← Eesti

3-09-1640/54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2011. a, Tallinn Haldusasja

§ 31

lg 2 kohaselt võib kinnipeetavale lubada muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme, kui selle kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Vangla on ka rõhutanud, et esemete kasutamine teenib muuhulgas kasvatuslikku eesmärki. Kaebuse esitaja taotlus on osaliselt seotud tema enesearendamise sooviga, tegevus ilmselt arendaks kaebajat ja kaebaja enesearendamine ei ole vastuolus vangistuse täideviimise üldiste eesmärkidega. Samas kaasneb sellega ka mõju ümbritsevatele isikutele.

-st tulenevalt oli vanglal kohustus kaaluda, kas see tegevus võiks häirida teisi isikuid. Vangla esindaja kinnitas kohtuistungil, et seda aspekti asja läbivaatamisel ei kaalutud. Kohtule jääb vangla positsioon ebaselgeks. Taotluse esmakordsel ülevaatamisel oli haldusasja nr 3-08-1511 materjalidest nähtuvalt vangla tolleaegse esindaja väidetel hinnanud, kas kitarri kasutamine võiks häirida teisi isikuid, ja leidnud, et häirib, ning kogumis olid negatiivsed tagajärjed kaalunud üle positiivsed; ebaselgeks jäi kitarrist tulenev julgeolekuoht, kuna esindaja istungil pidas võimalikuks, et nt kitarri keeled on kasutatavad vigastuste tekitamiseks, samas oli julgeolekutöötaja taotlust kontrollides andnud lubava resolutsiooni. Haldusasjas nr 3-08-1511 tehtud kohtuotsuses kinnitatakse vajadust kontrollida, kas kaebaja taotluse rahuldamise tulemusel ei häirita teisi isikuid; 3

(6)3-09-1640 5) Kuna seadusest tulenevalt vajalikud asjaolud on taotluse läbivaatamisel kaalumata, ei ole taotlust lahendatud nõuetekohasel viisil. Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et kaalumist teiste isikute huvide ja õigustega ei toimunud. Kaevatav haldusakt ei ole faktiliselt piisavalt motiveeritud ning kuna sellest ei nähtu haldusorgani kõik kaalutlused, ei ole kohtul võimalik hinnata, kas vastustaja ka tegelikult selgitas välja normi kohaldamiseks vajalikud asjaolud, kaalus kaebaja vajadusi (usuliseks jm eneseteostuseks) ning vangla julgeolekut, sisekorraeeskirja võimalusi, kitarrimängu ja usu levitamise mõju teistele isikutele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jäetakse kaebus rahuldamata. Väited: 1) O. Pjatnitski põhjendas kitarri kambris omamise vajadust usuliste vajaduste rahuldamisega ja sooviga kasutada kitarri vaba aja veetmiseks. Tallinna Vangla küsis taotluse menetluse käigus arvamust kaplan L. T. kui eriteadmisi omavalt isikult, kes leidis, et usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole vajalik kitarri olemasolu. Tallinna Vangla konsulteeris taotluse lahendamisel ka Justiitsministeeriumi nõunik-peakaplan J.-C. P., kes leidis, et kitarri individuaalse kasutamise puhul ei ole tegemist usulise põhivajadusega, mille tagamist kinnipeetav saaks nõuda. Tallinna Vangla keelduvast otsusest nähtub, et Tallinna Vangla on hinnanud ka kitarri vajalikkust vaba aja veetmise esemena, kuid leidnud, et kaebuse esitajal on võimalik kitarri kasutada vähemalt kahel korral nädalas muusikaringis. Järelikult on vangla keelduva otsuse tegemisel hinnanud kõiki olulisi asjaolusid kogumis; 2) Tallinna Vangla hindas 27.03.2008 taotlust lähtuvalt taotluses toodud konkreetsetest eesmärkidest, milleks oli vaba aja sisustamine ja usuliste vajaduste rahuldamine. Apellant ei pidanud taotluse lahendamisel hindama taotleja soovi muusika kaudu kanda kinnipeetavateni usulist sõnumit, kuna taotluse sisust ei nähtunud, et see oleks taotluse eesmärgiks olnud. Selle eesmärgi tõi taotleja esile alles kohtuistungil. Seetõttu ei saanud vangla ka hinnata kaebaja soovitud viisil usu levitamise mõju teistele isikutele; 3)

