← Eesti

3-09-1612/107

Obsah (15)§ 128§ 126§ 123§ 129§ 117§ 4§ 45§ 29§ 69§ 3§ 108§ 122§ 67§ 65§ 121

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2011, Tallinn Haldusasja number

) § 117 lõikes 1 nimetatud subjekt (pakkuja), kuna tal puudus võimalus vaidlustatud otsuse tegemise ajal hankemenetluses osaleda. AS Kohtla-Järve Soojus sõlmis

  1. juulil
  2. a AS-ga Nordecon International hankelepingu.
  3. KPA Unicon OY esitas halduskohtule kaebuse Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni
  4. juuli
  5. a otsuse ja hankija AS Kohtla-Järve Soojus
  6. mai,
  7. juuni ja
  8. juuli
  9. a otsuste tühistamiseks või alternatiivselt hankija tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning hankija kohustamiseks esitama kõigile pakkujatele ettepanek 2

(12)3-09-1612 pakkumuse tähtaja jõusoleku pikendamiseks või lõpetama hankemenetluse seoses pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisega ning AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Nordecon International vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Menetluse käigus muutis kaebaja taotlust (tl 190-192), paludes tuvastada hankija toimingute ja tegevusetuse õigusvastasuse, mis seisnes selles, et hankija ei teinud kaebajale ettepanekut pakkumuste jõusoleku pikendamiseks, vaid tegi sellise ettepaneku üksnes Nordecon International AS-le, tuvastada hankija
  1. juuni
  2. a otsuse õigusvastasus ja vaidlustuskomisjoni
  3. juuli
  4. a otsuse õigusvastasus ning tuvastada hankelepingu tühisus. Kaebuse põhjendused: 1) vaidlustuskomisjon tuvastas
  5. juunil
  6. a, et hankija hindamissüsteem ei taganud hankes pakkumustele omistatavate väärtuspunktide selgust ja läbipaistvust. Pakkumust esitades ei olnud teada, et vastustaja hindab pakkumuse sisu nii, et veetorukatelde pakkumuse eest saab enam punkte kui leektorukatelde eest. Kui kaebaja oleks seda asjaolu teadnud, oleks ta pakkunud veetorukatelt ning saanud selle eest 100 punkti, millega oleks tema pakkumus olnud parim; 2) vastustaja
  7. juuni
  8. a otsusega tunnistati taas edukaks kolmanda isiku pakkumus, sest vastustaja oli vahepeal muutnud oluliselt hindamiskriteeriume ja võrdsustanud leektorukatelde ja veetorukatelde pakkumused; 3) hankija hindas
  9. juunil
  10. a kõiki kolme pakkumist, üritades seeläbi jätta muljet, et kõik kolm pakkumist on jõusolevad. Tegelikult tegi ta aga ettepaneku pakkumise jõusoleku pikendamiseks üksnes kolmandale isikule, rikkudes seeläbi oluliselt

§-s 45 lõikes 2 sätestatud kohustust; 4) vastustaja on rikkunud kaebaja subjektiivset avalikku õigust osaleda riigihankes, tehes hankemenetluse lõppfaasis hankes osalenud kolmest pakkujast üksnes kolmandale isikule ettepaneku pakkumuse jõusoleku pikendamiseks. Vastustaja oli teadlik, et kõigi pakkujate pakkumuste jõusoleku tähtaeg lõppes 31. mail 2009; 5) oluliselt on rikutud

§-s 3 nimetatud riigihangete korraldamise aluspõhimõtteid. Ostja tegevus hankemenetluses ei tohi olla meelevaldne. Hanke läbiviimisel on ostja seotud õiguse üldpõhimõtete ja hea halduse põhimõttega (vt Riigikohtu 15. märtsi 2006. a otsus nr 3-3-1-5-06); 6)

§ 128

lg 1 kohaselt ei tohi hankija sõlmida hankelepingut enne 14 päeva möödumist vaidlustuskomisjoni otsuse teatavakstegemisest. Vaidlustuskomisjoni otsus tehti teatavaks

  1. juulil
  2. a.
  3. juulil
  4. a sõlmis vastustaja kolmanda isikuga hankelepingu. Seega on nimetatud tehing tühine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-d 86 ja 87).
  5. AS Kohtla-Järve Soojus palus tagastada kaebuse hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes, vaidles vastu kaebuse muutmise taotlusele ja palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1)

§ 128

lg 1 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist

§ 126lg 1 punktis 4 või 5 nimetatud otsuse tegemisest.

Käesolevas asjas ei ole aga vaidlustuskomisjon teinud

§ 126lg 1 punktis 4 või 5 nimetatud otsust.

Vaidlustuskomisjon on teinud

  1. juulil
  2. a otsuse vaidlustuse läbivaatamata jätmise kohta. Seega ei pidanud vastustaja juhinduma kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimisel

§ 128lõikest 1.

Kuna vaidlustuskomisjon tegi oma otsuse teatavaks 20. juulil 2009, võis

§ 128

lg 2 kohaselt vastustaja anda sellest ajast arvates nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks; 2) kaebaja on põhjendanud kaebust väitega, et vaidlustuskomisjon oleks pidanud peatama menetluse. Riigihangete seaduses ei esine aluseid, mis annaks vaidlustuskomisjonile pädevuse peatada hankemenetlust omal algatusel.

§ 123

lg 3 kohaselt võib vaidlustuskomisjon hankemenetluse peatada vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel. Sellist taotlust ei ole kaebaja aga esitanud; 3)

§ 129

lg 4 kohaselt ei tühista kohus

§ 117lõikes 2 nimetatud otsuseid juhul, kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu. Vaatamata sellele, et antud asjas puudub 3

(12)3-09-1612

§ 117

lg 2 nimetatud otsus, ei saa tulenevalt

§ 129

lõikest 4 pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist tühistada ka ühtegi hankija poolt hankemenetluses tehtud otsust.

