KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-2297 Haldusasi U. I´

rikkumise eest ning ehitusjärelevalve korralduse. Kohaliku omavalitusüksusele lasub seaduse järgi kohustus tagada ehitamine kooskõlas ehitusprojektiga ning nõuete mittetäitmisel tuleb teha vastav ettekirjutus ning nimetatud kohustuse mittetäitmisel ei saa viidata tsiviilõiguslikele seisukohtadele. Kaebaja on püüdnud ka ise olukorda lahendada ning esitanud vaidlusaluse ehitise omanikule mitmeid kokkuleppe projekte, kuid kolmanda isiku vastuseisu tõttu ei ole kokkulepet saavutatud. 14.10.2008 saatis kaebaja kolmandale isikule kirja vihmaveest tekkiva kahju ärahoidmise kohta. Kaebaja hinnangul oleks vastustaja tõhusa järelevalve korral olnud välditav ehitise laiendamine vastuolus ehitusprojektiga. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul toimib vallas ehitusjärelevalve, kuid käesoleval juhul puudub õiguslik alus ettekirjutuse tegemiseks. 12.09.2008 käidi kohapeal ning teostati kontrollmõõdistamine, mille käigus selgus, et ehitise kaugeim punkt on 0, 52 m kaugusel kinnistu piirist ning lähim punkt ületab kinnistu piiri 0,27 m ulatuses. 30.09.2008 vastuses kaebajale teatati, et maja on ehitatud vastavalt ehitusprojektile ning ehitis on laiendatud vastavalt vundamendi plaanile. Samas lubas vastustaja teha ehitise omanikule ettekirjutuse seoses vee valgumisega naaberkinnistule. Vastustaja saatis M omanikule kirja selgituste saamiseks ning peale selgituste saamist märgukirja, milles tegi ettepaneku lahendada vee ärajuhtimine läbi projekti muudatuse. Seega ei ole õige kaebaja väide selle kohta, et vastustaja ei ole ehitusjärelevalvet teostanud. Kas ja millal peab ehitusjärelevalve lõppema ning kas selleks tuleb koostada ettekirjutus, otsustab vastustaja. Kuna ehitusjärelevalvet teostati, ei ole kaebaja õigusi rikutud ning tal puudus alus kohtusse pöördumiseks. Kaebaja ei saa nõuda ettekirjutuse tegemist, kuna ettekirjutuse tegemine on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakti. Samuti ei ole ettekirjutuse tegemiseks kehtestatud tähtaega. 2 Vastustaja on probleemi lahendamiseks pöördunud ka projekti koostaja poole, kes andis omapoolsed selgitused 03.12.

