2-09-52688/18

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-52688 31. mail 2010, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad R T hagi N M vastu elatise vähendamise nõudes 9 787,50 krooni Hageja: R T (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: N M (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja volikirja alusel: Ljudmila Tšeussova (TÜ õigusbüroo KONSULTANT; p/k 77; 40232 Sillamäe) Hagimenetlus 11.05.2010, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Nikolajeva, tõlk Sirje Sirnask Hageja, kostja esindaja Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud Tamara Šabarova RESOLUTSIOON Jätta R T hagi N M vastu elatise vähendamise nõudes täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-52688 jätta hageja R T kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasi nr 2-09-52688 ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 13.10.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt peale poolte abielu lahutust 10.01.2003.a tütar J T jäi emaga N M elama. Samal aastal lapse ema hakkas hageja käest elatise nõudma. 07.04.2004.a Narva linnakohus otsustas, et alates 30.05.2003.a saab ema elatise 600 krooni. Kohtuotsuse tegemise momendiks seega oli juba hagejal võlgnevus, kuna 2003.a tal ei olnud tööd. Peale kohtuotsuse tegemist hakkas hageja kohe elatise välja maksma ja võla tasapisi maksis ka välja. Peale lahutust hagejale jäid ka teised võlad päritud perekonna elust. 2004.a sügisel N. M pöördus kohtutäituri poole väites, et hageja üldsegi elatist ei maksa ja nõudes elatise. Hageja esitas kohtutäiturile panga väljavõte, millest oli näha, et hageja maksnud aga mingi väikene võlg oli ikkagi ja N. M soovis kõik ja korraga selle pärast kohtutäitur arestis hageja palga. 10.08.2005.a N. M pöördus kohtusse seekord nõudes elatise suurendamist. 22.06.2006.a kohtuotsusega oli määratud uus elatise summa ja pandud paika lapsega suhtlemiskord. Septembris N. M jälle pöördus kohtutäituri poole, ta väitis et hageja ei maksa kopikatki. Seekord oli hagejal rohkem kogemust ja ta hakkas kohtutäituriga kirjavahetust pidama. Hageja jälle tõi toendid selle kohta, et on maksnud elatist. Hageja abikaasa oli siis rase ja tal ei olnud tööd, elasid üürikorteris, on arusaadav, et hageja peaks oma tütrest hoolima. Samas hagejal on nagu igal inimesel omad kulud. Viimaseks hageja palus, et kohtutäitur kutsuks N. M ja prooviks kokkuleppida. N. M lihtsalt ei ole ilmunud. Hageja palka jälle arestiti ja ta pidi raseda naisega elama 4 800 krooni peale. Praeguseks hetkeks N. M jõudis elatise jällegi suurendada ja pöörduda kohtutäituri poole. Tal on hetkel kolm trahvi lapsega suhtlemiskorra otsuse mitte täitmise eest. Hageja pöördus kohtusse nõudega tütre elukoha muutmiseks ja otsus oli negatiivne, sest ema on juba nii kaua lapsele süstinud, et ta ei tohi isaga suhelda. Pluss on selles, et menetluse käigus J töötas psühholoog. Kostjaga ja lapsega oli tehtud ka psühholoogilise teste, mis näitasid, et ema on lapsele võõras inimene ja kõige lähim inimene lapsele on vanaema L S. Hageja teab, et laps elab vanaema juures ja ema temaga ei tegele, kahjuks selliseid asju on raske tõestada. Hagejal on kaheaastane poeg T T ja praegu hageja töötab samas. Hageja palk viimase aasta jooksul üle miinimumi ei ole saanud, hageja saab 4000-5000 krooni kuus. Hagejal on eluasemelaen SEB pangas - 3000 krooni kuus ja isegi kui seda mitte võtta arvesse elatise suurus 2 175 on liiga suur, sest lapsele, kes elab hagejaga koos ei jää siis midagi hageja palgast üle ja hageja abikaasa peab üksinda teda ülal pidama, samas ta ei ole üksik vanem. Lihtsalt elatis, mis läheb lapsele, kes ei ela hagejaga on nii suur. Hagejal on küsimus kas isa on ka lapse vanem ja kas tal on seadusega ettenähtud õigusi või on ainult kohustusi. Seaduse järgi laste õigused on võrdsed: lapsel kes elab hagejaga koos samaväärne õigus hagejast ülalpidamist saada. Praegu see ei ole võimalik. Ülaltoodu mainides hageja palub vähendada elatise suurust vähemalt pooleks ja vähemalt avalduse esitamise hetkest, sest sellisel juhul saavad mõlemad lapsed hagejast võrdset ülalpidamist. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. 2