§-dele 76, 167 ja 170. Kostja poolt sõlmitud töövõtulepingu p.8.5 kohaselt oli töövõtjal õigus arve mittetähtaegsel tasumisel nõuda viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 15% arve summast. Kostja on arve nr.290069 tasumisega olnud hagi esitamise seisuga viivituses 174 päeva ja seega on viiviseid kogunenud summas 18 394.86 EEK. Arvesse võttes lepingujärgse viivise ülempiiri, taotleb hageja viivise väljamõistmist summas 15 857.64 EEK. Arvel nr.290049 sätestatud maksetingimuste kohaselt on viivise suuruseks 0,5% päevas. Nimetatud arve tasumisega on kostja hagi esitamise seisuga viivituses olnud 191 päeva. Kuna viivis ületab põhivõla suuruse, taotleb hageja viivise väljamõistmist põhivõla ulatuses, so summas 5403.60 EEK. Kokku on hageja viivisenõude suuruseks 21 261.24 EEK ehk 1358.84 EUR. Hageja toetub 3 viivise nõudes
§-dele 113 lg.1 ja 167 lg.3. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja paluvad selle jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub nõudeõigus, kuna 26.01.2010.a. ei olnud F Ü volitusi OÜ Epitar (registrikood 10253713) nimel nõudeloovutuslepingu sõlmimiseks. 15.05.2009.a. oli Tartu Maakohus välja kuulutanud OÜ Epitar
lg.1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu viimase nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna üle teisele isikule.
lg.3 kohaselt lähevad nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile ja leppetrahvile. Seega on hageja nõue seaduslik, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4 Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et viivise nõue on ebaselge ja selle arvestus kohtule esitamata. Viivise arvestamisel on hageja lähtunud kostja ja esialgse võlausaldaja poolt töövõtulepingus /t.l.14/ ja arvel nr.290049 /t.l.19/ kokkulepitud viivise määradest ning viivise arvutuse käik ja periood on hagiavalduses esitatud.
lg.1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seaduses, loetakse viivise määraks lepingus ettenähtud intressimäär. Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust viivise vähendamiseks, kuna kostja on oma kohustuse täitmisega olnud viivituses pika aja vältel, hageja on arve nr.290049 alusel nõutavat viivist juba vähendanud ning hageja poolt nõutav viivis on põhivõlaga võrreldes mõistlikus proportsioonis. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.