  1. Kolmas isik AS Nordecon International palus tagastada kaebuse hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes, vaidles vastu kaebuse muutmise taotlusele ja palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: 1) kaebaja ei ole õigustatud nõudma hankelepingu tühisuse tuvastamist, sest kaebaja pole hankelepingu pooleks ning tema õigusi ei ole hankelepinguga rikutud. Hankelepingust tekivad õigused ja kohustused vaid vastustajale ja kolmandale isikule; 2) hankelepingu väidetava tühisuse kindlakstegemine ei parandaks kuidagi kaebaja olukorda, sest kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg on möödunud ning kaebajal puudub võimalus hankemenetluses osaleda isegi juhul, kui hankemenetlus kestaks; 3) kohus ei saa pakkumuse edukaks tunnistamise otsust tühistada, sest vaidlustuskomisjon jättis kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata ega hinnanud otsuse õiguspärasust. Kuivõrd vaidlustuskomisjon ei hinnanud hankija
  2. juuni
  3. a pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasust, ei saaks kohus hankija nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ka teoreetiliselt tühistada, kuna otsuse tühistamine eeldaks selle sisulist hindamist; 4) hankeleping on kehtiv ja lubatav

§ 128lõike 2 järgi, sest kohustuslikku ooteperioodi hankelepingu sõlmimiseks ei olnud. Kaebaja viited Ts

ÜS §-des 86 ja 87 toodud tehingu tühisuse alustele ei ole asjakohased. Hankelepingu tühisuse alused saavad tuleneda vaid riigihangete seadusest (

§ 4

lõige 2); 5) ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja on teinud kolmandale isikule ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks ajal, mil hankija

  1. mai
  2. a pakkumuse edukaks tunnistamise otsus oli kehtetuks tunnistatud. Hankija nimetatud otsus tunnistati kehtetuks pärast kolmandale isikule pakkumuse jõusoleku pikendamise ettepaneku tegemist
  3. juunil
  4. a. Nimetatud kuupäeval ei saanud hankija objektiivselt teha kaebajale ettepanekut pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, sest pakkumuse jõusoleku tähtaeg oli selleks ajaks möödunud; 6) vastustaja ei ole rikkunud riigihangete seaduses nimetatud üldpõhimõtteid. Alusetu on vaidlustuskomisjonile ette heita hankemenetluse peatamata jätmist. Pärast pakkumuse jõusoleku tähtaja möödumist puudus alus ja võimalus tähtaja pikendamiseks.
  5. Tallinna Halduskohtu
  6. novembri
  7. a otsusega jäeti KPA Unicon OY kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused oli järgmised: 1) kohtule ei ole antud pädevust sekkuda isiku seadusega reserveeritud diskretsiooni sisulisse teostamisse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 6 kohaselt kontrollib kohus, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Mida ulatuslikum on otsustamisel isiku spetsiifiline kompetents, seda kitsam on kohtuliku kontrolli ulatus; 2) kohtul puudub pädevus otsuste otstarbekuse kontrollimiseks. Samuti ei saa kohus asendada halduse diskretsiooni omapoolse kaalutlusotsusega. Kohus on küll pädev kontrollima ka faktiliste asjaolude õigsust, kuid samas peab kontrolli teostades jääma mõistlikkuse piiridesse. Hinnanguliste otsustuste korral ei ole motiivid sisuliselt alati kontrollitavad (vt Riigikohtu
  8. mai
  9. a otsus nr 3-3-1-18-08), kuna otsus võib kujuneda nii mõõdetavate tulemuste kui ka hinnanguliste näitajate põhjal. Käesoleval juhul hankija, hinnates esitatud pakkumusi, tegi oma valiku ning kolmest pakkujast valis välja hankija hinnangul kõige sobivama. Kohus ei saa sisuliselt ümber hinnata hankija valikut, mis tähendaks hankija rolli astumist. Selleks kohtul pädevus puudub; 3) ekslik on kaebaja väide, et pakkujaid ei koheldud võrdselt. Kõik kolm kvalifitseeritud pakkujat esitasid oma pakkumused. Hankija otsustas teha ettepaneku pakkumuse jõusoleku pikendamiseks kolmandale isikule.

§ 45lõigetest 1 ja 2 ei nähtu, et hankija peaks eranditult kõigile hankemenetluses osalevatele pakkujatele tegema ettepaneku 4

(12)3-09-1612 pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Hankijale on antud diskretsioon otsustamaks, kellele teha vastav ettepanek; 4) hankemenetluses mängib olulist rolli ajafaktor.

§ 29

kohaselt algab hankemenetlus hanketeate avaldamisega registris ning lõpeb hankelepingu sõlmimisega. Hankemenetluse ajal on isikul võimalus vajadusel vaidlustada hankemenetluse käigus tehtavaid otsuseid ning enda jaoks efektiivse tulemuse saavutamise eesmärgil taotleda vaidlustuskomisjonilt hankemenetluse peatamist enne hankemenetluse lõppemist. Riigihangete seadus ei võimalda vaidlustuskomisjonil vaidlustuse läbivaatamise käigus omal algatusel hankemenetlust peatada. Kaebus esitati halduskohtule ajal, mil hankemenetlus oli juba lõppenud ja hankeleping sõlmitud. Seega ei ole kaebaja ise kasutanud kõiki seadusega antud võimalusi oma õiguste ja huvide kaitseks parimal võimalikul viisil; 5) puudub alus hankija ja hanke võitja vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Hankelepingu tühisuse alused on loetletud

§ 69lõikes 11.

