← Eesti

2-10-10923/17

Tsiviilasi nr 2-10-10923 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-10-10923 Määruse tegemise aeg ja koht 07.12.2010, Tallinn Kohtunik Margo Klaar, Malle Seppik, Tiit Kollom Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Martin Penti hagi Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Heimo Vilpuu vastu kahju hüvitamiseks Pärnu Maakohtu 01.11.2010 otsus Tsiviilasja hind 12 802 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Martin Penti apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Martin Pent (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-XX XXXXX), Kostja: Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Heimo Vilpuu (asukoht Tallinna 18, 72711 Paide) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON:

  1. Keelduda Martin Penti apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.
  2. Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.
  3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.
  4. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 08.03.2010 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kohtutäitur Heimo Vilpuu vastu, milles palus kostjalt 10 259 krooni väljamõistmist. 1

(2)Tsiviilasi nr 2-10-10923 Hagiavalduse kohaselt koostas Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur 16.05.2008 täiteasjas nr 039/2007/911 Martin Penti sissetuleku (töötasu) arestimise akti, millega kohustas Martin Penti tööandjat AS-i B. kinni pidama Martin Penti sissetulekust 10 259 krooni, sealhulgas võlgnevus 7 875 krooni ja kohtutäituri tasu 2 384 krooni. Kuna kohtutäitur Heimo Vilpuu poolt täiteasjas nr 039/2007/911 16.05.2008 sissetuleku (töötasu) arestimise akti koostamise ajal puudus Martin Pentil kohustus rahatrahvi summas 7 875 krooni ja kohtutäituri tasu summa 2 384 krooni tasumiseks, kuuluvad eelnimetatud summad Martin Pentile tagastamisele VÕS § 1028 lg 1, § 1027 ja § 1032 lg 1 alusel, kokku summas 10 259 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. Pärnu Maakohus tegi 01.11.2010 otsuse, millega jättis rahuldamata Martin Penti hagi Pärnu tööpiirkonna kohtutäituri Heimo Vilpuu vastu kinnipeetud rahatrahvi 7 875 krooni, kohtutäituri tasu 2 384 krooni, viivise ja tsiviilasjas nr 2-08-23006 kohtumenetluses tehtud kulude 400 krooni saamiseks. Hageja maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale 25.11.2010 apellatsioonkaebuse, paludes kohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista välja kohtutäitur Heimo Vilpuult Martin Penti kasuks M. Penti töötasust õigusliku aluseta kinni peetud rahatrahv ja kohtutäituri tasu kokku summas 10 925 krooni ning viivised ja jätta menetluskulud kohtutäitur Heimo Vilpuu kanda. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et TsMS § 638 lg 1 alusel tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt 12 802 krooni väljamõistmist. Kuna hageja rahaline nõue ei ületa 2000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Maakohtu otsusest nähtub selgesti, et maakohus otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise luba ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Margo Klaar Malle Seppik Tiit Kollom 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.