← Eesti

3-10-1243/59

Obsah (6)§ 98§ 61§ 10§ 11§ 106§ 107

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask, Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10

) § 10 lg 3). Selleks, et kontrollida sedavõrd väikese hulga dokumentide alusel mahaarvamisõigust, pole põhjendatud korduv tagastusnõude täitmise peatamine ja kuuajaliste tsüklitena kolmandatelt isikutelt ebaolulise teabe küsimine. Käibemaksu oluliseks põhimõtteks on sisendkäibemaksu kohese mahaarvamise õigus. Igasugused menetluslikud takistused sisendkäibemaksu mahaarvamisel peavad olema väga põhjendatud. Antud juhul toob menetlusnormide rikkumine kaebajale kaasa kahju. Vastustaja oleks pidanud arvestama, et selle kontrolli tulemusena ei määrata siduvalt kindlaks lõplikku maksukohustust ning sellest tulenevalt on ka kontrolli läbiviimisele ja tagastamiste pikendamisele kohaldatavad väga karmid kriteeriumid, kuid ei teinud seda. Ka Riigikohus märgib lahendi nr 3-3-1-8-08 p-s 10, et tagastusnõude rahuldamisega ei määra maksuhaldur veel siduvalt kindlaks lõplikku maksukohustust. Tagastusnõude täitmisega seonduvast regulatsioonist ei tulene, et tagastusnõuete esitamise ja nende rahuldamise korral piirdubki maksukohustuse väljaselgitamine maksuhalduri jaoks tagastusnõude täitmiseks sätestatud tähtajaga. Maksukohustus tuleb lõplikult kindlaks määrata

§ 98

lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul ja maksuhaldur võib seda teha ka pärast tagastusnõude rahuldamist. Kaebajale ei ole üheski tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsuses arusaadavalt viidatud, millises osas on tekkinud kahtlused, mida kaebaja ise võiks kõrvaldada ja selgitada majandustehinguid. Selle asemel pöördutakse otse kolmandate isikute poole. Lisaks

§ 61

lg 2 rikkumisele luuakse sellega olukord, kus maksukohustuslane ei tea tema maksumenetluse olulisi asjaolusid, ei saa täita kaasaaitamiskohustust ja realiseerida ärakuulamisõigust. Kaebaja parandas deklaratsiooni, sest maksuhaldurilt saadud info alusel oli vajalik deklareerida tehing ja selle tulemusel suurenes mahaarvatav sisendkäibemaks. See ei peaks mõjutama menetlust selliselt, et kogu tagastusnõude täitmise tähtaeg hakkab kulgema otsast peale. 3