Nimetatud sättes loetletud hankelepingu tühisuse aluseid aga käesolevas asjas ei esine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

  1. KPA Unicon OY apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
  2. novembri
  3. a otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada, tuvastada vaidlustatud hankija toimingute ja tegevusetuse ning
  4. juuni
  5. a otsuse õigusvastasus, vaidlustuskomisjoni
  6. juuli
  7. a otsuse õigusvastasus ja hankelepingu tühisus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) vastustaja on oluliselt rikkunud

§-s 1 sätestatut. Olles kogu senise hankemenetluse vältel korduvalt palunud kõigil pakkujatel pikendada pakkumuste jõusoleku tähtaegu, tegi vastustaja hankemenetluse lõppfaasis taolise ettepaneku hankes osalenud kolmest pakkujast üksnes kolmandale isikule; 2) väär on kohtu seisukoht, et

§ 45

lg 2 alusel ei olnudki vastustajal kohustust teha kaebajale pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepanekut. Vastustaja oli tegelikult kogu hankemenetluse vältel teinud korduvalt kõigile pakkujatele ettepanekuid pikendada pakkumuste tähtaegu. Kaebaja hinnapakkumused olid hanke alguses selgelt parimad. Alles hetkel, mil kolmas isik lasi hinna alla, pidas vastustaja vajalikuks teha kohe edukaks tunnistamise otsus, mis hiljem hindamissüsteemi ebaselgusele viidates kehtetuks tunnistati. Kuid ka siis oli kahe pakkuja pakkumuste vahe üksnes 0,3 punkti; 3)

§ 45

lõike 2 grammatilisest tõlgendusest nähtub, et tegu on kohustuse, mitte aga õigusega.

§ 45

lg 1 kohaselt saab pakkumuse jõusolekut pikendada üksnes vastustaja sellekohase kirjaliku ettepaneku korral. Vastustaja tegi taolise ettepaneku üksnes kolmandale isikule. Sel ajal käis hankemenetlus ning kõikide pakkujate poolsed pakkumused olid jõus; 4) kolmanda isiku ja kaebaja pakkumused olid praktiliselt samaväärsed. Hindamiskriteeriumiks ei olnud mitte madalam hind, vaid majanduslikult soodsaim pakkumus, mille puhul omab otsustavat ja olulist tähtsust just nimelt hindamiskriteeriumi selgus ja üheselt arusaadavus. Kui kaebaja oleks olnud teadlik, et veekatelde eest saab rohkem punkte, oleks ta seda ka pakkunud ning seeläbi oleks tema pakkumus olnud parim; 5) vastustaja käitumine on olnud selges vastuolus ausa ja läbipaistva hankemenetlusega. Vastustaja on ilmselgelt soosinud ühte pakkujat teistele. Tegelikkuses oli vastustaja sisuliselt juba varem kõrvale jätnud kolmest pakkujast kaks. See ilmnes vaidlustuskomisjoni 20. juuli 2009. a istungil; 6) hankija tegevus hankemenetluses ei tohi olla meelevaldne. Hanke läbiviimisel on ostja seotud õiguse üldpõhimõtete ja hea halduse põhimõttega (vt Riigikohtu 15. märtsi 2006. a otsus nr 3-3-1-5-06). Pakkumiste sisulisel läbivaatamisel võrdleb ja hindab ostja kõiki neid pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud (Riigikohtu 19. detsembri 2003. a lahend nr 3-3-1-7903); 5

(12)3-09-1612 7) vaidlustuskomisjon tegi kohe pärast eeltoodud asjaolude ilmnemist
  1. juulil
  2. a otsuse, millega jättis kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata põhjusel, et vastustaja ei ole teinud kaebajale ettepanekut pakkumuse jõusoleku pikendamiseks. Sellega jäeti kaebaja ilma võimalusest vaidlustada
  3. juuni
  4. a otsust ja saavutada lõppkokkuvõttes oma pakkumuse edukaks tunnistamine ning hankelepingu sõlmimine; 8) kuna vaidlustuskomisjoni otsuse ja hankelepingu sõlmimise vahele jäi üksnes 2 päeva, ei saa pidada sõlmitud lepingut õiguspäraseks, mistõttu võib kaebaja nõuda hankelepingu tühisuse tuvastamist (Riigikohtu
  5. märtsi
  6. a lahend nr 3-3-1-7-08); 9) väär on kolmanda isiku väide, et kaebaja tekitas ise olukorra, kus vastustaja ei teinud talle ettepanekut pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Taolise olukorra tekitas hankija tahtlikult, elimineerimaks hankemenetlusest kolmest pakkujast kaks ning jättes menetluses osalema üksnes oma soosiku; 10) vastustaja väide, et vaidlustuskomisjon ei tuvastanud, et hankija hindamissüsteem oleks olnud vastuolus riigihangete seaduse nõuetega, on väär. Riigihangete seadus sätestab üheselt, et hindamissüsteem peab tagama läbipaistvuse ja kontrollitavuse (

§ 3p 2; § 31 lg 3).

