lg 1 alusel jätta menetluskulud summas 24,99 eurot (391,01 krooni) Swedbank AS-i kanda.
.
Kostja poolt pakutud kompromissiga hageja ei nõustu, igakuiselt makstav osamakse peaks olema vähemalt 800 krooni, kompromissi puhul nõuaks hageja ka intressi 18% aastas. Kostja vastuväited Vastuses hagile selgitas kostja, et üritas leida hagejaga kompromissi ning palus hagejal pöörata tähelepanu kostja raskele majanduslikule olukorrale. Kostja on töötu ning sellega seoses palus hagejal vähendada viiviseid 50% võrra. Samuti taotles kostja maksegraafiku koostamist, mille 750 krooni väljamõistmist, samuti taotleb hageja riigilõivu eest tasutud 5000 krooni kostja kanda jätmist kohaselt oleks võimalik tasuda igakuiselt 500 krooni, kuid kompromissini ei jõutud. Kostja taotleb kohtult vähendada viiviseid 50% võrra, peatada viiviste väljamõistmine hagi esitamise päevast, jätta välja mõistmata intress alates lepingu ülesütlemise kuupäevast ning koostada maksegraafik kohustusega tasuda hagejale igakuiselt 500 krooni. Kostja tunnistas 20.01.2011 kohtuistungil hagi põhinõude ja intressi ulatuses ning kinnitas seda oma allkirjaga (tlk 59). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) hageja ja kostja vahel on 23.02.2006 sõlmitud käenduseta väikeleping , mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 50 000 krooni; 2) kostja on jätnud oma kohustuse tähtaegselt täitmata; 3) kostja on tunnistanud põhivõlga summas 1468,15 eurot ja intressi 182,58 eurot ning selle tasumise kohustust hagejale (tlk 59). Pooled vaidlevad viivise suuruse üle.
lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja nõustus põhinõude ja intressi suurusega, sellele vastuväiteid ei esitanud ja kinnistas allkirjaga nendele nõuetele vastu ei vaidle (tlk 59). Kooskõlas § 440 lõikega 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud sätetest tulenevalt rahuldab kohus hagi põhinõude 1468,15 eurot (22 971,57 krooni) ja intressi 182,58 eurot (2856,70 krooni) ulatuses tõendeid (tlk 5-10; 15-17) uurimata, 2 kuna kostja võttis põhivõlgnevuse ja intressi olemasolu, nende suuruse ja võlgnemise hagejale omaks. Hageja nõuab põhivõlgnevuselt summas 1468,15 eurot (22 971,57 krooni) 20.01.2011 seisuga viivist kokku 259,36 eurot (4058,10 krooni) (tlk 60). Kostja leiab, et viivise summa on liiga suur ja taotleb kohtult selle vähendamist, kuna kostja on olnud üle aasta töötu. Kostja oskab eesti keelt halvasti ning erialast tööd insenermehhaanikuna leida on väga raske. Kostja elas töötu abirahast, kuid ka selle maksmine lõpetati, nüüd elab koos vanematega, kes on pensionärid. Kostja on lahutatud ja lapsed on juba täisealised. Kostjal endal kinnisvara ei ole, pangast võttis laenu põhjusel, et olid rahalised raskused (tlk 59). TsÜS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Tulenevalt VÕS § 162 lõikest 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda lepptrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise alandamine on kohtu diskretsioonotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud viivise vähendamine 50% ulatuses. Kostja on töötu, tal puudub kinnisvara, samuti lõpetati talle töötu abiraha maksmine ning ta elab koos pensionäridest vanematega. Nimetatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et arvestades kostja majanduslikku seisundit, tuleb temalt välja mõistetavat viivise summat vähendada poole võrra. Hageja on taotlenud kostjalt 20.01.2011 seisuga viivise summas 259,36 eurot väljamõistmist. Kuna kohus vähendab seda summat poole võrra, tuleb kostjal tasuda 20.01.2011 seisuga viiviseid summas 129,68 eurot. Hageja on lisaks taotlenud
alusel viivise protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 1468,15 eurot) väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb tasuda viivist 0,022% päevas põhinõudelt (1468,15 eurot) alates 21.01.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni Swedbank AS-i kasuks. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista põhivõlg ja intress summas 1650,73 eurot (25 828,27 krooni) hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viiviseid summas 129,68 eurot ning kostjal tuleb tasuda viivist 0,022% päevas põhinõudelt (1468,15 eurot) alates 21.01.2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni Swedbank AS-i kasuks. Hageja taotleb
p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluses tehtud kulutuste 47,93 eurot (750 krooni) kostja kanda jätmist. Nähtuvalt toimiku materjalidest on kohus jätnud 03.12.2009 määrusega hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse
Hageja sai nimetatud määruse kätte 07.12.2009 (tlk 13) ja esitas kohtule samas nõudes hagi 31.12.2009 (tlk 1). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 47,93 eurot (750 krooni) riigilõivu (tlk 14) ning tulenevalt
3 Hageja taotleb kostjalt ka hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu 319,56 eurot (5000 krooni) väljamõistmist. Kohtu toimiku kohaselt on hageja tasunud 1468,15-euroselt (22 971,57 krooniselt) hagilt riigilõivu 319,56 eurot (5000 krooni) (tlk 19).
lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on hagi osalisel rahuldamisel kostjalt hageja kasuks välja mõistnud 1780,41 eurot, kuid jätnud hagi rahuldamata 129,68 euro osas. See tähendab, et kohus rahuldab hagi 93,2% ulatuses. Tsiviilasja menetluskulud on 367,49 eurot, millest 93,2% on 342,50 eurot. Seega tuleb lähtuvalt
lg-st 1, jaotades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, jätta kostja kanda menetluskulud summas 342,50 eurot. Hagi rahuldamata jätmise osa ulatuses tuleb jätta hageja kanda menetluskulud summas 24,99 eurot. Kooskõlas
Juhindudes
lg-st 1 määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.