(10)3-10-1243
  1. PMTK palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited: Sisendkäibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise puhul tuleneb maksuhalduri kaalutlusõigus KMS § 34 lg-st
  2. Tagastusnõude tähtaja pikendamise vajalikkus ja põhjendatus sõltub maksuhalduri kaalutlusõigusest otsustamisel, kas eksisteerib lisatõendite kogumise vajadus. Otsuste koostamise põhjuseks oli tagastusnõude kontrollimiseks kolmandatele isikutele tehtud järelepärimised teabe saamiseks, mida ei olnud veel täidetud. Seega eksisteeris vajadus pikendada tagastusnõude kontrollimiseks ettenähtud tähtaega selgitamaks välja tagastusnõude aluseks olevate tehingute tausta ja sisu. Põhjendatud oli ka maksuhalduri kahtlus seoses AS-lt Ilo tagastusnõude tagasinõudmise võimatusega juhul, kui tagastusnõuded oleks rahuldatud. Põhjendatud kahtlus tugines sellel, et kaebajal ei ole piisavalt vahendeid tagastusnõude tagastamiseks, kuna tal puudub kinnisvara, mis poleks hüpoteekidega koormatud. Tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsuste puhul ei pea maksuhaldur otsuses välja tooma kõiki aspekte (ebaproportsionaalne), mille alusel ta leiab, et tagastusnõude rahuldamisel võib summa tagasinõudmine osutuda võimatuks. Sellist kohustust ei tulene seadusest ega kohtupraktikast. Otsuses väljatoodud põhjendus on asjakohane ja piisav ning esimene nõutav eeldus tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise osas on täidetud. Tagastusnõude tähtaja pikendamine sõltub KMS § 34 lg 2 p 2 kohaselt eelkõige lisatõendite kogumise vajadusest ja võimalikkusest, samuti tagastusnõude esitaja ja võimalike kolmandate isikute koostöövalmidusest ning kogutud andmete informatiivsest väärtusest. Maksuhalduril võib tekkida ka kolmandatelt isikutelt saadud info järgselt vajadus koguda täiendavaid tõendeid ja kontrollida nendelt saadud informatsiooni. Tagastusnõude kontrollimisel ei pea maksuhaldur kontrollima kõigi maksukohustuslase poolt esitatud dokumentide õigsust ja väljastama korraldusi kõigile menetluses olevatele kolmandatele isikutele kohe tagastusnõude kontrolli alustamisel. Kui maksuhalduril peaks tekkima kogutud tõendite pinnalt kahtlus tehingute tegeliku toimumise või tehingu täpsete asjaolude õigsuse kohta, tekib vajadus täiendavalt kontrollida ka ülejäänud tehinguid. Seetõttu on antud asjas korraldused kolmandatele isikutele väljastatud erinevatel aegadel. Samuti on kolmandatelt isikutelt saadud info tekitanud vajaduse täpsustada varasemalt maksuhaldurile antud seletusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et maksuhaldur on otsuses välja toonud, et tagastusnõude tähtaja pikendamise põhjuseks on muuhulgas ka asjaolu, et osa seni laekunud teabest vajab täpsustamist. Maksuhaldur on tagastusnõude aluseks olevate tehingute kontrolli viinud läbi kooskõlas

§ 10

lg-s 3 sätestatuga.

§ 11

lg 2 kohaselt rakendab maksuhaldur oma kaalutlusõigusest lähtuvalt ka uurimispõhimõtet, mille kohaselt ta otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Seega pole asjakohane kaebaja hinnang, nagu oleks maksuhalduri kogutud teave ebaoluline. Kuna 10.05.2010 koostati AS-le Ilo maksuotsus, võib maksuhalduri tegevust tagantjärgi hinnates väita, et ta täitis oma seadusest tulenevaid ülesandeid korrektselt.

§ 61

lg 2 kohaselt toimub maksumenetluses teabe nõudmine põhimõttel, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb pöörduda maksukohustuslase enda poole. Sellest põhimõttest on ka lähtutud, kuna AS-lt Ilo on korralduse alusel teavet küsitud nii 04.12.2009 kui ka 29.01.2010. Samuti on maksuhaldur täiendavaid küsimusi esitanud 10.02.2010 e-kirjas. Seega on kaebaja saanud realiseerida õigust olla ära kuulatud, samuti ei ole maksuhaldur takistanud kaebajat täitmast tema kaasaaitamiskohustust. Kolmandatele isikutele hakkas PMTK korraldusi koostama alates 14.12.2009 ehk kuus päeva pärast AS-lt Ilo suuliste seletuse võtmist 4