  1. AS Kohtla-Järve Soojus palub kirjalikus vastuses jätta KPA Unicon OY apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) asjaolu, et vastustaja on teinud korduvalt ettepanekuid pakkumuste hindade vähendamiseks, on käsitlemist leidnud vaidlustuskomisjoni
  2. juuni
  3. a otsuses. Vastustaja on pidanud läbirääkimisi etappidena ja iga etapi lõpuks palunud esitada hinnapakkumise, kusjuures kõikidele pakkujatele on olnud teada hinnapakkumise esitamise aeg ja koht ning vastustaja on kõiki pakkujaid kohelnud ühetaoliselt. Vaidlustuskomisjoni
  4. juuni
  5. a otsust vaidlustatud ei ole. Vaidlustuskomisjoni
  6. juuni
  7. a otsuses on leitud, et vastustaja viis hankemenetluses läbirääkimised läbi kooskõlas riigihangete seaduse nõuetega ja ei ole rikkunud pakkujate õigusi; 2) kaebaja väide, et vastustaja otsustas jätkata hankemenetlust kuni hetkeni, millal kolmanda isiku hinnapakkumus osutus kaebuse esitaja hinnapakkumusest madalamaks, on põhjalikku käsitlemist leidnud vaidlustuskomisjoni otsuses, kus ei tuvastatud vastustaja poolseid rikkumisi; 3) vaidlustuskomisjoni otsusega ei tuvastatud, et vastustaja hindamissüsteem oleks olnud vastuolus riigihangete seaduse nõuetega, vaid sellega tuvastati, et vastustaja
  8. mai
  9. a otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ei olnud motiveeritud, mistõttu nimetatud otsus tunnistati kehtetuks; 4) kaebaja väide, et vastustaja muutis hankemenetluse käigus hindamiskriteeriumeid, on väär. Hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumite kohaselt ei saa hindamisel lähtuda sellest, milliseid katlaid pakkujad pakkusid. Hindamiskriteeriumid olid sätestatud hankedokumentides ja vaidlustuskomisjoni
  10. juuni
  11. a otsuses leiti, et vastustaja sisustas oma
  12. mai
  13. a otsuses hindamiskriteeriume vastuolus hankedokumentidega; 5) kaebaja väide, et vastustaja oleks pidanud hankemenetluse kehtetuks tunnistama ja alustama uut hankemenetlust, on põhjendamatu ja pole kooskõlas riigihangete seadusega. Kaebaja on segamini ajanud hankedokumendid, hindamiskriteeriumid ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjendused; 6) kaebaja ise esitas kaebuse vastustaja
  14. mai
  15. a otsusele väitega, et leektoru ja veetoru katelde eristamine ei ole kooskõlas hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumitega. Vaidlustuskomisjon leidis, et katelde eristamine ei nähtu hankedokumentidest ja seetõttu selline eristamine pole põhjendatud. Arusaamatuks jääb, miks kaebaja on pärast seda siiski seisukohal, et vastustaja pidi järgmisel pakkumuste hindamisel ikkagi eristama leektoru- ja veetorukatlaid; 7) kaebaja väide, et tema hinnapakkumused olid hankemenetluse käigus kestvalt madalamad kui kolmanda isiku hinnapakkumused, on vale. Kaebaja viimane pakkumus oli 139 400 000 krooni ja kolmanda isiku hinnapakkumus 134 000 000 krooni. Samuti on vale 6

(12)3-09-1612 väide, et kaebaja pakkumus oleks olnud parim. Kaebaja rajab oma sellised väited üksnes oletustele; 8) kaebaja poolt esitatud väide, et hankeleping sõlmiti olukorras, kus pakkumismenetlusega ei võinud jätkata, on vale. Vaidlustuskomisjon ei ole teinud vastustajale

§ 108

kohast ettekirjutust ega otsust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks; 9) kaebaja väide, et ta oleks võinud pakkuda veetoru katlaid, on oletuslik ja sellele põhinev järeldus, et kaebaja pakkumus oleks siis olnud parim, on vale ja vastuolus kaebaja enda varasemate seisukohtadega; 10) vastustaja ei pidanud hankelepingu sõlmimisel järgima

§ 128

lõikes 1 sätestatud keeldu; 11) kaebaja pidi olema teadlik asjaolust, et temale ei esitatud pakkumuse jõusoleku pikendamise ettepanekut, hiljemalt

  1. mail
  2. Kaebaja väitis ise
  3. juuli
  4. a vaidlustuskomisjoni istungil, et temale pole esitatud pakkumuse jõusoleku kehtivuse pikendamise ettepanekut ja tema pakkumus pole enam jõus.
  5. Kolmas isik AS Nordecon International palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Taotlust põhjendatakse järgmiselt: 1) olukorra, et vastustaja ei teinud kaebajale ettepanekut pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, on kaebaja oma menetluslike võimaluste kasutamata jätmisega ise tekitanud. Kaebaja ei taotlenud vaidlustuskomisjonilt hankemenetluse peatamist ega teinud midagi muud selleks, et pakkumuse jõusoleku tähtaja saabumise küsimusega tegeleda. Pole ka teada, et kaebaja oleks vastustajale teada andnud, et ta soovib vastustajalt sellist ettepanekut saada; 2) pakkumuse jõusoleku pikendamise ettepaneku ja pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise temaatikal ei ole riigihangete seaduse mõttest ja eesmärgist tulenevalt sellist tähendust, nagu kaebaja sellele püüab omistada. Vastustaja on
  6. juunil
  7. a sisuliselt hinnanud kõiki pakkumusi, vaatamata sellele, et kaebaja pakkumuse jõusoleku tähtaeg oli selleks ajaks möödunud. Pakkumuse jõusolek on oluline hankelepingu sõlmimisel; 3) vastustaja otsus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on õiguspärane. Hindamiskriteeriumid sisalduvad hankedokumentides, need on objektiivsed, kehtivad ning vastustaja on neid kooskõlas riigihangete seaduse ja vaidlustuskomisjoni
  8. juuni
  9. a otsusega rakendanud. Muu hulgas on vastustaja oma
  10. juuni
  11. a otsuses ära näidanud ja põhjendanud, kuidas hindamiskriteeriumi General design concept iga pakkumuse suhtes kohaldati. Erinevusi pakkumustele antud punktide arvus vaidlusaluse hindamiskriteeriumi osas ei olnud, kõik pakkujad said võrdselt 100 punkti; 4) ka hindamiskriteeriumi General design concept alakriteeriumite teistsuguse rakendamise tulemusena ei saaks kaebaja ja kolmanda isiku pakkumustele kõnealuse hindamiskriteeriumi alakriteeriumi „pakkumuse sisu“ alusel antav punktiarv erineda. Kaebaja ja kolmas isik pakkusid mõlemad leektorukatlaid. Seega on kaebaja ja kolmanda isiku pakkumustele antav punktide arv viidatud alakriteeriumi osas igal juhul võrdne. Seetõttu ei saa tekkida ka küsimust pakkujate ebavõrdsest kohtlemisest; 5) kui alakriteeriumid on hankedokumentides sätestatud, ei saa ka tekkida küsimust nende kohaldamise osakaalu kehtestamata jätmises. Kui hankedokumendid erinevusi osakaaludes ei kehtesta, tuleb eeldada, et need on võrdsed. Sellist lähenemist toetavad nii riigihanke korraldamise üldpõhimõtted kui ka riigihanke eesmärk; 6) ka vaidlustuskomisjoni
  12. juuni
  13. a otsusega kehtetuks tunnistatud vastustaja otsuses ei hinnanud vastustaja hindamiskriteeriumi General design concept alakriteeriumite suhtelist osakaalu muul viisil kui võrdselt. Vastustaja tõi otsuse tegemisel välja üksnes pakkumustele antud punktide erinevuse tinginud asjaolud. Vastustaja ei ole hindamiskriteeriume muutnud ja kaebaja vastupidine arvamus on ekslik; 7) hankeleping on kehtiv, sest kohustuslikku ooteperioodi hankelepingu sõlmimiseks

