lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on kostja hagi kohe õigeks võtnud ning 15.10.2010 vastuses väitnud, et ta ei põhjustanud oma käitumisega hagi esitamist, vaid hageja on vältinud asja kohtuvälist lahendamist. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte enda kanda ja jätta need kostja kanda.
lg-s 6 on sätestatud, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja ei olnud huvitatud võlgnevuse tasumisest, oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma seaduses sätestatud korras kohtusse. Kui kostjal oleks olnud soov ja tahtmine võlgnevust tasuda ja vähendada, siis on tal alati olnud selleks võimalus, sest hageja poolt esitatud arvetel on kõik vajalikud rekvisiidid arvete ning võlgnevuste tasumiseks. 2
lg-s 6 sätestatud menetluskulude poolte enda kanda jätmise alust ja menetluskulud tuleb
See, kas hageja tegi kostjale kohtuvälise kompromissi ettepaneku või millise sisuga see oli, ei oma antud juhul tähendust. Tähtis oli see, et kostja oli võlgnevusest teadlik ja et talle olid esitatud arved, mis võimaldasid tal võlgnevuse tasuda. Ka see, et hageja ei pöördunud kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega, ei anna teistsuguse otsuse tegemiseks põhjust. Isikul on õigus valida, kas ta realiseerib oma varalisi õigusi hagilises menetluses või hagita maksekäsu kiirmenetluse raames. 8.
lg-st 1 tulenevalt määrab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistetavad menetluskulud summaarselt kindlaks ja mõistab kostjalt välja. Hageja esitas ringkonnakohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis ta menetluskulusid kokku summas 7700 krooni, millest 4000 krooni on riigilõiv ja 3700 krooni on esindajatasu. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt väljamõistmisele kuulub riigilõiv summas 3 000 krooni, sest kostjalt saab välja mõista vaid selle riigilõivu, mille maksmiseks oli hageja kohustatud. Antud juhul tuli hagejal tasuda maakohtusse hagi esitamise eest riigilõivu 3000 krooni. Muu riigilõivu tasumist seadus ette ei näinud. Riigilõiv summas 3000 krooni on ka hageja poolt tasutud. Sellises suuruses, sellises mahus ja selliste tariifide alusel osutatud õigusabikulud on põhjendatud menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Sellises suuruses esindajatasu jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 määratud esindajatasude piirmäärade piiridesse. Sellises suuruses menetluskulude väljamõistmise osas ei omanud vastuväiteid ka kostja, kellele ringkonnakohus hageja menetluskulude nimekirja esitas. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.