1. Vastustaja ei pidanud kogutud tõendite alusel vajalikuks ettekirjutuse tegemist seoses maja räästa ulatumisega üle kinnistu piiri. Selle põhjuseks on asjaolu, et hoone asukoht vanal krundiplaanil ei olnud õige. Antud asjaolu selgus alles siis, kui maja oli juba ehitatud. Maja ehitusprojektist katuse osas ei ole kõrvale kaldutud. Lammutusettekirjutuse tegemist ei saa taotleda, sest ka füüsiliselt ei ole võimalik maja katuseräästast viia M kinnistu piiridesse. Kuna kaebaja ehitusluba ei vaidlustanud, siis on ta nõustunud ka sellega, et hoone asub kinnistu piiriile lähemal kui 4 m. Maja räästa ulatus ühes kohas 0,27 m üle piiri, ei ole selline rikkumine, mis nõuab kindlasti selle eemaldamist ja mille tõttu võiks kaebajal tekkida talumiskohustus koos kahju hüvitamisega. Kaebaja ei ole kaebuses väljatoonud, milline on tema põhjendatud huvi maja katusenurga lammutamiseks. Vihmavee valgumise osas kaebaja krundile käib käesoleval ajal ehitusjärelevalve. Kolmas isik R. H esitatud kaebust ei tunnista. Kolmanda isiku hinnangul ei ole kaebaja nõue selge, kuna taotlusest ei selgu, millises osas ta soovib ehitise ehitusprojektiga kooskõlla viimist. Kolmas isik laiendades ehitist pidas kinni koostatud projektist, mida kinnitab ka vastustaja. Ehitise mõõdud ühtivad projektis toodud mõõtudega ning ehitist on laiendatud vastavalt vundamendi plaanile. Seetõttu on ehitise laiendus kooskõlas projektil joonestatuga ning on kooskõlas projektiga. Projektiga ei ole kooskõlas elamu asukoht, sest projekti kohaselt pidi elamu jääma kaebaja kinnistust vähemalt 1 m kaugusele. Samas on vastustaja selgitanud, millistel põhjustel ei ole põhjendatud seina lammutamine ning katastriüksusest 1 m kaugusele ehitamine. Kaebusest ei selgu, milles seisnes kaebaja hinnangul vastustaja viga tema suhtes ning mil moel on vastustajal võimalik olukord lahendada ilma menetlusosaliste omandit kahjustamata. Kolmanda isiku hinnangul on vastustaja põhjendatud viidanud naabriõiguste kahjustuste kõrvaldamise osas AÕS § 148 lg
2. Asjaolu, et ehitis on püstitatud heauskselt kinnitavad ehitusluba, hoone vastavus ehitusprojektile. Kolmas isik on nõus omandama keskmise turuhinnaga vajalikus suuruses maatüki või tasuma mõistlikus suuruse hüvitist kaebaja kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise aluse maatüki osas, kuid kaebajaga ei ole saavutanud summade osas kokkulepet. Samuti märgib kolmas isik, ei ole näinud kaebaja poolt kohtule esitatud kokkuleppe projekte. Kaebaja ei ole siiani vaidlustanud vastu kolmanda isiku poolt püstitatud ehitise vastavust nõuetele. Kolmas isik avastas ehitamise käigus, et oli rajanud reovee mahuti ja osaliselt ka kuuri kaebaja kinnistule. Koheselt pöördus kolmas isik olukorra lahendamiseks kaebaja poole, mille tulemusel otsustas kolmas isik ehitised kaebaja kinnistult likvideerida. Kolmanda isiku kinnitusel ei ole ta oma kinnistul ehitustegevust lõpetanud, projektis märgitud tööd sadevee ärajuhtimiseks kolmanda isiku kinnistult on teostamise järgus, hetkel asub sadevete äravoolutorustik maapinnal. Vihmavee kogunemine kaebaja kinnistule ei ole seotud kolmanda isiku tegevuse/tegevusetusega. Kolmanda isiku väidetel on kaebaja eesmärgiks sundida kolmandat isikut rajama drenaazisüsteemi selleks, et parendada äravoolu ka enda kinnistult, mida kinnitab kaebaja poolt koostatud kokkuleppe p 3.