§ 128lg 2 kohaselt ei olnud.

Kaebaja vaidlustus jäeti läbi vaatamata; 8) kaebaja pidi olema hiljemalt

  1. mail
  2. a teadlik, et temale ei esitatud pakkumuse jõusoleku pikendamise ettepanekut. Kaebaja väitis ise
  3. juulil
  4. a vaidlustuskomisjoni 7

(12)3-09-1612 istungil, et temale pole esitatud pakkumuse jõusoleku kehtivuse pikendamise ettepanekut ja tema pakkumus pole enam jõus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus selgitab esmalt, kas kohus on pädev käesolevas asjas tuvastama hankelepingu tühisust kohtuotsuse resolutsioonis (I), milliseid kaebaja nõudeid pidi halduskohus läbi vaatama ja selgitab hankija otsuse ja toimingute õigusvastasuse tuvastamise võimalikkust kohtumenetluses (II) ning kas vaidlustuskomisjoni otsus on õigusvastane (III). Seejärel lahendab ringkonnakohus hankija toimingute ja otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõuded (IV) ning apellatsioonkaebuse taotlused ja jagab menetluskulud (VI). I 10. Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu selgitas 27. oktoobri 2009. a otsuses nr 3-2-1-100-08 järgmist:
  1. a)Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on 20. detsembril 2001. a haldusasjas nr 3-3-1-8-01 tehtud määruse p-s 18 selgitanud, et põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt peab isikul olema võimalus end kaitsta ka sellisel juhul, kui avaliku võimu kandja tehtud eraõigusliku tehinguga on rikutud tema subjektiivseid avalikke õigusi. Õiguskaitse efektiivsust kahjustavaks tuleb lugeda olukord, kus isikul on õigusharude läbipõimumise tõttu raske oma õigust realiseerida. Kui avalik-õiguslikus menetluses tehtud haldusakt realiseeritakse eraõigusliku tehinguga, on isikul tema subjektiivsete õiguste rikkumisel õigus taotleda halduskohtus avaliku võimu kandja haldusakti tühistamist. Isikul, kes ei ole tehingu pooleks, ei ole üldjuhul võimalik taotleda haldusakti alusel sõlmitud eraõigusliku tehingu tühisuse tuvastamist. Selline olukord oleks välditud juhul, kui enne eraõigusliku tehingu tegemist oleks võimalus avalik-õiguslikeks vaidlusteks minetatud. Eeltoodu oleks saavutatav nt juhul, kui pärast haldusakti andmist oleks kehtestatud aeg, mille vältel ei või eraõiguslikku tehingut teha. Selliselt oleks eraõiguslikku tehingut võimalik teha alles juhul, kui haldusaktiga puudutatud isikud on realiseerinud oma kaebeõiguse ning haldusakti andja on saanud otsustada haldusakti kehtivuse üle (p 28);
  2. b)Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on haldusasjas nr 3-3-1-15-01 tehtud otsuse p-s 16 väljendanud seisukohta, et kohtumenetluse normid ei välista avaliku õiguse normide täiendavat kohaldamist üldkohtu poolt ega eraõiguse normide täiendavat kohaldamist halduskohtu poolt haldusasja läbivaatamisel. Sama otsuse p-s 17 märkis erikogu, et tsiviilõigusliku tehingu tühisuse kindlakstegemine halduskohtus pole välistatud, kui see on vajalik haldusakti või haldusorgani toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel;
  3. c)sama otsuse p-s 36 märgiti järgmist: „Halduskohtul on volitus tuvastada haldusaktiga seotud lepingu tühisus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 1 alusel. Kui teine lepingupool on kaasatud haldusasja läbivaatamisele, siis on see kohtulahend siduv ka temale.“ Kohtuotsuse resolutsioonis halduskohus haldusaktiga seotud tehingu tühisust üldjuhul siiski tuvastada ei tohi. Erandina on see võimalik juhtudel, kui selline volitus tuleneb otseselt eriseadusest. Eriseadust, millest tuleneks halduskohtule selline volitus, praeguses asjas ei ole. HKMS §-s 26 on loetletud halduskohtu volitused kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel. Erikogu leiab, et volitust tsiviilõigusliku tehingu tühisuse tuvastamiseks otsuse resolutsioonis ei saa tuletada HKMS § 26 lg 1 p-st 1, mille kohaselt on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi;
  4. d)TsMS § 442 lg 8 esimese lause kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. HKMS § 5 lg 1 kohaselt kohaldub eeltoodu ka halduskohtu otsusele. Seega, kui halduskohtul tuleb konkreetsetest 8
(12)3-09-1612 asjaoludest sõltuvalt lahendada ka tsiviilõigusliku tehingu kehtivuse küsimus, esitab kohus oma sellekohased põhjendused ja järeldused otsuse põhjendavas osas (p 20).
  1. Riigikohtu halduskolleegium selgitas
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 3-3-1-66-10 p-s 19, et erandina saab halduskohus tuvastada tsiviilõigusliku tehingu tühisuse kohtuotsuse resolutsioonis. Selline õigus on halduskohtul juhul, kui nõutavat hankemenetlust pole läbi viidud ning sõlmiti otseleping ning sõlmitud leping ei oma üksnes tsiviilõiguslikku iseloomu, vaid lepinguline suhe omab mõju nii konkurentsile kui ka kolmandatele isikutele, seda pika aja vältel.
  4. Ringkonnakohtu arvates käesoleval juhul viimasena viidatud juhtumiga tegemist ei ole ning halduskohus ei ole pädev tuvastama kohtuotsuse resolutsioonis vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud hankelepingu tühisust kohtuotsuse resolutsioonis. Halduskohtu istungil selgitas hankija esindaja, et lepingu alusel rajatav katlamaja valmib
  5. a detsembri lõpuks (tl 113). Sellisel ehitise projekteerimiseks ja püstitamiseks sõlmitud lepingul on ringkonnakohtu arvates üksnes tsiviilõiguslik iseloom. Halduskohus ei ole pädev lahendama tsiviilõiguslikke vaidlusi ning kohtuotsuse resolutsioonis lepingu tühisuse tuvastamine ei ole halduskohtu pädevuses. Menetlus oleks tulnud seetõttu HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Halduskohus pole seda teinud, vaatamata vastustaja ja kolmanda isiku sellekohastele taotlustele, jättes need taotlused üldse tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab, et seetõttu tuleb menetlus lõpetada vastavas osas ringkonnakohtu poolt HKMS § 46 lg 1 p 5 alusel ja halduskohtu otsus selles osas tühistada. II
  6. Hankelepingu tühisuse tuvastamine ei ole käesolevas asjas vajalik ka muude nõuete lahendamisel, sest kaebaja palus halduskohtul menetleda kaebust tühistamistaotluste asemel tuvastamistaotlustena. See taotlus esitati halduskohtule esmalt
  7. märtsil 2010 (tl 189-192) ja seda korrati
  8. septembril
  9. a kohtuistungil. Halduskohus ei ole selle taotluse kohta samuti seisukohta võtnud, vaatamata vastustaja ja kolmanda isiku vastuväidetele, täpsustamata ka kohtuotsuses, millistes nõuetes ta kaebust läbi vaatas. Ringkonnakohtu arvates tuleb halduskohtul sellised küsimused lahendada eelmenetluses ning seda tegemata jättes rikkus kohus menetlusnorme. Sellised rikkumised on aga võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Hankeleping sõlmiti pärast vaidlustuskomisjoni poolt apellandi vaidlustuse läbivaatamata jätmise kohta tehtud otsuse teatavaks tegemist.

