KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2010 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-2977 Tsiviilasi osaühingu T av

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. 3 2-10-2977 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 § 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ T seaduslik esindaja esitas 21.01.2010 avalduse OÜ T pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub igasugune vara. Kohustusi on võlgnikul kokku 1 032 789.56 krooni, mille moodustab Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) maksude ja intressi nõue. Võlgniku arvelduskonto on arestitud Maksu- ja Tolliameti poolt. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Töölepingud töötajatega on lõpetatud. Võlgniku majandustegevus oli kahel viimasel majandusaastal kahjumlik: 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 566 650 krooni ja 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 509 160 krooni. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital – 494 044 krooni ja seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital – 1 003 204 krooni. Võlgnikul puudub võimalus oma senist majandustegevust jätkata, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgnikul puuduvad rahalised vahendid jooksvate kohustuste katmiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul pole vara puudumisel võimalik oma kohustusi täita, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja selle taastamine on võimatu, siis on võlgnik tulenevalt

§ 1lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine.

Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kiire majanduslangus, mis tõi kaasa drastilise tööde mahu vähenemise alates

1. a teisest poolest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhatuse poolne väär rahavoogude planeerimine, riskide hindamine, raamatupidamise ebapiisav korraldamine ja ebapiisav juhtimine majanduskeskkonnas. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku juhatuse liikmete juhtimisvead. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt 4 2-10-2977 on võlgnikul hakanud tekkima maksuvõlg
2. a suvest. 26.06.2009 on Maksu- ja Tolliamet arestinud maksuvõla tõttu võlgniku arveldusarve, millel oli raha 195.25 krooni. Peale nimetatud kuupäeva ei ole võlgniku arveldusarvel toimunud ühtegi pangatehingut. 08.06.2009 on võlgniku endine juhatuse liige MT asutanud uue ettevõtte nimega OÜ T , mille ärinimi alates 27.10.2009 muudeti OÜ-ks KG. Nimetatud äriühingu ja võlgniku puhul kattuvad nii juhatus, osanik, juriidiline aadress, kui tegevusvaldkond. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud võlgniku raamatupidamisdokumentide kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud
3. a juunis. Eeltoodust järeldub, et kuna alates 26.06.2009 ei ole T OÜ kontole enam raha laekunud, siis on kogu rahavoog ilmselt ümber suunatud. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et varem laekus võlgniku kontole igapäevaselt hulgaliselt kaardimakseid klientidelt, kes taksos kaardiga maksid. OÜ T (uue ärinimega OÜ KG) arvelduskontole puudub ajutisel pankrotihalduril juurdepääs ja seega puudub võimalus kontrollida, kas võlgniku rahavood on suunatud KG OÜ kontole. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt välja selgitatud asjaoludest ilmneb, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud lojaalsuskohustust. Lojaalsuskohustus hõlmab juhatuse liikme kohustust vältida oma otsuste tagajärgede seotusest isikliku huviga ning äriühingu juhtimisel enda ja äriühingu huvide konflikti vältimist. Äriühingu juhatuse liige peab ühingut juhtima omavastutusel. Juhatus on ainuke ühingu asju ajav organ ja seepärast on talle jäetud ka lai tegutsemisruum põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamisel. Ta ei pea järgima mitte üksnes ühingu tulu saamise huve, vaid ka osanike või aktsionäride ja võlausaldajate huve ja silmas pidama töötajate ja üldsuse heaolu. Eeltoodut pole võlgniku endine juhatuse liige M T järginud. M. T ei ole vältinud enda ja äriühingu huvide konflikti. M. T on asutanud uue äriühingu OÜ T (uue ärinimega OÜ KG), kuhu tõenäoliselt on hakanud laekuma varem võlgnikule laekunud rahalised vahendid. Sellega pole silmas peetud võlausaldajate huve ning töötajate ja üldsuse heaolu. Seega on M T oma tegevusega muutnud võlgniku rahatuks. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või tema maksejõuetus, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige M. T kohustuste rikkumine on muutnud võlgniku rahatuks, mille tagajärjel võlgnikul puuduvad vahendid oma kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning äriühingu vara põhjendamatu loovutamine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on M. T toime pannud raske juhtimisvea. Lisaks nimetatule on võlgniku vara üleandmisel kolmandale isikule võlgniku ettevõtte ülemineku tunnused. Asjaolu, et võlgniku endine juhatuse liige muutis ettevõtte rahatuks, näitab, muu hulgas ka seda, et võlgniku juhatuse endine liige on teadvalt jätnud täitmata maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 tuleneva maksude tasumise kohustuse. Ajutise pankrotihalduri aruandes väljatoodud asjaolud viitavad ka võlgniku juhatuse poolsele hoolsus- ja juhtimiskohustuse rikkumisele, kuid tõendite puudumisel ei ole kohtul võimalik nimetatud juhtimisvigade esinemist hinnata. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule 5 2-10-2977 osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku majandustegevus on alates
4. a olnud kahjumlik:
5. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 566 650 krooni (tl 93),
6. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 509 160 krooni (tl 83). Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital – 494 044 krooni (tl 92), seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital – 1 003 204 krooni (tl 82). Võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2008.a, kuid sellele vaatamata ei järginud võlgniku juhatus ÄS § 180 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 21.01.
7. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata seadusest tuleneva tähtaja jooksul, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige on toime pannud raske juhtimisvea. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgniku juhatus pidanud võlgniku raamatupidamist korrektselt. Alates
8. a juunikuust on allkirjastamata kõik kassa orderid, s.h sularaha väljaandmise orderid kolmandatele isikutele. Juhatuse liikme seletused osanike poolt antud laenude kohta on vastuolulised, kuna võlgniku pangakontod ja kassaraamat ei kajasta antud laenusid. Viis kuud pärast majandustegevuse lõppemist on võlgniku lähikondsele tagastatud 39 473.35 krooni selgitusega „võla tasumine“. Samuti on võlgniku kassaraamatus kanded suures ulatuses palgarahade väljamaksmise kohta, kust puuduvad allkirjad. Äriregistri andmetel on võlgniku suhtes 03.10.2006 tehtud aruandetrahvimäärus, 16.02.2007 on võlgniku suhtes tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, kuna majandusaasta aruanne on esitamata, 12.10.2009 on võlgniku suhtes tehtud aruandetrahvimäärus ja 22.01.2010 on võlgniku suhtes tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, kuna majandusaasta aruanne on esitamata (tl 14). ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole nõuetekohaselt täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna võlgniku raamatupidamise algdokumendid on nõuetekohaselt vormistamata, samuti nähtub äriregistri trahvi- ja hoiatusmäärustest, et võlgnik ei ole tähtaegselt esitanud võlgniku majandusaasta aruandeid registriosakonnale. KarS § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed ei ole täitnud võlgniku raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt ei kajasta võlgniku raamatupidamine võlgniku tegelikku varalist olukorda ja raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. OÜ T pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise võimalused, kuna võlgniku kassast on väljastatud sularaha märkega „võla tasumine“ summas 39 473.35 krooni. Nimetatud väljamakse kohta puuduvad alusdokumendid. Samuti esineb alus esitada kahju hüvitamise nõue võlgniku endise juhatuse liikme M T vastu tema poolt juhtimisvigadega põhjustatud kahju nõudes. 18.03.2010 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta OÜ T pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 50 000 krooni. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi avaldanud võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l T ei jätku 6 2-10-2977 vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ T pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik 7