3. Kolmas isik M. T nõustub oma vastuses R. H poolt esitatud vastuväidete ja seisukohtadega ning on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kolmanda isiku hinnangul on kaebus esitatud ennatlikult ning ei vasta kohustamiskaebusele esitatud nõuetele. Kaebaja taotleb ettekirjutuse väljaandmist ehitise ehitusprojektiga kooskõlla viimiseks. Samas on kaebaja taotlenud vastustajalt ehitusjärelevalve läbiviimist, mida vastustaja teostab haldusmenetluse korras. Kas vastustaja peale ehitusjärelevalve teostamist teeb ettekirjutuse või mitte on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Seega soovib kaebaja haldusakti väljaandmist ajal, kui menetlustoiminguid alles teostatakse. Kuna kaebaja ei ole täpsustanud, millises osas on M 3 asuv ehitus vastuolus ehitusprojektiga, on kaebus kolmanda isiku hinnangul ka sisuliselt põhjendamatu. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb väljaandmata jäetud haldusakti väljaandmist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
4. Kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud teostamata õigeaegase ja kohase järelevalve ning jätnud sellega kuni käesoleva ajani täitmata talle seaduse pandud kohustused. Seega on kaebus esitatud vastustaja tegevusetusele ja tähtaegselt. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebuse kohaselt seisneb kaebaja õiguste rikkumise selles, et naaberkinnisasjale ehitatud hoone katuseräästas ulatub tema krundile ning selles, et elamu räästast tulev vihmavesi valgub kaebaja kinnistule, mille tõttu on maapind liigniiske. Kaebaja hinnangul eeltoodud asjaolud kitsendatud õigusvastaselt talle kuuluva kinnisasja valdamis- ja kasutamisõigust. Kaebaja kui kinnisasja omanik on soovinud kolmandate isikutelt kui naaberkinnisasja omanikelt M kinnistul asuva katuseräästa osas reaalservituudi seadmist ja kaebaja kinnistule vihmavee äravoolu tõkestamiseks äravoolu ehitamist kolmandate isikute poolt ning ühekordset hüvitist eelnevate kokkulepete mitte täitmise eest (tl 8, 44-45). Kaebaja kohtuistungil antud seletuse kohaselt on ettekirjutuse taotlemisel kolm eesmärki: ehitise lammutamine (kuid ei nõua seda), teiseks servituudi seadmine ja kolmandaks ehitise poolt mõjutatava maa ära ostmine naabri poolt (tl 114). Kuna kolmandatel isikutel puudub motivatsioon nende variantide vahel valimiseks, on valla ülesandeks välja anda haldusakt, mis suunaks kolmandat isikut tegutsema seaduse järgi. Asjas ei ole vaidlustatud ehituluba ja selle andmist; ehitusjärelevalve teostamist/teostamata jätmist kolmanda isiku poolt väidetavalt ilma ehitusloata ehitamise kohta; kolmanda isiku poolt seoses kuuri, imbväljakuga ehitamisega seotud asjaolusid, ning kaebaja seletuse kohaselt on kaebaja poolt ehitusloata ehitamine asjaolusid iseloomustav asjaolu (tl 115), ei anna kohus asjas hinnangut seoses eelpool toodud asjaoludega esitatud väidetele ja tõenditele. Kaebaja väidetel lasub kohalikul omavalitsusel kohustus tagada ehitamine kooskõlas ehitusprojektiga ja selle nõude mittetäitmisel teha kohane ettekirjutus. Ehitusjärelevalve

