Obsah (7)

§ 396§ 76§ 142§ 145§ 153§ 101§ 113

Tsiviilasi nr.2-10-13152 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 28.01.2011 Tallinn Tsiviilasja nu

§ 396

lg 1 mõttest, millega vormistati võlgniku kokkuleppega võetud kohustus laenuks summas 50 000 eurot. Laenu ja intresside tagastamise tähtajaks lepiti kokku 01.09.

1. Intressi suuruseks leppisid pooled kokku 16 % aastas ja viivises 0,1 % päevas. Võlgniku tasumata põhivõla suurus on 50 000 eurot, intressi suurus on 1177,78 eurot (10.07.2009 kuni 01.09.2009) ja viivis hagi esitamise seisuga 9900 eurot. Võlgnik ei ole oma kohustust hageja ees täitnud. Võlgniku suhtes on alustatud täitemenetlust, sest hageja kasuks oli seatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgniku kinnistutele hageja kasuks hüpoteek. Hageja esitab nõude vähendatud ulatuses, arvestades, et osa kohustusest täidetakse sundtäitmise raames. Kostja andis kokkuleppega isikliku käenduse summas 1 miljon krooni võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks ja vastutab seetõttu solidaarselt võlgnikuga. Käendatud kohustus ei ole muutunud hoolimata sellest, et võlgnik ja hageja sõlmisid laenulepingu. Hageja on esitanud küll kostjale arved, kus ühel real on märge, et võlgnevust ei ole, kuid arvetega ei saa tõendada kohustuse täitmist. Seda tõendab eelkõige kas maksekorraldus või näiteks kassa sissetuleku order. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kostja ei ole käendanud laenulepingust tulenevat kohustust vaid üksnes võlatunnistuse ja ajatamise kokkuleppest tulenevat kohustust. Laenulepinguga on võlgnik ja hageja loonud iseseisva ja sõltumatu nõudealuse. Võla laenuks vormistamisega lõppesid kõik võla tunnistamise ja ajatamise kokkuleppega võetud kohustused ja sellega koos ka nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustused. Võlgniku liisinglepingust tulenev kohustus oli lepingute ülesütlemise ajaks tasutud, mida on näha põhivõlgnikule esitatud arvetest, kus on märge, et võlgnevus puudub. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja võlgniku vahel olid sõlmitud liisinglepingud, mille hageja üles ütles. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja võlgnik sõlmisid 01.12.2008 võla tunnistamise ja ajatamise kokkuleppe, milles võlgnik tunnistas oma kohustust summas 53 108,78 eurot ning 10.07.2008 laenulepingu 50 000 euro laenamiseks intressiga 16 % aastas tähtajaga 01.09.
2. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et andis kokkuleppes käenduse võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab käendajana võlgniku laenulepinguga võetud kohustuste eest või mitte. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada kas laenulepinguga loodi uus iseseisev kohustus, kas laenulepingu sõlmimisega lõppes käendusleping või kas käendus on muul moel lõppenud. Samuti on vaja välja selgitada, kas võlgnik on oma kohustuse täitnud. Pooled ei vaidle selle üle, et otseseid tahteavaldusi käenduse lõppemiseks tehtud ei ole.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita kokkulepitud viisil.

Kohtule esitatud liisinglepingutest nähtub, et võlgnikul oli kohustus tasuda hagejale liisingumakseid ja hageja ütles liisinglepingud üles seetõttu, et võlgnik jättis liisingumaksed õigeaegselt tasumata. Kohtule kostja poolt esitatud arvetest 4016904, 4016905 ja 4016903 nähtub, et arve teisele reale on märgitud, et põhiosa võlg on 0,00 EUR, kuid samas arve alumisel real on märgitud tasumisele kuuluv summa 39 252,47 krooni. Kostja ei ole lepingute ülesütlemist võlgnevuse tõttu vadilasutanud ja liisitud vara on hagejale üle antud. Kohtu arvates on kostja esitatud arved vastuolus asjaoludega ning arve kui selline ei tõenda kohustuse täitmist või täitmata jätmist või olemasolu üldiselt. Kohustus tuleb lepingust ja raha maksmisele suunatud lepingu täitmist saab tõendada raha ülekandmist või laekumist kinnitav tõend nagu maksekorraldus, pangakonto väljavõte või kassa sissetuleku order. Kohtus ei leidnud tõendamist, et võlgnik oleks oma liisinglepingutest kohustuse täitnud.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduse lõppemise alused on sätestatud

§ 153lg 1 p 2-3.

Käesolev käendusleping sõlmiti tähtajatuna ning kokkuleppest tulenevate nõuete tagamiseks. Seega on käenduslepingu näol tegemist kestvuslepinguga. Kostja ei ole tõendanud, et oleks käenduslepingu üles öelnud või muul moel lõpetanud, mis tähendab, et käendus on kehtiv. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et kostja nõustus käendama võlgniku kohustust hageja ees. Pooled ei vaidle, et kokkuleppes kajastatud kohustus on võlgniku liisinglepingu täitmata jätmisest tulenev kohustus st tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Laenulepingus on hageja ja võlgnik sama kohustuse uuesti ümber vormitanud, tegemist ei ole uue kohustuse loomisega ja seetõttu kehtib edasi ka kohustusega seotud kõrvalkohustus. Hageja on

§ 101

lg 1 p 1 järgi õigustatud nõudma kohustuse täitmist ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 9586,75 eurot. Laenulepingus on kokku lepitud ka intressi tasumise kohustuses, mille täitmist saab hageja samuti

§ 101lg 1 alusel kostjalt nõuda.

Kostjalt tuleb välja mõista intress perioodi 10.07.-01.09.2009 eest summas 1177,78 eurot.

§ 113

lg 1 ja

§ 101

lg 1 p 6 alusel on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist vastavalt kokku lepitud viivise määrale. Kostja on viivitanud kohustuse täitmisega alates 2.09.2009 kuni hagi esitamiseni 18.03.2010. Hageja on vähendanud oma viivise nõuet. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 8408,97 eurot. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohtunik