Obsah (5)

§ 8§ 113§ 76§ 100§ 101

2-09-61175 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 07. veebruar 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviil

§ 8lg 2, § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1.

1. Hageja selgitab, et ta teostas juulis 2009 kostja tellimusel sõiduki BMW 523iA, reg.märgiga XXX, remondi. Remonditud sõidukile tuli 31.07.2009 järgi kostja vend KT, kes omas sõiduki kasutamiseks volikirja. Kostja vend vaatas sõiduki üle ning hageja esitas kostja vennale arve nr 2027 summas 23 230 krooni (1 484,67 eurot) (tl 30-31 ja 44). Kostja vend soovis arve tasuda pangakaardiga, kuid kuna hageja juures puudub selline võimalus, siis lubas hageja minna sõidukiga sularaha välja võtma Tallinnas, Valdeku tänaval asuva Maxima kaupluse juurde. Kostja vennaga sõitsid kaasa hageja esindajatena M ja PS. Peale sularaha väljavõtmist andis kostja vend hageja esindajatele 15 000 krooni (958,67 eurot) ja keeldus ülejäänud summa tasumisest ning üritas sõidukiga lahkuda, kuid PS õnnestus kostja vend kinni pidada ja kohale kutsuda politsei, kes peale seletuste võtmist lubas kostja vennal sõidukiga lahkuda. Kostja ei ole käesoleva ajani tasumata summat 525,99 eurot (8 230 krooni) hagejale tasunud.
2. Hageja on tulenevalt

§ 113

lg 1 arvestanud nõudelt viivist 1,80 krooni (0,12 eurot) päevas, mis seisuga 26.02.2010 teeb viivise suuruseks 378 krooni (24,16 eurot) ning edasi palub hageja nõuda viivise 0,12 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni.

1. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja oleks tasunud vaidlusaluse summa, kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, et kostja on tasunud kogu arve sularahas. Hageja märgib, et hageja esindaja allkirjad arvetel näitavad kinnitust selle kohta, et arve on väljastanud isik, kes omab selleks volitust. Samuti märgib hageja, et kostja poolt viidatud puudused sõidukil kõrvaldati enne sõiduki üleandmist ning hageja vähendas ka arvet sellest tulenevalt 25,56 euro (400 krooni) võrra. Kostja vastuväited
2. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
3. Hageja väide nagu oleks kostja jätnud hagejale tasumata 8 230 krooni (252,99 eurot) on alusetu ja pahatahtlik. Kostja on hagejalt ka varasemalt tellinud sõiduki remonditöid ning arveldus on toimunud selliselt, et hageja on kirjutanud arvel näidatud summa sularahas kättesaamisel arvele oma 2 2-09-61175 allkirja (tl 47-51). Seega ei pidanud kostja vend vajalikuks nõuda arvele hageja esindaja selgesõnalist kinnitust arvel näidatud summa kättesaamise kohta.
4. Kostja nõustub, et kostja vend võttis 31.07.2009 arve tasumiseks puuduva sularaha Valdeku tänaval asuma Maxima kaupluse juures olevast Swedbank’i sularahaautomaadist, kust võttis välja puudu oleva summa 12 000 krooni (766,94 eurot) (tl 52).
5. Kostja märgib, et töö oli teostatud pretensioonidega. Kostja vend andis sõiduki vastuvõtmisel hagejale teada, et ei ole rahul töö tulemusega ja palus koos diagnostikuga auto üle vaadata. Ülevaatamise tulemusena selgus, et puudu oli üks polt, samuti oli mootori jahutussüsteemis õhk, mis oli sõiduki remondi põhjuseks, kuid mida ei olnud kõrvaldatud.
6. Kostja on seisukohal, et kuna kostja vend tasus 31.07.2009 hagejale kogu arvel nr 2027 oleva summa, siis ei ole õigus hagejal nõuda puudu olevat summat ja selle pealt viivist. Kohtu põhjendus
7. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Kohus kuulas ära hageja esindajad, kostja ja tunnistajad 18.01.2011 istungil.
8. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja tellis hagejalt sõiduki BMW 523iA, reg.märgiga XXX, remondi. Samuti puudub vaidlus, et remonditud sõidukile tuli 31.07.2009 järgi kostja vend KT ning, et hageja esitas KT arve nr 2027 summas 23 230 krooni (1 484,67 eurot) (tl 30-31) ning, et arve tasumiseks sõitis KT koos hageja PS ja MS sularaha välja võtma Tallinnas, Valdeku tänaval asuvasse Maxima kaupluse juures asuvasse sularahaautomaati.
11. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on tasunud arve nr 2027 kogusummas või osaliselt.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 p-le 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja väitel tasus kostja vend hagejale 31.07.2009 arvest nr 2027 ainult 15 000 krooni (958,67 eurot) ning jättis tasumata 8 230 krooni (525,99 eurot), mille tõendamiseks on hageja esitanud väljavõtte raamatupidamisest (tl 44). Kostja väitel on kogu arve tasutud, kostja vennal oli kaasas osa sularaha ning 12 000 krooni (766,94 eurot) võttis kostja vend välja Swedbanki sularahaautomaadist (tl 52). Samuti märgib kostja, et 3 2-09-61175 kostja on hagejalt ka varasemalt tellinud sõiduki remonditöid ning arveldus on toimunud selliselt, et hageja on kirjutanud arvel näidatud summa sularahas kättesaamisel arvele oma allkirja (tl 47-51). Kohus märgib, et kostja poolt kohtule esitatud arvetelt (tl 47-51) nähtub, et hageja poolt on allkirja pannud isik, kes on arve väljastanud, arvelt ei nähtu, et allkiri oleks antud raha kättesaamise kohta, seega ei tõenda esitatud arved asjaolu nagu oleks arveldus on toimunud selliselt, et hageja on kirjutanud arvel näidatud summa sularahas kättesaamisel arvele oma allkirja. Kohus on seisukohal, et tunnistajate M ja P S ütlustega on tõendatud, et kostja ei ole kogu arvet tasunud. Kostja tunnistajana üle kuulatud G K (tl 105-106) ei viibinud raha üleandmise juures ega näinud palju kostja vend KT hageja esindajatele raha üle andis, kuna viibis raha väljavõtmise ning üleandmise hetkel oma autos. Tunnistajana üle kuulatud KT (tl 107-109) on kostja vend, kes osales arve maksmisel ning seega on vahetult huvitatud, et asi lahendataks kostja kasuks. Kostjate P S ja M ka S ütluste kohaselt (tl 100-104) andis KT P S raha, mille 958,67 eurot koheselt üle luges ning seal oli 15 000 krooni (958,67 eurot) ning peale, mida üritas KT ära sõita, mille peale tunnistaja helistas koheselt hageja seaduslikule esindajale teavitades osa arvest maksmata jätmisest ja kutsus ka koheselt kohale politsei. Tunnistajate M ka ja P S ütluste kohaselt anti raha hageja seaduslikule esindajale üle koheselt see on kohas kus peeti tunnistaja KT sõiduk kinni. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja tunnistajate ütlused on veenvamad ja omavad tõenduslikku kaalu võrreldes kostja tunnistajate ütlustega, kellest ühel on vahetu huvi asja lahendamisel kostja kasuks ja teise tunnistaja ütlused ei oma tõendina tähtsust, kuna ta ei näinud kui palju raha üle anti. Samuti leiab kohus, et kui kohale kutsuti politsei, siis pidi olema probleeme raha maksmisel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et on kogu arve hagejale tasunud. Tunnistaja P S (kes teostas sõiduki kontrolli) ütlustega on tõendatud, et kostja sõiduk oli töökojast väljumisel töökorras, seega kostja väide, et pretensioonid seoses remondiga on ainetud. Kontrolli käigus kõrvaldatud puudused ei õigusta osa remondirahast tasumata jätmise. Kontrolli teostamise võrra vähendati kostja remonditasu. 18. Eeltooduga on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale 525,99 eurot (8 230 krooni), mistõttu kuulub nimetatud summas kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. 19.

§ 101

lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seisuga 26.02.2010 24,16 eurot (378 krooni) ja alates 27.02.2010 viivise 0,12 eurot (1,80 krooni) päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud ja mõistlik ning viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud 20. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 4