(10)3-10-1243 ja protokolli koostamist. AS Ilo suhtes läbiviidud maksumenetlus ei ole seadusevastane, mistõttu on ka vaidlusaluste otsuste andmine toimunud seaduspärastel alustel.
  1. Tallinna Halduskohtu 30.06.2010 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Põhjendused: Käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja õigusvastane pikendamine võis kaebajale kaasa tuua kahjulikud tagajärjed, kui selle tõttu lükkus edasi taotletud käibemaksu tagastamine. PMTK koostas tagastusnõude kontrollimise tulemusena 10.05.2010 maksuotsuse nr 12.23/10268-
  2. Kaebaja pöördus kaebusega kohtusse pärast maksuotsuse koostamist 14.05.
  3. Seega oli kaebaja poolt kohtusse pöördumise ajaks muutunud tagastusnõuete täitmine maksuotsuse tõttu võimatuks ja kaebus käibemaksu tagastusnõuete täitmise pikendamise üle ainetuks. Kuna HMS § 60 lg 1 järgi loob õiguslikke tagajärgi ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt, haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates (HMS § 61 lg 1) ning kaebusest ja vastustaja seletusest ei nähtu, et kaebaja olnuks kohtusse pöördumisel tema suhtes koostatud maksuotsusest teadlik, tuleb kaebus lahendada sisuliselt. Maksuhaldur on järginud vaidlustatud otsustega tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamisel KMS § 34 lg-s 2 sätestatud 90-päevast tähtaega. Kaebaja poolt
  4. a oktoobri kohta parandatud käibedeklaratsiooni esitamine ei oma käesolevas asjas tähtsust, sest kaebaja parandas deklaratsiooni alles 08.03.2010, kuid vaidlustatud otsused koostati 12.02.
  5. Vaidlustatud otsustest nähtub, et AS Ilo nimele ei kuulu kinnisvara, mis ei oleks koormatud hüpoteekidega, mistõttu võib tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine osutuda võimatuks. Äriühingu nimel pole ka mistahes muud vara, mis oleks kantud registrisse. Vastustaja on hinnanud hilisemat võimalikku tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmist raskendatuks. Otsustes toodut kinnitavad kinnistusraamatu andmed, mille kohaselt omab AS Ilo Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Madara tn 14 (ärimaa 100%) 2/4 kaasomandist, millele on seatud hüpoteek 8 miljonit Danske Bank kasuks ja 5,2 miljonit Eesti Vabariigi kasuks. Ühtlasi omab AS Ilo Raasiku vallas Kulli külas aadressil Pistriku tn 19 elamumaad, millele on seatud hüpoteek summas 370 000 krooni AS Papyrus (registrikood 10197328) kasuks ja käsutamise keelumärge MTA kasuks. Ühtlasi ilmneb asja materjalidest, et Harju Maakohtu 09.09.2009 määrusega nr 2-09-43757 algatati kaebaja suhtes saneerimismenetlus, mis lõpetati 18.02.2010 määrusega saneerimisseaduse § 39 lg 2 p 5 alusel seoses saneerimiskava kinnitamata jätmisega. Seega oli maksuhalduril vaidlustatud otsuste koostamise ajal piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks. Otsuste koostamisel on täidetud KMS § 34 lg-st 2 tulenev esimene eeldus. Vastustaja seletuse järgi tekkis tähtaja pikendamise vajadus seoses korralduse väljastamisega äriühingutele Fooruks Grupp OÜ, Ilo AS, Iloprint AS, Tea Kirjastus AS jne ja ilmnes vajadus kontrollida teatud asjaolusid varem kogutud teabe osas. Otsuses nr 12.2-3/10268-8 põhjendati tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamist sellega, et AS Ilo poolt 08.12.2009 esitatud dokumentide ja teabe analüüsimisel tekkis vajadus pöörduda AS Ilo käibemaksuarvestuses kajastuvate tehingute tegeliku sisu kindlakstegemiseks ka kolmandate isikute poole teabe saamiseks. Otsuse nr 12.2-3/10268-9 kohaselt pikendati AS Ilo käibemaksu tagastusnõude summas 301 931 krooni täitmise tähtaega kuni 30 päeva seoses sellega, et 12.02.2010 seisuga ei ole PMTK kõikidelt kolmandatelt isikutelt täiendavat informatsiooni saanud ja osa seni laekunud teabest vajab täpsustamist. Ühtlasi nähtub otsusest, et PMTK koostas AS-le Iloprint 12.02.2010 korralduse nr 12.2-3/10268-7 täiendava informatsiooni saamiseks AS Ilo enammakstud käibemaksu õigsuses veendumiseks ja enammakstud käibemaksu tagastamise otsuse tegemiseks seoses AS Iloprint ja AS Ilo vaheliste tehingutega, millest tulenevalt pidi AS 5
(10)3-10-1243 Iloprint esitama hiljemalt 19.02.2010 pearaamatu
  1. a oktoobri kuni detsembri müügi konto väljavõtted, ostjate laekumata arved ja konto väljavõtte. PMTK kohustas 10.12.2009 korraldusega nr 12.2-3/10287-17 Tea Kirjastus AS-i esitama hiljemalt 19.02.2010 OÜ Ilotrükk poolt raamatupidamisarvestuses kajastatud tehingute reaalse majandusliku sisu kontrollimiseks AS Tea Kirjastus ja OÜ Ilotrükk vaheliste tehingutega seotud dokumendid. Enne vaidlustatud otsuste koostamist, 08.12.2009 ja 02.02.2010 on PMTK protokollinud AS Ilo juhatuse liikme Anti Päivi suulised seletused ning koostanud AS-le Ilo korraldused teabe andmiseks 04.12.2009 ja 29.01.
  2. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja tõenditega ning võib pöörduda täiendavalt asjaolude selgitamiseks ka kolmandate isikute poole tulenevalt

§-dest 11 ja

  1. Seega oli PMTK-l õigus pöörduda tagastusnõude kontrollimiseks korraldustega ka kolmandate isikute poole ja tähtsust ei oma see, kas nõutud teave oli kaebaja arvates oluline või mitte. On mõistetav, et kõik kaebaja võimaliku maksukohustusega seonduvad asjaolud ei selgu maksuhaldurile vaid kaebaja poolt esitatud teabe ja dokumentide põhjal, vaid koosmõjus kolmandatelt isikutelt saadud teabega, mille analüüsimisel võib tekkida vajadus pöörduda korraldustega täiendavate kolmandate isikute poole. Kuna PMTK on pöördunud korraldustega kolmandate isikute poole enne vaidlustatud otsuste koostamist või otsuste koostamisega samal kuupäeval (arvesse ei lähe hiljem esitatud korraldused), on täidetud ka KMS § 34 lg-st 2 tulenev teine eeldus. Ühtlasi on PMTK koostanud korraldused AS-le Ilo ja võimaldanud kaebaja seaduslikul esindajal suuliselt selgitusi anda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. AS ILO apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista PMTK-lt välja kõik kaebaja menetluskulud. Põhjendused: AS Ilo ja OÜ Fooruks Grupp juhatuse liige ja omanik on sama isik. MTA rahuldas 10.05.2010 maksuotsusele esitatud vaide summas 1 145 998 krooni, mis on tänaseks tagastatud ja/või tasaarvestatud varasema võlgnevusega. Hetkel on poolte vahel vaidlus vaid 274 000 krooni käibemaksu tagastamise üle, mis seondub tehinguga OÜ-ga Fooruks Grupp. Asjas on oluline tuvastada maksuhalduri käitumise õigusvastasus, sest see distsiplineerib teda edaspidi kaebaja ja teiste maksukohuslaste suhtes õiguspäraselt käituma. Kui asjas tuvastatakse maksuhalduri käitumise õigusvastasus, on kaebajal õigus nõuda kahju kindlakstegemisel selle hüvitamist. Lisaks on kaebajal õigus saada kaitset maksuhalduri omavoli vastu. Kaebajale ei tagastatud tähtaegselt kokku 871 386 krooni. Ülejäänud summa moodustas maksuvõlgnevus, mida AS Ilo soovis tasaarvestada. AS Ilo ja OÜ Fooruks Grupp vaheliselt tehingult oli OÜ Fooruks Grupp juba tasunud käibemaksu 274 000 krooni. Maksuhaldur nõudis OÜ-lt Fooruks Grupp nimetatud summa sundtäitmise korras sisse, samas asus 10.05.2010 maksuotsuses seisukohale, et vastav tehing on näilik ja tehtud üksnes käibemaksu riigilt tagasi saamise eesmärgil. Lisaks ei olnud vastava tähtaja jooksul tehtud maksuotsust ning tähtaja pikendamise otsused on ka sisuliselt motiveerimata ja kaebaja õigusi oluliselt riivavad. Oktoobrikuu käibe deklareerimiskohustus oli 20.11.2009.

§ 106

lg 3 alusel tagastatakse enammakse 30 päeva jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates (kui tagastusnõude täitmise taotlus esitatakse enne maksu tasumise tähtpäeva). Käibemaksu tasumise tähtaeg on järgneva kuu

  1. kuupäev - antud juhul tuleb lugeda vastava tähtaja alguseks 20.11.2009 ja 30 päeva möödub sellest 19.12.
  2. KMS § 34 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva. Seega on maksude tagastusnõude tähtajaks 30 päeva, mida on võimalik 6

(10)3-10-1243 pikendada kuni 90-päevaseks tähtajaks, s.t 60 päeva võrra. 2009. a oktoobri maksustamisperioodi käibedeklaratsioonis märgitud tagastusnõude summas 569 455 krooni tagastamist oleks seega võinud pikendada maksimaalselt kuni 17.02.2010 ja ainuüksi sellest lähtuvalt ei oleks vastustaja saanud enam 12.02.2010 tähtaega pikendada. Kohus on selle asjaolu jätnud otsuse nr 12.2-3/10268-8 osas tähele panemata. Kohus hindas ebaõigesti tõendeid ja jõudis väärale seisukohale, nagu oleks vaidlustatud otsuste väljastamine põhjendatud. Kohus märkis õigesti, et KMS § 34 lg 2 alusel on maksuhalduril võimalik pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega, kui on täidetud kaks eeldust. Kohus lähtus esimese eelduse täitmise kontrollimisel väärast seisukohast, nagu oleks Harju Maakohtu 09.09.2009 määrusega nr 2-09-43757 algatatud kaebaja suhtes saneerimismenetlus, mis lõpetati 18.02.2010 määrusega. Kaebaja suhtes ei ole saneerimismenetlust toimunud ja tsiviilasi nr 209-43757 puudutas AS-i Iloprint. Ainetud on ka kohtu viited kaebaja kinnisasju koormavatele hüpoteekidele. Hüpoteek on üksnes tagatis, mis ei eelda põhinõude olemasolu. Maksuhaldur ega kohus ei ole suutnud välja tuua, et koormatud vara väärtus ei ületaks vastavaid hüpoteeke. Ei saa eeldada, et käibemaksukohuslasel peaks kinnisvara olema, veel enam hüpoteekidega koormamata kinnisvara. Kohtu seisukohast jääb mulje, nagu kinnisvara mitteomavatele isikutele ei olekski käibemaksu tagastamine võimalik. Seega leidis kohus ebaõigesti, et KMS § 34 lg-st 2 tulenev esimene eeldus on täidetud kaebaja saneerimismenetluse algatamise tõttu. Formaalselt on maksuhaldur küll esitanud kolmandatele isikutele järelepärimised, kuid kontrolli ei ole viidud läbi

§ 10lg 3 nõuete kohaselt.

Selleks, et kontrollida sedavõrd väikese hulga dokumentide alusel mahaarvamisõigust, ei ole põhjendatud korduv tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine ja kuuajaliste tsüklitena kolmandatelt isikutelt ebaolulise teabe küsimine, kusjuures maksuhaldur on teinud vaid 6-7 järelepärimist, s.t ca 1 päring kuus arvestades perioodi kuni 10.05.

  1. Kohus ei ole sellele kaebaja väitele hinnangut andnud. KMS § 34 lg-st 2 tulenevalt võib maksuhaldur seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega üksnes motiveeritud otsuse alusel. Halduskohus on püüdnud leida põhjendusi, kas maksuhalduril oli õigus kohaldada KMS § 34 lg-t 2, kuid ei ole analüüsinud, kas vastavad otsused ise olid motiveeritud või mitte.
  2. PMTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Vastuväited: Vaidlustatud otsuste puhul on määrava tähtsusega nende formaalne ja materiaalne õiguspärasus ning arvesse saab võtta vaid asjaolusid, mis olid selged nende andmise hetkel. Otsuste õiguspärasust ei mõjuta see, kas nende andmise eesmärk sai täidetud, s.t kas isikule tehti lõpuks maksuotsus või kas see jääb kehtima. Maksuhalduril ei ole võimalik kontrolli läbiviimisel juba ette hinnata, kas kontroll lõppeb enammakstud käibemaksu tagastamisega või tagastusnõude rahuldamata jätmisega. Seega on asjakohatu kaebaja väide, et kui maksuhaldur ei suuda vastava tähtaja jooksul vastupidist maksuotsust teha, tuleb summa tagastada ja seejärel vajadusel tagasi küsida. Tagastusnõude rahuldamise tähtaja pikendamine ei ole põhjuslikus seoses maksuotsuse koostamisega, vaid asjaoluga, et maksuhaldurile tekitasid kahtlust kaebaja poolt esitatud käibemaksudeklaratsioonide õiguspärasus ja kontrolli alustamisel tekkis põhjendatud kahtlus, et tagastusnõude rahuldamisel jääb isikult maksuvõlg kätte saamata. Tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsuse õiguspärasust ei saa panna põhjuslikku seosesse maksu määramisega, sest sellisel juhul saaks maksuhaldur kontrollida üksnes tehinguid, mille puhul juba algsete tõendite hindamisel on võimalik lõplikult ja kindlalt öelda, et maks tuleb määrata. Tõendatud on asjaolu, et KMS § 34 lg 2 kohaldamiseks olid eeldused täidetud - oli vajadus pikendada tagastusnõude kontrollimiseks ettenähtud tähtaega, et välja selgitada tagastusnõude 7

(10)3-10-1243 aluseks olevate tehingute tausta ja sisu. Selles osas on vaidlusalused otsused nõuetekohaselt motiveeritud ning täidetud on KMS § 34 lg 2 p-d 1 ja 2. Tagastusnõude aluseks olevate dokumentide väike hulk ei ole ilmtingimata põhjuseks, et tagastusnõude tähtaega mitte pikendada. Tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamine sõltub KMS § 34 lg 2 p 2 kohaselt eelkõige lisatõendite kogumise vajadusest ja võimalikkusest, ühtlasi ka tagastusnõude esitaja ja võimalike kolmandate isikute koostöövalmidusest ning kogutud andmete informatiivsest väärtusest. Maksuhaldur on tagastusnõude aluseks olevate tehingute kontrolli viinud läbi kooskõlas

§ 10lg-s 3 sätestatuga.

Kuigi kaebaja suhtes saneerimismenetlust ei algatatud, oli siiski piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks. Ka kohus ei pidanud saneerimismenetluse algatamist peamiseks põhjuseks tagastusnõude täitmise pikendamiseks.

§ 107

lg 5 kohaselt on tagastusnõude täitmise pikendamise või peatamise korral maksukohustuslasel õigus tagastusnõude täitmisele, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise. Tagatise esitamine ja aktsepteerimine toimub vastavalt

§-dele 120-

  1. Juhul, kui kaebaja leiab, et vastustaja pidanuks tema tagastusnõude koheselt täitma, siis oleks kaebajal olnud võimalus esitada selleks piisav tagatis. Kaebaja sellist võimalust ei kasutanud. KMS § 34 lg 2 kohaselt võib maksuhaldur seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva (ehk 30 päeva + 90 päeva, s.t kokku 120 päeva). Sellist käsitlust on pidanud õigeks ka kohtupraktika, vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2010 lahend nr 3-07-
  2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusalused tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsused käsitatavad haldusaktidena HMS § 51 lg 1 tähenduses, vaid menetlustoimingutena. Haldusakt kui kohustusliku õigusliku reguleerimise vahend on suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamisega ei tee maksuhaldur õiguslikult siduvat otsust maksukohustuse suhtes, vaid lahendab menetlusliku küsimuse. Menetlustoimingut ei muuda haldusaktiks selle seadusest tulenev kirjalik põhjendamiskohustus ega asjaolu, et seaduses (KMS § 34 lg 2 ja 3;