tähenduses on käsitletud seaduse § 59 kohaselt ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; ehituslubade väljaandmine; kasutuslubade väljaandmine; ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. Tulenevalt eelpool käsitletud sätetest ei ole ehitusjärelevalve kohustus teha järelevalvet ehitusobjektil ning kontrollida, mida ehituse ajal konkreetselt tehakse. Antud kohustus on

§ 30

alusel omanikujärelevalvel, mille eesmärk on tagada alates ehitise ehitamise alustamisest kuni ehitise kasutusloa saamiseni ehitusprojektikohane ehitamine; ehitamise tehniliste dokumentide koostamine; ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. Selleks, et kindlaks teha, kas vastustaja oli õigusvastaselt tegevusetu, tuleb tuvastada, kas tal oli kohustus tegutseda. 4 Asjas kogutud tõendite kohaselt esitas M katastriomanik 13.06.2007 vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks aiamaja laiendamiseks. Projekteerimistingimused väljastati 26.06.2007 ja 05.11.2007 esitas M omanik ümberehitusprojekti ja taotluse ehitusloa saamiseks. 06.11.2007 väljastati ehitusluba M asuva aiamaja laiendamiseks. Aiamaja ümberehitusprojekti kohaselt koosneb projekt seletuskirjast, selle lisadest ja graafilisest osast (tl 13-14). Projekti lahenduse kohaselt toimus elamu laiendamine varemprojekteeritud olemasoleva varjualuse, terrassi ja aiamaja ümberehitamise teel. Kohtule esitatud tõendite kohaselt toimus vaidlusaluse ehitusprojekti koostamine ja ehitise laiendamine lähtudes krundil olemasolevast aiamaja vundamendist. Peale ehitise valmimist teostatud mõõtmiste tulemusel selgus, et hoone asukoht krundil ei olnud kooskõlas asendiplaaniga. Kaebaja selgituste kohaselt tekkisid tal kahtlused hoone krundil paiknemise mittevastavuse osas peale 25.06.2008, antud asjaolu tuvastati peale puukuuri teisaldamist nööri tõmbamisel ühest piiripunktist teise (tl 29). Kaebaja poolt viidatud asjaolu on tõendatud 14.09.2008 teostatud elamu laienduse teostusmõõdistust (tl 69). Esitatud tõendite kohaselt paikneb ehitis naaberkinnistu piirist 0,33 m kaugusel, kuigi ümberehitusplaani asendiplaani kohaselt pidi jääma antud piirist 1 m kaugusele (tl 66, 68, 69). Tulenevalt eeltoodust oli kohtu hinnangul õiguslik alus ehitusjärelevalve algatamiseks M kinnistul asuva elamu osas. Kui kohalikule omavalitsusele on esitatud taotlus, mille lahendamine on tema pädevuses, siis peab kohalik omavalitsus kindlaks tegema, kas taotluses väidetud asjaolud vastavad tõele. Kaebaja pöördus 25.06.2008 vastustaja poole kirjaga, kus taotles teavet selle kohta, kas M kinnistul ehitamisest on kinnistuomanik valda teavitanud ning kas ehitamiseks on väljastatud ehitusluba (tl 25). Samas märkis kaebaja, et hoone katuseräästas ulatub Miku 26 piirile, kuna vihmaveerennidel puuduvad äravoolud, voolab liigvesi tema kinnistule (tl 25). Vastuseks antud järelepärimisele teatas vallavalitsus 02.07.2008 kirjaga, et ehitusluba on väljastatud ning lisas teatele laiendatava aiamaja asendiplaani (tl 28). Kaebaja väidetavalt ilma ehitusloata ehitamist ja ehitusloa väljastamist vaidlustanud ei ole. Oma 17.07.2008 pöördumises vastustaja poole kirjeldas kaebaja M hoone ehitamisega kujunenud olukorda ning märkis, et ehitise katuseräästas ulatub üle piiri kaebaja krundile ning räästast tulev vihmavesi valgub kaebaja krundile, tekitades õunapuude alla loike (tl 29-30). Vastuseks kaebaja pöördumisele selgitas vastustaja 30.07.2008 vastuses M ehitusloa väljaandmise asjaolusid ning märkis vastuses, et lähtudes ehituseaduse § 61 tuleb kaebaja poolt kirjeldatud rikkumiste tuvastamisel teha hoone omanikule ettekirjutus (…“lähemal ajal Surju Vallavalitsus hindab olukorda kohapeal ning vajadusel koostab ettekirjutuse…“ tl 3031). Vastustaja ei ole vaidlustanud kaebaja väiteid selle kohta, et ei teostanud reaalseid samme ehitusjärelevale teostamiseks ajavahemikus 30.07.2008 kuni 01.09.2008 (tl 6). Uuesti pöördus kaebaja vastustaja poole 01.09.2008 kirjaga, kus soovis kinnistute M ja Miku 26 vaheliste õiguslike probleemide lahendamiseks valla kaasamist ning tegi ettepaneku lahendada tekkinud olukord lähtudes

s sätestatud võimalustest. Kirja kohaselt vajavad lahendust kaks küsimust: Miku tn 26 kinnistu piiri rikkumine ning maa liigniiskus, mis on tingitud M ehitise katuseräästast valguvast veest (tl 37-39). Esitatud materjalidest selgub, et vastustaja poolt telliti M elamu laienduse mõõtmine, 12.06.2008 käidi kohapeal ning 14.09.2008 koostati teostusmõõdistuse tulemus (tl 69). Samuti on vastustaja küsinud M omanikelt 19.09.2008, 14.10.2008 seletust antud asjas (tl 70, 72), mis on 29.09.2008 ka esitatud (tl 71). Seega teostas vallavalitsus toiminguid, mille käigus kontrolliti kaebaja poolt kaebuses märgitud asjaolusid. Kaebaja 01.09.2008 kirjale 30.09.2008 saadetud vastuses märgib vastustaja, et M asuva hoone osas läbiviidud teostusmõõdistuse tulemusel selgus, et hoone lähim punkt ületab kinnistu piiri 0,27 cm ulatuses. Vastustaja selgitab vastuses, et ehitise mõõdud ühtivad 5 projektis toodud mõõtmetega ning ehitise laiendamine on toimunud vastavalt vundamendi plaanile, kuid ehitis ei ühti asendiplaanil näidatud ehitise asukohaga. Samas vastuses on toodud asjaolud, mille tõttu leiab vastustaja, et

§ 61

lg 1 p 3 kohasel ettekirjutuse tegemine ning laiendatud ehitise seina likvideerimine ja katastriüksuse piirist 1 m kaugusele ehitamine oleks ebaõiglane ja tekitaks omanikule ülemäärast kahju ning ei oleks kooskõlas PS-s § 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Samas märgib vastustaja, et tulenevalt ehitise ümberehitusprojektist tuleb vältida krundile langeva sadevee valgumist naaberkinnistule ning kuna M krundi pinda on tõstetud ning vesi valgub naaberkinnistutele, teeb vallavalitsus vastava ettekirjutuse (tl 40-41).

