← Eesti

2-10-63818/15

Obsah (6)§ 127§ 131§ 187§ 188§ 123§ 132

Ärakiri K O HT U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht 16.veebruar 2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Tsiviilasja number 2-10-63818 Tsiviilasi Ü K

) § 131 lg 1 ja 187-188 alusel alaealiste M R`i ja M R`i seaduslike esindajatena kohtult nõusoleku andmist lastele võrdsetes mõttelistes osades kuuluvate korteriomandite (reg.-osa nr 2032831; asukohaga xxxx, ja reg.-osa nr 2032931, asukohaga xxxx) ning hoonestamata kinnistu (reg.- osa nr 2484431, 2 asukohaga xxxx) võõrandamiseks. Samuti paluvad avaldajad anda luba nimetatud kinnisasjade võõrandamisest saadud tuluga tasuda AS-i Swedbank ees 02.06.2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-090581-EV tulenev laenukohustus ning laenukohustuse likvideerimisest ülejäänud raha kasutada Ü Kl korteri ostmiseks ja K Ril deponeerimiseks lapse M Ri arveldusarvele. Avalduse kohaselt on alaealistel kaaspärijatel käesolevaks ajaks tekkinud võlgnevus AS-i Swedbank ees ca 9000 krooni, sest avaldaja Ü K ei ole suuteline laenu edasi tasuma. Samas on olemas huviline kahele korteriomandile xxxx (xxxx ja xxxx). Korterid on kokku ehitatud üheks korteriks ja neid saab müüa vaid koos. Kuigi pärandvara inventuuris on korteriomandite hinnaks 450 000 krooni, on korterite turuhind võrreldes pärandi avanemise ajaga langenud ning Kinnisvarabüroo Uus Maa esitatud hindamisakti kohaselt on korteriomandite turuväärtuseks käesoleval ajal 150 000 krooni (9590,80 eurot). Korterid seisavad pikemat aega tühjana ning vajavad hoolt, mida avaldajad ei saa võimaldada, kuna elavad alaliselt mujal. Lisaks on vaja tasuda korterite jooksvaid kulusid. Samadele korteriomanditele on seatud AS-i Swedbank kasuks hüpoteek summas 300 000 krooni. Korterite müügist oleks võimalik tasuda AS-ile Swedbank ka laenujääk ca 100 000 krooni (6393,86 eurot). Avaldajate kinnitusel on olemas ostja ka xxxx kinnistule (reg.-osa nr 2484431). Praegune kinnistu turuväärtus on võrreldes pärandi avanemise ajal läbi viidud inventuuri käigus määratud hinnaga (340 000 krooni) samuti oluliselt vähenenud ning sama kinnisvarabüroo esitatud hindamisakti kohaselt on selleks hinnaks käesoleval ajal 120 000 krooni. Tegemist on maatulundusmaaga, mis vajab harimist ja käib avaldajatele üle jõu, mistõttu avaldajad soovivad selle kinnistu võõrandada. Avaldajad kasvatavad lapsi üksi ja soovivad eelnimetatud tehingutega parandada laste elukvaliteeti: Ü K elab lapsega üüripinnal ning soovib osta lapsele ja endale korteri; K R soovib investeerida lapse haridusse ja deponeerida selleks raha tütre pangakontole. Kumbki avaldaja ei saa oma kavatsusi teoks teha ilma kohtu nõusolekuta. Muud lastele kuuluvat pärandvara avaldajad realiseerida ei soovi ja see jääks puutumata. II Kohtuistungil Kohtuistungil tuvastatud asjaolud. 09.02.2011 toimunud kohtuistungil jäid avaldajad avalduse juurde. Ära kuulati ka alaealine M R. Alaealistele lastele kohtu poolt määratud esindaja v.adv Tiina Mare Hiob toetab avalduse rahuldamist. M R on oma ema K R`i avaldusega nõus ega vaidle vastu, et xxxx külas asuvad korterid ja xxxx kinnistu müüakse ning pangalaen tasutakse. Korteris ta elada ei kavatse ja maaharimisega tegeleda ei soovi. Müügist ja laenujäägi tasumisest oleks kasu ka seepärast, et nii jääb neile emaga igakuuliselt rohkem raha elamiseks. M toetab ema kavatsusi kasutada vara müügist saadud raha oma tulevaste õpingute finantseerimiseks. M R on alles xxxx-aastane ja käib xxxx vallas xxxx Lasteaias. Oma vanuse ja teadmiste tõttu ei ole ta suuteline tema vara puudutavas kohtuasjas arvamust avaldama. Avaldaja Ü K avaldas laste esindajale, et tema rohkem laenu tagasi maksta ei saa. Ta elab koos lapsega üüripinnal, oma eluruum avaldajal puudub. Et vältida võimalikke sissenõudeid panga poolt, ei näe Ü K muud võimalust kui müüa mingi osa pärandvarast, tasuda sellega pangalaen ning ülejäänud rahaga soetada lapsele ja endale elamispind. 3 Jõelähtme Vallavalitsuse esindaja on seisukohal, et Ü K on vastutustundlik ema ja ei tee soovitud tehingutega lapsele kahju. Rakvere Linnavalitsuse esindaja on seisukohal, et kuna kohustused on alaealistele lastele piisavalt suured, siis ei ole põhjust keelata vara võõrandamist. III Kohtu otsustus, selle aluseks olevad asjaolud ja õiguslik põh põhistus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lg 1 p 6 kohaselt kuulub hagita perekonnaasjade hulka ka nõusoleku andmine lapse nimel tehingu tegemiseks. Kohus on kontrollinud avalduses kajastatud asjaolusid, selgitanud välja avaldajate ja alaealise lapse M R`i seisukoha, eestkosteasutuste seisukohad ning leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (

) § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (

§ 127

).