§ 128

lõike 2 kohaselt võib vaidlustusmenetluse lõppemisel

§ 128

lõikes 1 nimetamata alusel või vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel ja tagastamisel

§ 122

lõike 3 või § 125 lõike 4 alusel hankija anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks pärast vaidlustusmenetluse lõppemise või vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise otsuse teatavaks tegemist. Käesoleval juhul ei ole vaidlustusmenetlus lõppenud

§ 126

lõikes 1 nimetatud viisil ning vaidlustust ei ole jäetud läbi vaatamata

§ 122lõike 3 või § 125 lõike 4 alusel.

Seetõttu ei ole

§ 128lg 2 asjas kohaldatav.

Küll aga ei tulenenud hankelepingu sõlmimiseks sellist keeldu, mis tooks kaasa hankelepingu tühisuse, ka muudest riigihangete seaduse sätetest.

§ 128

lõikes 1 viidatud otsust ei ole vaidlustuskomisjon teinud.

§ 69lõikes 1 nimetatud olukorraga ei ole samuti tegemist.

Halduskohtu poolt viidatud

§ 69lõige 11 vaidlusaluse hankelepingu sõlmimise ajal ei kehtinud.

14. Sellises olukorras tuleb asuda seisukohale, et hankeleping ei olnud tühine.

§ 129

lg 4 sätestas, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija käesoleva seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud otsuseid. Pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib vaidlustaja samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Seetõttu oli kaebaja nõue hankija otsuse tühistamiseks perspektiivitu ning kohus pidi ise kaebajat õige taotluse – 9

