Obsah (6)

§ 210§ 96§ 97§ 120§ 100§ 101

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-57385 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2011. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi P. F. hagi D. F.`i vastu ela

§ 210

lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Seega tuleb kohaldada 01.07.2010. a jõustunud

. 2 8. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Tulenevalt

§ 120

on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (

§ 120lg 4).

9. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Kuupalga alammäär oli

1. aastal ja on
2. a 4 350 krooni (278,02 eurot), elatise miinimummäär ühele lapsele seega 2 175 krooni (139,01 eurot).
3. Hageja taotleb elatise väljamõistmist suuremas summas kui elatise miinimummäär. Kohus leiab, et hageja kui tervise tõttu erivajadustega lapse ülalpidamiskulud võivad olla ühes kuus 5 333,30 krooni (340,86 eurot) ning hagiavalduses esitatud ülalpidamiskulude koosseis ja suurus on põhjendatud. Ka kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid selle kohta, et hageja esitatud ülalpidamiskulude arvestus ja rahaline suurus oleks põhjendamatult suur. Kohus ei nõustu kostjaga, et makstes elatise miinimumi on sellega lapse ülalpidamiskohustus täidetud, sest elatist tuleb maksta lähtuvalt lapse vajadustest. Asja materjalidest nähtub, et lapsele on pandud diagnoos: paikmega seotud idiopaatiline epilepsia ja lokaliseerunult algavate hoogudega epileptilised sündroomid. Seega on lapsele tehtavad kulud suuremad, kui tervele lapsele tehtavad kulutused. Kohus märgib, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud ülalpidamiskohustust, sest ei ole novembrikuus elatist üle kandnud. Elatise saaja peab korraldama lapse ülalpidamise, mistõttu on elatise maksmisel tähtis regulaarsus, ka sätestab

§ 100, et elatis tasutakse kalendrikuu eest ette.

1. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning sellisel viisil, et hagis märgitud lapse ülalpidamiskulud tuleb jagada pooleks, st mõlemad vanemad kannavad poole lapse ülalpidamiskuludest. Hageja on märkinud hagis, et ta töötab FIE-na (juuksur), iga päev tööl ei käi. Samas pole hageja esitanud mingeid andmeid selle kohta, et tema majanduslik olukord ei võimaldaks maksta lapse ülalpidamiskuludest 50% või et kostja varaline seis on hageja omast parem, mistõttu kostja proportsioon ülalpidamiskulude katmisel peaks olema ca 60% kuludest. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik 3