§ 131

lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek, kui seda

§ 187ja 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel vajab ta kohtu nõusolekut.

§ 187

tulenevalt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnistamisõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.

§ 188

kohaselt ei või eestkostja ilma kohtu eelneva nõusolekuta 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, 5) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 13 kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus leiab, et avaldajate alaealistele lastele võrdsetes mõttelistes osades kuuluvate kinnistute võõrandamine ei kahjusta laste huve. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et alaealiste M R`i ja eriti M R`i edasine elukorraldus sõltub suurel määral lastele kuuluva vara müügist avalduses palutud viisil. Müük puudutab teatud osa lastele kuuluvast varast, muu varaosa jääb puutumata ja edasi laste omandisse.

§ 132

lg 1 järgi lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. Vara müük avalduses palutud mahus kindlustaks alaealisele M R`ile paremad elamistingimused ja alaealisele M R`ile võimaluse omandada parem haridus. Seega on avaldus esitatud laste huvides ja nende edasise elukorralduse ja –kvaliteedi parandamiseks ilma neile rahalisi kohustusi lisamata. 4 Kohus tuvastas, et 02.07.2008 on Rakvere notar Katre Pustak andnud välja seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse xxxx surnud M R tütardele M R`ile ja M R ile võrdsetes mõttelistes osades (tl 9-12) avalduses toodud pärandvarale ning varalistele õigustele ja kohustustele. AS-i Swedbank kasuks on hüpoteegiga koormatud alaealistele võrdsetes mõttelistes osades kuuluvad korteriomandid: reg. -osa nr 2032831 ja reg -osa nr 2032931 AS-i Swedbank vastusest kohtu päringule (lk 63) nähtub, et M R nimel 02.06.2006 sõlmitud laenulepingust nr 06-090581-EV tulenev graafikujärgne võlgnevus seisuga 13.01.2011 on 563.76 eurot (põhiosa võlg 322.93 eurot, intress 222.02 eurot, põhiosa viivis 18.81 eurot) ja laenujääk moodustab 6159.77 eurot. Kogu võlg kokku koos laenujäägiga on seisuga 13.01.2011 summas 6 416.23 eurot. Nimetatud tõendist ning Ü K seletusest nähtub, et alaealistel kaaspärijatel on käesolevaks ajaks tekkinud maksevõlgnevus AS-ile Swedbank, mida ei ole võimalik graafikujärgsete maksetena tasuda. Võlgnevuse likvideerimiseks ning korteriomandite jooksvatest kuludest vabanemiseks on otstarbekas ja põhjendatud korteriomandid, mis on kokku ehitatud üheks korteriks, võõrandada. Käesolevaks ajaks on avaldajad leidnud korteriomanditele ostja. Korterite turuhind on langenud ning esitatud hindamisakti alusel on nende turuväärtuseks 150 000 krooni (9590,80 eurot), kuid kohus on arvamusel, et korteriomandite võõrandamisest saadavast tulust on võimalik laenujääk likvideerida. Lisaks peab kohus põhjendatuks, et avaldajad võõrandavad xxxx kinnistu reg.-osa nr 2484431, kuna tegemist on maatulundusmaaga, mis vajab harimist ja mille harimine käib avaldajatele üle jõu. Esitatud hindamisakti kohaselt on kinnistu väärtuseks orienteeruvalt 120 000 krooni. Avaldajate sõnul on nad kokku leppinud, et tasuvad pangalaenu ning ülejäänud rahaga soetab Ü K lapsele M R`ile ja endale elamispinna ning avaldaja K R investeerib pangalaenu tasumisest ülejäänud raha lapse M R`i haridusse. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajatele nõusoleku alaealiste laste nimel pärandvarana laste omandisse saadud varast xxxx asuva kahe korteriomandi ja hoonestamata xxxx kinnistu võõrandamiseks ning võõrandamisest laekuvate rahaliste vahendite arvelt laenukohustuste kustutamiseks ja ülejäänud raha arvel Ü K`le koos lapsega uue elamispinna soetamiseks ning K R`ile raha deponeerimiseks alaealise M R`arveldusarvele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus teeb lahendi alaealiste laste huvides, kuid jätab menetluskulud solidaarselt avaldajate (alaealuste seaduslike esindajate Ü K ja K R`i) kanda. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 09. märtsil 2011.a. Nooremreferent /allkiri/ Irma Külavee Tea Toming Tea Toming 5 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.