§ 61

lg 1 p 3 kohaselt teeb vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitise omanikule ettekirjutuse, kui tuvastab, et ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist. Asjas esitatud tõendite kohaselt ühtivad laiendatud ehitise mõõdud põhiplaanil toodud mõõtudega ning ümberehitatud hoone mõõdud vastavad projektile. Samuti paikneb ümberehitatud elamu projektikohaselt ümberehitatava aiamaja vundamendil. Kuid vaatamata sellele, et hoone ehitamisel on kinnipeetud projekti tehnilistest nõuetest, ei paikne vaidlusalune hoone krundil 1 m kaugusel katastriüksuse piirist, vaid naaberkinnistu piirist 0,33 m kaugusel. Käesoleval juhul on vallavalitsus 30.09.2008 vastuses asunud seisukohale, et ehitise laiendamisel on järgitud ehitusprojekti ning keeldunud ettekirjutuse tegemisest seoses ehitise asukoha mitteühtimisega asendiplaanil näidatud asukohaga. Tulenevalt eeltoodust on õige kaebaja väide selle kohta, et vastustaja ei osundanud enam võimalikule ettekirjutusele hoone ehitamise osas kinnistupiirile lähemale kui 1 m, sest vastustaja on vastuses märkinud, et ettekirjutuse tegemine oleks kirjeldatud juhtumi korral ebaõiglane. Seega ei pidanud vallavalitsus 30.09.2008 antud küsimuses ettekirjutuse tegemiseks põhjendatuks. Kohtu hinnangul on vallavalitsus oma vastusega lahendanud kaebaja taotluse

aluse ettekirjutuse tegemiseks seoses hoone paiknemisega krundil. Kaebaja vallavalitsuse 30.09.2008 vastust vaidlustanud ei ole. Vallavalitsuse seisukohta, et ümberehitatava hoone projekti on koostatud vastavalt vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustele ning ehitise seinte mõõdud vastavad projektile, kinnitab ka ümberehitusprojekti koostaja. Projekti koostaja selgituste kohaselt on asjaolu, et hoone paikneb katastriüksuse piirile lähemal kui asendiplaanil näidatud tingitud sellest, et hoone asukoht oli vale vanal krundiplaanil. Taoliste vigade vältimiseks tuleks projekteerija hinnangul projekteerimistingimuste väljastamisel nõuda uue geodeetilise alusplaani koostamist (tl 74). Vaidlusaluse ehitise osas väljastatud projekteerimistingimustes ei nõutud uue geodeetilise alusplaani koostamist (tl 166, 166 pöördel). Asjas kogutud tõendite alusel saab järeldada, et enne ehitamise alustamist ega ehitamise ajal ei tuvastatud (kaebaja väidetel selgus antud asjaolu peale nööri tõmbamist piiripunktist piiripunktini), et aiamaja vundamendi paiknemine krundil ei olnud kooskõlas eelnevalt koostatud planeerimisprojektiga. Hinnates asjas kogutud tõendeid ei saa asuda seisukohale, et vaidlusaluse ehitise puhul on rikutud 05.10.2007 aiamaja ümberehitusprojektis toodud tingumusi (tl 13-24). Seega ei olnud vastustaja kohustatud hoone paiknemise osa tegema ettekirjutust kolmandatele isikutele

§ 61alusel.