§ 107

lg 3) on ette nähtud kohustus ja tingimused, millal kõnealust menetlustoimingut võib teha. Seetõttu leiab ringkonnakohus jätkuvalt (nagu ka 10.02.2010 otsuses nr 3-07-1260, mis jõustus Riigikohtu 14.04.2010 määrusega nr 3-7-1-3-135), et enammakstud käibemaksu tagastamise tähtaja pikendamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming menetluses, mis algab tagastusnõude esitamisega ja mis lõpeb sisulise haldusaktiga tagastusnõude rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 11. Kaebaja muutis ringkonnakohtu istungil oma taotlust, taotledes kaevatava halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsusega PMTK 12.02.2010 otsuste nr 12.2-3/10268-8 ja 12.23/10268-9 õigusvastasuse kindlakstegemist. Vastustaja andis selleks oma nõusoleku ega seadnud kahtluse alla kaebajal kaebeõiguse olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal oli halduskohtule kaebuse esitamise ajal põhjendatud huvi vaidlusaluste maksuhalduri menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, sest tagastusnõude mittetähtaegse täitmise korral ei olnud välistatud kaebajal varalise kahju tekkimine, ja jätkab seetõttu asja läbivaatamist. 8

(10)3-10-1243
  1. Kaebaja peab vaidlustatud tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsuseid õigusvastasteks KMS § 34 lg-s 2 sätestatud motiveerimiskohustuse rikkumise tõttu ja otsust nr 12.2-3/10268-8 ka 90 kalendripäevase tähtaja rikkumise tõttu.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, mille kohaselt tuleks KMS § 34 lg-s 2 ettenähtud 90 kalendripäeva hulka, mille võrra on võimalik tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada, arvestada tagastusnõude täitmiseks

§-s 106 sätestatud tähtaeg (30 päeva).

§ 106

lg-tes 2 ja 3 nähakse ette 30-päevane tähtaeg, mille jooksul maksuhaldur üldjuhul tagastab summa, mille tagasisaamiseks on tagastusnõude esitajal õigus. Selle aja jooksul peab maksuhaldur kontrollima tagastusnõude õigsust ja võtma seisukoha, kas summa tagastada või mitte. Juhul, kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur tulenevalt

§ 107

lg-st 3 pikendada kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamist reguleerivad KMS § 34 lg 2 ja lg 3. KMS § 34 lg 2 kehtib alates 01.01.2006 järgmises redaktsioonis: „Maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 90 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui: 1) maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või 2) tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile“. KMS § 34 lg 3 näeb ette: “Tagastusnõude täitmise tähtaega võib korraga pikendada kuni 30 kalendripäeva. Kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise kohta teeb maksuhaldur hiljemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist.“ Seega juhul, kui maksuhaldur asub

§-s 106 (lg 2 ja 3) sätestatud 30 päeva jooksul seisukohale, et taotletud summat ei tagasta, sest tagastusnõue ei ole piisavalt põhjendatud, siis on maksuhalduril tulenevalt KMS § 34 lg-test 2 ja 3 võimalik tagastusnõude täiendavaks kontrollimiseks pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 30 kalendripäeva kaupa kuni 90 kalendripäeva võrra ehk kolmel korral kuni 30 kalendripäeva. Järelikult leidis halduskohus õigesti, et maksuhaldur ei ole 569 455 krooni tagastusnõude õigsuse kontrollimiseks tagastusnõude täitmise tähtaega 12.02.2010 kolmandat korda kuni 30 kalendripäeva võrra pikendades ületanud KMS § 34 lg-s 2 ettenähtud 90 kalendripäevast tähtaega.