§ 31

lg-s 2 sätestatud muu vaba aja veetmiseks vajaliku eseme, mille hulka kuuluvaks võib lugeda ka kitari, kambrisse lubamise otsuse tegemisel kaalutlusõiguse teostamisel peab olema täidetud tingimus, et eseme omamine ei ole vastuolus vangla sisekorraeeskirjaga ega häiri teisi isikuid. Nt juhul, kui kinnipeetav taotleb kambrisse vaba aja veetmise vahendina arvutit või mobiiltelefoni, puudub vanglal üleüldse kaalutluse teostamise vajadus, kuna tulenevalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 p-st 10, on kinnipeetavale vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sh raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta. Samuti puudub vanglal vajadus kaalutluse teostamiseks, kui vaba aja veetmiseks vajaliku eseme omamine kambris täiesti ilmselgelt häiriks teisi isikuid. Antud juhul ei ole vangla otsuse tegemisel leidnud, et kitarri kambris omamine rikuks vangla sisekorraeeskirja või ilmselgelt häiriks teisi isikuid. Vangla lähtus taotluses toodud põhjendustest, leides, et nendest nähtuvalt ei ole O. Pjatnitskil kitarri kambris omamine vajalik. Halduskohus on vääralt sisustanud

31 lg-t 2 ja ebaõigesti leidnud, et vanglal on igakordse kaalutlusotsuse tegemisel kohustus hinnata ka seda, kas taotletav vaba aja veetmiseks vajalik ese rikub sisekorraeeskirja või häirib teisi isikuid. 6. O. Pjatnitski palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kahest muusikaringi külastusest nädalas ei piisa, et võimaldada vaba aja veetmist. Tööst vaba aja veetmise võimalus puudub – pole võimalik õppida, raamatukogu on vaene; 4

(6)3-09-1640 2) Muusikaõpinguid veidigi tundev inimene teab, et mänguoskuse täiustamiseks ükskõik millisel muusikariistal on tarvis harjutada igapäevaselt, vähemalt üks tund päevas. Isegi kuuetunnine harjutamine kahel päeval nädalas ei too kaasa oskuste täiustumist, sest lihaste taktiilne mälu, muusika saatel laulmise praktika jm nõuab igapäevast harjutamist; 3) Usualaseid teadmisi ei ole korrektne hinnata ainult diplomi olemasoluga. Ristiusus ei ole ebaolulisi vajadusi, sest inimene ei saa hinnata Püha Vaimu toiminguid, järelikult ka otsustada, mis on tähtis, mis mitte. Kaebuse esitaja kui kristlase usulisi vajadusi on hinnatud ebapädevalt. Iga kristlase usuliseks vajaduseks on evangeeliumi sõnumi viimine teistele inimestele (Matteuse evangeeliumi ptk 28, salmid 19-20; Markuse evangeeliumi ptk 16, salm 15); 4) Vangla vastusest tuleneb, et kitarri ei tohi anda, sest et keegi teine võib paluda endale mobiiltelefoni või arvutit. See on asjakohatu argument, sest mobiiltelefon või arvuti on vangla sisekorraeeskirja §-ga 641 üheselt keelatud, kitarr mitte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 31

lg 2 kohaselt võib kinnipeetaval vanglateenistuse ametniku loal olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Tallinna Vangla vaidlustatud 04.03.2009 otsusest ja vangla poolt kohtumenetluses esitatud väidetest järeldub, et vangla jättis kitarri kui vaba aja veetmiseks vajaliku eseme kambrisse lubamise taotluse rahuldamata, kuna leidis, et taotluses toodud asjaolud ei näita kaebuse esitajal vajadust kambris kitarri omada. Seetõttu ei pidanud vangla vajalikuks täiendavalt hinnata loa andmise mõju vangla sisekorraeeskirja täitmisele ja teistele isikutele. 8. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene

§ 31

lg-st 2, et kinnipeetavale vaba aja veetmise eseme lubamise eeltingimuseks oleks kinnipeetava eriline vajadus selle eseme järgi. Piisav alus taotleda luba sellise eseme omamiseks on vajadus veeta vaba aega viisil, mis on kooskõlas selle kinnipeetava vangistuse eesmärkidega. Vangla vaidlustatud otsuses on rõhutatud, et

§ 31

lg 2 alusel vaba aja veetmiseks ettenähtud isiklike esemete kasutamiseks loa andmine teenib muuhulgas kasvatuslikku eesmärki, kuid otsuses ei ole kaebuse esitaja taotluse kooskõla vangistuse eesmärkidega kahtluse alla seatud. Et kaebuse esitaja näol on tegemist töötava kinnipeetavaga, ei tähenda temal vaba aja puudumist ega anna alust pidada taotlust põhjendamatuks. Juba seetõttu oli asjakohatu vaidlustatud otsuses toodud põhjendus, et kaebuse esitajal on töötamise tõttu teistest kinnipeetavatest vähem vaba aega. 9. Vangla otsuses tehtud järeldus kaebuse esitajal kitarri omamise vajaduse puudumisest on ebaõige juba eeltoodud põhjusel, mitte aga halduskohtu viidatud põhjusel, nagu oleks vangla jätnud välja selgitamata kaebuse esitaja soovi levitada usulist sõnumit. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et halduskohtu etteheide uurimisprintsiibi rikkumisest seeläbi, et ei selgitatud välja kaebuse esitaja eesmärki kaaskinnipeetavate seas jumalasõna levitada, ei ole põhjendatud. Kaebuse esitaja on taotluses (tl 23) arusaadavalt selgitanud, kuidas aitab kitarr tema usulisi vajadusi rahuldada (psalmide laulmine, palvete saatmine). Halduskohus ei põhjendanud, miks pidi vangla laskma kaebuse esitajal selles osas taotlust täpsustada. Ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitaja on otsuse vaidlustamisel enda usuliste vajaduste kohta esitanud täiendavaid põhjendusi, ei viita uurimisprintsiibi rikkumisele otsuse langetamisel. 5

(6)3-09-1640 10. Kaalutlused, mis võivad

§ 31

lg 2 kohaselt tingida vaba aja veetmiseks vajaliku eseme mittelubamise, on nende kasutamisest tulenev kõrgendatud oht vangla sisekorraeeskirja täitmisele ning teiste isikute häirimine. Kui sellekohaseid vastuväiteid vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamisele ei esine, pole loa andmise otsustamisel vajadust arutleda, kui suurt tegelikku vajadust sellise eseme järgi taotluses toodud põhjendused näitavad ja kas kinnipeetav saaks hakkama ka ilma taotletud esemeta. Seetõttu leiab kohus, et käskkirjas toodud põhjendused, et kitarri olemasolu ei ole usuliste vajaduste rahuldamiseks vältimatu ja kaebajal on võimalik harjutada kitarrimängu muusikaringis kaks korda nädalas, kuigi need võivad iseenesest pidada paika, ei andnud alust jätta taotlus rahuldamata. Need põhjendused on asjakohased alles siis, kui kaalutakse

§ 31lg-st 2 tulenevaid vastuargumente eseme kinnipeetavale lubamisele.

Seetõttu on arusaamatu ka apellandi seisukoht, et kambrisse vaba aja veetmiseks vajaliku eseme lubamise kaalutlusotsuse tegemisel ei pea iga kord kaaluma, kas taotletav vaba aja veetmiseks vajalik ese rikub sisekorraeeskirja või häirib teisi isikuid. Apellandi näites viidatud esemete (sidevahendid) lubamise osas ei saa vangla „Vangla sisekorraeeskirja“ § 641 p-st 10 tulenevalt kaalutlusotsust tehagi. Taotluse rahuldamise otsustamine kaalutlusõigust kasutades eeldab hinnangut, kas taotluse rahuldamise poolt rääkivad argumendid kaaluvad üles need, mis räägivad taotluse rahuldamise vastu, või vastupidi.

§ 31

lg 2 kohaselt on loa andmisele vastu kõnelevad asjaolud sisekorraeeskirja rikkumine ja teiste isikute häirimine. Kui vangla eeltoodud asjaolusid ei arvestanud, kuid vaatamata sellele on vaidlustatud otsus tema väitel kaalutlusotsus, jääb kohtule arusaamatuks, mida otsuse langetamisel kaaluti. Et kaebuse esitaja usuliste vajaduste rahuldamine ei eelda kitarri kasutamist ja kitarri on kaebuse esitajal võimalik harjutada ka muusikaringis, ei kõnele iseenesest kitarri omamise loa andmisele vastu, kuigi võivad mõjutada loa andmise poolt kõnelevate asjaolude kaalukust ja selle kaudu kaalumise tulemust. 11. Seega, tulenevalt

§ 31

lg-st 2, ei saanud vangla taotlust rahuldamata jätta, kaalumata taotluse rahuldamise mõju vangla sisekorrale ja teistele isikutele. Kuna, nagu ilmneb vangla seisukohtadest, tehti keelduv otsus ilma, et kaalutud oleks sellise otsuse tegemiseks seaduses nõutavaid asjaolusid, on otsus tehtud kaalutlusveaga ja õigusvastane.

  1. Halduskohtu põhjendused on vastuolulised. Halduskohus tuvastas vaidlustatud otsuse ja vangla esindaja kohtumenetluses esitatud selgituste alusel, et vangla ei ole kaalunud, kas „kaebaja taotlus vastab sisekorraeeskirja võimalustele“ ning kas taotluse rahuldamine toob kaasa tagajärgi teistele isikutele (otsuse põhjenduste p 7.7). Seetõttu jäävad ringkonnakohtule arusaamatuks otsuse põhjenduste p-s 7.
  2. ja 7.8 toodud väited, et kuna haldusakt ei sisalda piisavaid faktilisi põhjendusi, ei ole kohtul võimalik seda kontrollida ja hinnata, kas vastustaja kaalus kaebaja vajadusi, vangla julgeolekut, sisekorraeeskirja võimalusi ja kitarrimängu mõju teistele isikutele, ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti.
  3. Nagu nähtub ringkonnakohtu eelpool toodud põhjendustest, ei viinud halduskohtu eksimused lõppastmes ebaõige otsuseni. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks muuta üksnes halduskohtu otsuse põhjendused, asendades need käesoleva otsuse põhjendustega. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  4. Menetlusosalised ei ole esitanud taotlusi apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmiseks. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.