Kaebaja taotlust seoses sadevee valgumisega tema krundile menetles vastustaja edasi. Antud järeldust kinnitab vastustaja 14.10.2008 pöördumine M elanike poole seoses sadevee valgumisega naaberkinnistule eesmärgiga välja selgitada võimalused probleemi lahendamiseks. Kirja kohaselt tuli M omanikel vastata järelepärmisele kuu aja jooksul arvates järelpärimise saamisest (tl 72). 6 Enne vastuse saamist esitas kaebaja kaebuse kohtusse (tl 5). Vastustaja väidete kohaselt oli menetlus sadevee valgumise osas kaebaja kinnistule lõpule viimata ning seetõttu ei ole vastustaja saanud vastu võtta otsust antud asjas (tl 63). Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei ole kolmas isik oma kinnistul ehitustegevust lõpetanud. Projektis näidatud tööd sadevee ärajuhtimiseks on alles teostamisjärgus ning M kinnistule on rajatud ajutine sadevee äravoolutorustik (tl 79, 95-98). Kolmanda isiku väiteid ja tegevust sadevee ärajuhtimiseks menetlusosalised vaidlustanud ei ole. HMS § 5 lg 2 sätestab, et haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Oma õiguste rikkumise kohta ja kolmanda isiku poolt ehituseaduse rikkumiste kohta pöördus kaebaja vastustaja poole 17.07.2008 (tl 29). Vastus saadeti kaebajale 30.07.2008 (tl 31). 01.09.2008 pöördumise kohaselt on puuduliku ehitusjärelevalve tulemusel rikutud Miku 26 kinnistu piiri ja maa kannatab liigniiskuse all (tl 36). 30.09.2008 teatas vastustaja oma seisukoha ehitise paiknemise osas kinnistul ning märkis oma vastuses, et menetlus jätkub sadevee valgumise osas kaebaja kinnistule (tl 40-41). Asjas kogutud tõendite kohaselt pöördus kaebaja vastustaja poole probleemidega seoses kinnistupiiri ületamisega (kaebaja sai piiri rikkumisest väidetavalt teada peale 25.06.2008 (tl 29) ja sadevee kulgemisest kaebaja kinnistule esmakordselt 17.07.2008. Osaliselt lahendas vastustaja kaebaja taotluse 30.09.2009 ning teises osas oli menetlus kogutud tõendite kohaselt pooleli. Seega kulus vastustajal kaebaja ehitise paiknemise osas esitatud taotluse menetlemiseks aega umbes kaks ja pool kuud. Hinnates asjas kogutud tõendeid ei ole antud taotluse osas haldusmenetluse läbiviimine kohtu hinnangul toimunud liiga pika aja vältel ja/või viivitusega. Pärast sadevee äravoolu osas asjaolude väljaselgitamist ning menetlusosaliste ärakuulamist saanuks vastustaja langetada kaalutlusotsuse, milliste vahendite abil õigusrikkumine sadevee valgumise osas kõrvaldada. Pöördudes kohtu poole sadevee ärajuhtimise osas läbiviidava haldusmenetluse kestel, enne vastustaja poolt taotluse lahendamist, ei olnud kaebuse esitamisel kaebaja õigusi järelevalvemenetluses rikutud. Hinnates ajavahemikku kaebaja pöördumisest vastustaja poole ning vastustaja poolt teostatud toiminguid on need aidanud kaasa kaebaja poolt tõstatud probleemide lahendamisele. Asjaolu, et kaebaja taotlused ei ole lahendatud temale sobival viisil, ei tähenda iseenesest seda, et menetluse läbiviimiseks vajaliku toiminguid jäid tegemata ja/või need oli seetõttu õigusvastased. Naaberkinnisasjadelt tulenevaid mõjutusi ja naabritevahelisi suhteid seoses kinnisasjadele ehitamisega reguleeritakse nii avaliku kui ka eraõigusega. Avalik-õiguslikult reguleeritakse ehitamisega seotud naabrusõigusi esmajoones planeerimisseaduse ja

ga. Kui isiku kinnisasjal asuv ehitis ei vasta kinnitatud projektile või avaliku õigusega kehtestatud nõuetele, saab avaliku õiguse normide rikkumisest tulenevate mõjutuste kõrvaldamist nõuda ehitusjärelevalve korras.