(12)3-09-1612 hankija otsuse ja toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotluste – juurde juhatama. Kaebuse muutmine oli seetõttu otstarbekas ning kaebaja taotlust kaebuse muutmiseks pidi halduskohus aktsepteerima vaatamata teiste menetlusosaliste vastuväidetele.
  1. Vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamise asemel selle õigusvastasuse tuvastamise taotlemisega ei kaasne teistele menetlusosalistele ühtegi kahjulikku tagajärge. Olukorras, kus kaebaja ei saa jõuda enam uue hankelepingu sõlmimiseni või uue hankemenetluse väljakuulutamiseni, puudub mõistlik põhjus vaidlustuskomisjoni otsuse õigusvastasuse tuvastamise asemel jätkuvalt selle tühistamise nõudmiseks.
  2. Tallinna Ringkonnakohus selgitas
  3. septembri
  4. a määruses haldusasjas nr 3-091706, et kinnipidamine kohustuslikust kohtueelsest korrast HKMS § 11 lg 31 p 1 mõttes tähendab muuhulgas, et asja kohtueelses korras lahendava organi poole on pöördutud selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Kui kohtueelses menetluses esitatud kaebus (vaidlustus) tagastatakse tähtaja rikkumise tõttu läbivaatamatult, ei ole kaebuse esitaja vaidluse lahendamise kohtueelset korda läbinud. Samas leiab ringkonnakohus, et kohtueelse menetluse läbimiseks tuleb lugeda ka olukord, kus isiku vaie on õigusvastaselt jäetud läbi vaatamata. Isikult ei saa võtta õigust vaidlustada kohtus haldusakti või seada selle vaidlustamine sõltuvusse täiendavate toimingute vaidlustamisest põhjusel, et vaideorgan rikkus vaide esitaja õigusi. Ringkonnakohtu arvates laieneb see seisukoht ka muudele juhtudele, kus vaidlustuskomisjon on jätnud vaidlustuse oma otsusega õigusvastaselt läbi vaatamata. Seetõttu ei eelda hankija otsuste ja toimingute vaidlustamine kohtus, et vaidlustuskomisjon oleks hankija tegevuse õiguspärasust kontrollinud. III
  5. Apellandil oli kaebeõigus vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamiseks.

§ 129

lõige 2, mis piirab kaebuse esitamise võimalust vaidlustuskomisjoni otsuste peale, käsitleb kaebeõigust juhtudel, kus vaidlustuskomisjoni otsusega vaidlustusmenetlus lõppes.

§ 126

lg 1 loetleb juhtumid, mil vaidlustusmenetlus lõpeb, nimetamata vaidlustuskomisjoni poolt tehtavat otsust vaidlustuse läbi vaatamata jätmise kohta. Seega pole kaebeõigust vaidlustuskomisjoni käesoleval juhul tehtud otsuse peale piiratud.

  1. Vaidlustuskomisjon leidis, et apellandi pakkumus ei olnud enam jõus selle jõusoleku tähtaja möödumise tõttu, ning seetõttu ei saanud apellant vaidlustust eduka pakkumise kindlaksmääramise otsuse peale enam esitada. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et hankija ei teinud vaatamata apellandi pakkumuse jõusoleku tähtaja möödumisele
  2. mail
  3. a apellandile

§ 45

lõikes 2 sätestatud ettepanekut ning pakkumuse jõusoleku tähtaeg oli vaidlustuse esitamise ajaks (30. juuni 2009) möödunud.

§ 45

lg 1 kohaselt võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul. Ringkonnakohtu arvates saab pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada vaid hankija ettepanekul. Pakkuja ei saa juhul, kui talle sellist ettepanekut pole tehtud, omal algatusel pakkumust muuta, näidates selle uue jõusoleku tähtaja.

  1. Vaidlustusest nähtub, et apellant soovis hankemenetluse jätkamist nii, et hankija teeks pakkujatele ettepaneku esitada uued täpsustatud pakkumised, kuna vaidlustuskomisjoni
  2. juuni
  3. a otsusest nähtuvalt ei saanud apellandi arvates hankemenetlust esitatud pakkumuste alusel jätkata. Apellant ei soovinudki seetõttu oma pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamist ega leidnud, et

§ 45lõikes 2 nimetatud ettepaneku tegemata jätmine rikuks tema õigusi.

Apellandi seisukohtadest nähtub, et ta pidas õigusvastaseks sellise ettepaneku tegemist vaid kolmandale isikule. Asjas pole esitatud tõendeid, et kaebaja oleks pidanud olema enne kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist 18. juunil 2009. a teadlik sellest, et kolmanda isiku pakkumus on jätkuvalt jõus. 10

(12)3-09-1612 20. Ringkonnakohtu arvates ei saa apellandi neist seisukohtadest aga järeldada, et pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamine ei olnud hankemenetlusega jätkamiseks üldse vajalik.

§ 67

lõike 1 kohaselt avab hankija kõik pakkumused, välja arvatud

§ 65

lõikes 4 sätestatud juhul – sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole –, ja peab pakkujatega esitatud pakkumuste osas läbirääkimisi, et kohandada neid vajaduse korral hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele ning valida välja edukas pakkumus. Pakkumuse kohandamine eeldab, et pakkuja on teinud pakkumuse, mis on jätkuvalt jõus.

  2. juunil
  3. a vaidlustuse esitamise ajal ei olnud vaidlustuskomisjonil võimalik vaidlustuse esitajale enam selgitada vajadust vaidlustuses puuduste kõrvaldamiseks ja vaidlustuse esitaja huvide kaitseks vajalike nõuete – pakkumuse tähtaja pikendamiseks ettepaneku tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamise ja hankija kohustamise sellise ettepaneku esitamiseks nõuded – esitamiseks. Selliste nõuete esitamise tähtaeg oli möödunud.

§ 45

lõike 2 kohaselt pidi hankija tegema pakkujale ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja, mis möödus

  1. mail 2009, pikendamiseks hiljemalt
  2. mail
  3. Seda ettepanekut apellandile ei tehtud.