  1. Ringkonnakohtu hinnangul olid eeldused KMS § 34 lg 2 p 2 alusel tagastusnõuete täitmise tähtaja pikendamiseks täidetud. 1) Esiteks on maksuhaldur tagastusnõude kontrollimise käigus kogutud tõenditest nähtuvate asjaolude põhjal asunud seisukohale, et esineb piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude kohesel rahuldamisel võib makstud summa tagasinõudmine osutuda oluliseks raskemaks või isegi võimatuks kaebajal piisava vara puudumise tõttu. Maksuhalduri järeldust kinnitavad halduskohtule esitatud tõendid, millest nähtuvalt on kaebajal olnud juba alates
  2. aastast makseraskusi ja ta on taotlenud maksuvõla ajatamist rentnike majandustegevusest tekkinud raskuste tõttu ka 28.12.
  3. Taotlusele lisatud esialgsest auditeerimata bilansist
  4. a kohta ja
  5. a auditeeritud bilansist ning esialgselt auditeerimata
  6. a kasumiaruandest nähtub, et kaebajal oli lühiajalisi kohustusi kokku üle 5 miljoni krooni, kusjuures käibevarana pangakontodel ja rahana 30.11.2009 seisuga vaid 1 185 krooni. Valdav osa käibevarast (ligi 4 milj krooni) moodustub realiseerimata nõuetest. Audiitor on rõhutanud 19.06.2009 aruandes, et AS Ilo ei ole arvestanud asjaolu, et ta on garanteerinud tütarettevõtte laenukohustusi 12,4 miljoni krooniga ja tütarettevõtte majandustulemustest seisuga 31.12.2008 ei teki piisavalt kindlustunnet, et tütarettevõte suudab kõiki kohustusi ise täita, mõju ettevõtte finantsseisundile. 9

(10)3-10-1243 Halduskohus on otsuses küll eksitavalt märkinud, nagu ilmneks asja materjalidest ka kaebaja suhtes toimunud saneerimismenetlus (viidates AS Iloprint saneerimismenetluse lõpetamise 18.02.2010 määrusele nr 2-09-43757 toimiku lk 114-121). Vastupidiselt kaebaja väitele ei ole aga halduskohus pidanud kaebaja suhtes saneerimismenetluse algatamise tõttu täidetuks KMS § 34 lg-st 2 tulenevat esimest eeldust, vaid on osundanud sellele kui vastustaja järeldust täiendavalt kinnitavale tõendile. 2) Tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsustes on esitatud ka asjakohane põhjendus – maksuhaldur on enammakse õigsuse kontrollimiseks nõudnud korraldusega kolmandatelt isikutelt täiendavat informatsiooni, otsuste tegemise päevaks ei olnud maksuhaldur kõikidelt kolmandatelt isikutelt informatsiooni saanud ja osa seni laekunud teabest vajas täpsustamist. AS Ilo poolt deklareeritud tehingutest tuleneva enammakse tõepärasust on võimalik hinnata peale kolmandate isikute poolt teabe ja dokumentide esitamist ning seetõttu on vajadus käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. Seda, et maksuhaldur on kaebaja tagastusnõuete kontrollimiseks teinud järelepärimised kolmandatele isikutele enne vaidlusaluste toimingute tegemist, möönab ka kaebaja. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, nagu oleks kolmandatelt isikutelt küsitud ebaolulist teavet. Hindamata kolmandatele isikutele tehtud korralduste otstarbekust, märgib ringkonnakohus, et kolmandatele isikutele tehtud korraldusi teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks ei saa pidada ilmselgelt alusetuteks, sest küsitud informatsioon puudutab kaebaja tagastusnõude aluseks olevaid tehinguid, mille majanduslikku sisu ja seeläbi tagastusnõude põhjendatust oli maksuhaldur õigustatud kontrollima. 15. Vastustaja on käesolevas asjas teinud järelepärimised kaebaja tagastusnõuete põhjendatuse kontrollimiseks kolmandatele isikutele kõikidel juhtudel samal päeval kui on otsustanud pikendada tagastusnõuete täitmise tähtaega. Ringkonnakohus möönab, et tõenäoliselt võis vastustajal olla võimalik kaebaja tagastusnõudeid kiiremini ja efektiivsemalt menetleda ning teha järelepärmised kolmandatele isikutele vähemalt mõnel juhul ka varem. Samas arvestades, et maksuhalduril on vaja saadud informatsiooni analüüsida ja sellest võib ilmneda vajadus täiendavate tõendite kogumise järele, siis ei anna üksnes asjaolu, et kolmandatele isikutele on tehtud järelepärimised tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise otsustamise päeval, veel alust väita, et maksuhaldur ei ole viinud läbi menetlust

§ 10lg 3 nõuete kohaselt.

  1. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  2. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.