse järgi puudutatud isik L K tervislik seisund võimaldab olla eestkostja (t. lk. 6

(7)2-10-49201 57). Narva Linna esindaja ja asjast puudutatud isikute ärakuulamise protokollist tulenevalt on nad nõustunud L K lapse D K eestkostjaks määramisega. 32. Teist isikut, keda saaks alternatiivselt eeskostjaks määrata, ei ole avaldaja esitanud.

§ 96

loetletud asjaolusid, mille kohaselt L K ei või olla eestkostja, kohus ei tuvastanud. 33. Kuna eestkostjaks määratav isik tegelikult tegeleb lapse kasvatamisega, kellel siiamaani ei olnud võimalik täiel määral kaitsta lapse õigusi ja teostada lapse nimel tehinguid, tuleb avaldus rahuldada. Eestkostjaks määratav isik on võimeline ka edaspidi lapse eest hoolitsema. Sellises olukorras eestkostja määramine on lapse huvides, sest sellega tagatakse lapse õiguste kaitsmine eestkostja poolt. Eestkostjaks määratavale isikule on selgitatud, et vastavalt

§ 97ja Ts

MS § 557 lg 2 p 3 eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kes peab täielikult hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Avaldaja on kohustatud vastavalt LaKS § 63 lg 5 teostama järelevalvet määratud eestkoste üle.

  1. Kuna eestkostet seatakse kuni lapse täisealiseks saamiseni, siis vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 4 kohus võimaldab lapsel tulevikus teha iseseisvalt tehinguid vaid talle antavate taskurahade või tema poolt tulevikus teenida võivate töötasude ulatuses. Menetluskulud
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
  3. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 25,56 eurot riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda.
  4. Kuna Viru Maakohtu 01.12.2010.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel jätab kohus esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
  5. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel

§ 134, 135, TsMS § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.