§ 59

lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, ei tuvastanud kohus asjaolusid, mille alusel saab väita, et vastustaja poolt läbiviidud haldusmenetluses rikuti olulisi menetlus- ja/või vorminõudeid. Eraõiguslikult on naabritevahelistes suhetes esmatähtis asjaõigusseadusest tulenev omandi kaitse ja naabrusõiguste regulatsioon. Kinnisomand ulatub AÕS § 127 lg 1 järgi ruumiliselt omanikule kuuluvale maatükile ja teatud ulatuses ka õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda. Kinnisasja omaniku omand ei saa ulatuda teistele isikutele kuuluvatele kinnisasjadele teisiti kui omandi koosseisus olevate asjaõiguste alusel. 7 Igal kinnisasjal on esmatähtsad tema omaniku huvid ja esmajärjekorras on just omanikul õigus oma huve oma kinnisasjal realiseerida. Samas tuleb arvestada naaberkinnisasja omanike õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste omanike õiguste teostamiseks. EhS § 33 lg 3 kohaselt kontrollib ehitusjärelevalve organ kasutusloa väljastamisel ehitise vastavust õigusaktidega sätestatud nõuetele. Kasutusloa andmisel peab ehitusjärelevalve organ kontrollima ehitise vastavust mitte ainult ehitus- ja planeerimisõiguse normidele, vaid hindama ka seda, kas ehitise kasutamine kavandatud otstarbel on vastuolus muude õigusnormidega. Ehitis ei vasta nõuetele, kui ehitis või selle projektikohane kasutamine kahjustaks ebamõistlikult kolmandate isikute õigusi. Seega tuleb vastustajal vaidlusalusele hoonele kasutusloa väljastamisel kaaluda erinevaid õigusi ja huve. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Menetlusosalised on esitanud taotlused asjas kantud kulude hüvitamiseks. Kaebaja poolt esitatud arvete ja kuludokumentide kohaselt on kaebaja tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel 80 krooni, õigusabi eest kogusummas 9 558 krooni (tl 99-104). Vastustaja on tasunud õigusabi eest kogusummas 7 552 krooni (tl 105-109). Kolmandate isikute kulu õigusabile oli 5 900 krooni (tl 110-112, 143). HKMS § 92 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu rahuldamisele kaebaja taotlus asjas kantud kulude hüvitamiseks. Vastustaja taotluse osas märgib kohus, et haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi. Kohtupraktika kohaselt tuleb seejuures aga arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatselt kaebajalt haldusorgani kasuks õigusabikulusid välja. Õigusabikulude väljamõistmine on piiratud mitmete tingimustega - välise õigusabi vajalikkus, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne.

§ 59

lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse ning lähtudes antud seaduse § 1 lg 3 kohaldatakse

s ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Seega ei väljunud käesolev haldusasi haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest: ehitusjärelevalve teostamine kohaliku omavalitsuse organite ülesanne ning arvestades seda, et haldusmenetluse läbiviimine on haldusorgani tavapärane tegevus, siis tuleb eeldada, et haldusülesandeid täitval ametnikel on olemas vajalik kvalifikatsioon seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks. Arvestades eeltoodut puudus vastustajal vajadus välise õigusabi järgi ning seetõttu ei kuulu rahuldamisele Surju Vallavalitsuse taotlus õigusabi kulude välja mõistmiseks. Lähtudes HKMS § 92 lg 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Käesoleval juhul on kolmandate isikute vastaspooleks kaebaja, kellel HKMS § 92 lg 1 alusel tuleb menetluskulud kanda. Kolmandad isikud on kandnud kohtukulusid kogusummas 5 900 krooni. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtupraktika kohaselt tuleb vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks aga analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja ajamahukust (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2009 lahend kohtuasjas nr 3-3-1-28-09). 8 Õigusabiteenuse maksumus sõltub kohtuasja keerukusest, töömahust, asja ettevalmistamiseks kulunud ajast. Kolmanda isiku poolt koostatud dokumentides on kajastatud teenuse liik ja summa, kuid esitatud arvetest ja kuludokumentidest ei selgu teenuse arvestamise aluseks olnud ühik, kogus (teenuse osutamiseks kuulunud aeg). Kuna kohtule ei ole esitatud antud andmeid, ei ole kohtul võimalik hinnata õigusabi osutamise raames kohtule esitatud materjalide koostamise ajamahukust ning menetluskulude põhjendatust. Seetõttu ei kuulu rahuldamisele kolmandate isikute taotlus menetluskulude hüvitamiseks. Annika Vendik Kohtunik 9