§ 121

lõike 1 kohaselt tuli vaidlustus esitada seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. See tähtaeg oli

  1. juuniks 2009, mil vaidlustus vaidlustuskomisjonile esitati, juba möödunud.
  2. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vaidlustuskomisjon jättis õiguspäraselt apellandi vaidlustuse läbi vaatamata. Vaidlustuse rahuldamise korral ei oleks pakkuja saanud enam hankemenetluses osaleda.
  3. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada siiski järgmist. Pakkujal peab olema võimalus vaidlustada talle ettepaneku tegemata jätmist pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Juhul, kui selline vaidlustus on esitatud tähtaegselt, tuli vaidlustuskomisjonil vaadata vaidlustus läbi ka pärast pakkumuse jõusoleku tähtaja möödumist. Vastupidisel korral, kui vaidlustust mitte läbi vaadata, tekiks olukord, kus mõnele pakkujale pakkumuse tähtaja pikendamiseks ettepaneku tegemata jätmisega ja sellise ettepaneku tegemisega vaid ühele pakkujale saavutaks hankija olukorra, kus hankemenetlusest kõrvaldatakse osa pakkujaid ning hankelepingut saab sõlmida vaid ühe pakkujaga. Selline olukord, kus hankija oma äranägemisel saab valida, milliste pakkujatega hankemenetlust jätkata, ei ole kooskõlas riigihangete seaduse üldpõhimõtetega (

§ 3

). Seetõttu peab pakkujal olema võimalus vaidlustada ka talle pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamata jätmist kui hankija tegevusetust. Kui asuda seisukohale, et pakkumuse esitanud isik, kelle pakkumuse jõusoleku tähtaeg on möödunud, ei ole enam pakkuja riigihangete seaduse tähenduses, ei oleks sellisel isikul võimalik nõuda vaidlustuse esitamisega ka enam kahju hüvitamist, sest

§ 117

lg 3 lubab sellise vaidlustuse esitada vaid pakkujatel või taotlejatel selles sättes märgitud juhtumitel. IV 24. Kuna ringkonnakohus leiab, et vaidlustuskomisjon jättis vaidlustuse õigesti läbi vaatamata, ei ole võimalik kohtul kontrollida ka hankija toimingute ja otsuse õiguspärasust. Läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus (

§ 129

lg 2) ning HKMS § 23 lõike 1 punkti 1 alusel tuli halduskohtul jätta kaebus hankija tegevuse peale esitatud nõuetes läbi vaatamata. Olukorras, kus apellant on esitanud enda väitel vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb vaidlustuskomisjonil veel kontrollida hankija tegevuse, mida käesolevas asjas on vaidlustatud, õiguspärasust ja kohustusliku kohtueelse menetluse võimalusi ei ole kaebaja minetanud. 11

(12)3-09-1612
  1. Olukorras, kus HKMS § 46 ei sätesta ringkonnakohtule volitust halduskohtu asemel ise kaebust läbi vaatamata jätta, ent § 23 lg 1 p 1 ei jäta halduskohtule ka kaalutlusõigust kaebuse läbivaatamata jätmisel, tuleb asuda seisukohale, et see õigus peab olema ka ringkonnakohtul. Seetõttu tuleb kaebus jätta nende nõuete osas läbi vaatamata.
  2. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Hankija ei saa pakkujaid võrdselt koheldes teha ettepanekut pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks vaid ühele pakkujatest, sellist ettepanekut teistele pakkujatele tegemata. Kuigi hankijal on kaalutlusõigus, kas mõnele pakkujale selline ettepanek teha või mitte, tuleb sellise ettepaneku tegemisel arvesse võtta võrdse kohtlemise põhimõtet. Pakkujate kõrvaldamine hankemenetlusest on võimalik seetõttu vaid nii, et hankija hindab esitatud pakkumisi. Tõendid ei näita, et hankija oleks kolmandale isikule teinud

§ 45

lõikes 2 nimetatud ettepaneku, jättes sellise ettepaneku tegemata apellandile seetõttu, et apellandi pakkumus ei olnud nõuetekohane. Asjaolu, et

  1. mail
  2. a oli kolmanda isiku pakkumus tunnistatud edukaks ning vaidlustuskomisjon ei olnud pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumise ajaks apellandi
  3. mail
  4. a esitatud vaidlustust läbi vaadanud, ei tähenda, et hankemenetlus kestis pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumise ajal vaid ühe pakkujaga. Halduskohus ei ole oma otsuses selgitanud, milliseid õiguskaitsevahendeid tulnuks kaebajal oma õiguste kaitseks kasutada. Hankemenetluse peatamise taotlus vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitamise järel ei oleks kaebaja õigusi kaitsta aidanud. Hankemenetluse peatamise korral ei lükku pakkumuste jõusoleku tähtajad edasi. Kui hankija soovis pakkumuste jõusoleku tähtaegu pikendada, pidi ta seda tegema kõiki pakkujaid võrdselt koheldes ka ajal, mil käis vaidlus selle üle, kas edukas pakkuja on välja selgitatud õiguspäraselt. V
  5. Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebus jäeti rahuldamata hankelepingu tühisuse tuvastamise ja hankija otsuse ja toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuetes. Menetlus tuleb hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude osas lõpetada ja hankija tegevuse peale esitatud osas jätta kaebus läbi vaatamata. Vaidlustuskomisjoni otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas tuleb kaebus ja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
  6. HKMS § 92 lõigete 1 ja 4 alusel tuleb jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kuna kaebaja pidi tasuma riigilõivu vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamise korral sama palju nagu ta tasus, ei ole alust riigilõivu tagastamiseks HKMS § 84 lõike 4 punktide 2 ja 3 alusel. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus menetluskulude jaotuse osas jätta muutmata ja mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud. Apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks hankijalt tuleb jätta rahuldamata.
  7. Kolmas isik taotleb menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses summas 1159,62 €. Kulude kandmine on tõendatud arvetega ja nende tasumist tõendavate dokumentidega. Taotlus tuleb rahuldada. Kulud ei ole ebavajalikud ega põhjendamatult suured. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.