lg 1 p 1 korras kätte toimetatud teate avaldamisega 24.05.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded (tl 55). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 36, 55). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2
lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis esitanud taotluse (tl 5) tagaseljaotsuse tegemiseks.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha
§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Samas on ka märgitud, et tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 8-26) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tasumata mobiilside teenuse ja järelmaksuga ostetud mobiiltelefoni eest 2874,93 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 76 lg 1 , § 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viiviste väljamõistmist kuni hagi koostamiseni 04.02.2010.a. taotleb hageja põhivõlast väiksemas ulatuses summas 2873,93 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista.
§-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivist on hageja arvestanud hagiavalduses kuni 04.02.2010.a. Seoses asjaoludega, et kohtul tekkisid probleemid kostjale hagi kätte toimetamisega, menetleva kohtuniku töölt lahkumise tõttu tuli tsiviilasja ühelt kohtumajalt teisele üle anda, on menetlus märkimisväärselt veninud. Seetõttu on otstarbekas viivis kindla summana välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Viivis perioodi eest 05.02.2010.a. kuni 16.01.2011.a. on 2874,93 krooni x 346 päeva x 0,15% = 1492,09 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt võlgnevuse katteks kindla summana välja mõista 7240,95 krooni (sh 2874,93 krooni teenuste ja mobiiltelefoni eest ning 2873,93+1492,09=4366,02 krooni viivise seisuga 16.01.2011.a. katteks). 3
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on juba hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu kokku 1250 krooni ja tasu õigusabi eest 2500 krooni. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 7, 29, 31). Täiendavalt on tasutud riigilõivu 100 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded (maksekorraldus tl 52). Seetõttu määrab kohus
lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on tasutud 14.07.2008.a. 250 krooni riigilõivu ja hagi esitamisel on tasutud 09.02.2010.a. 1000 krooni riigilõivu, 14.05.2010.a. on tasutud riigilõivu 100 krooni teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuna hageja maksekäsu avaldus jäeti rahuldamata
lg 2 p 3 alusel ja käesolev hagi on esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, on hageja üheks menetluskuluks käesolevas asjas ka maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid 2500 krooni ulatuses ( so nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses). J. xxxxxxx OÜ arve (tl 29) kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale J. xxxxxxx OÜ-le õigusabiteenuse osutamise eest 2500 krooni.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja 4
lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind
§-st 133 lg 1 tulenevalt on 2874,93 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Samas on hageja lepingulise esindaja ülesanded piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning need ei ole olnud eriti keerukad ega töömahukad. Hageja nõutav lepingulise esindaja kulu on ainult veidi väiksem tsiviilasja hinnast. Peale selle sisaldab nõutav õigusabi kulu ka käibemaksu ( 416,67 krooni), kuid puudub
§-s 174 lg 6 nõutav kinnitus selle kohta, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane või ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi, puudub. Eeltoodu alusel leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on lepingulise esindaja kulu 1500 krooni ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja 1500 krooni. Seega tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista kokku 2850 krooni (250 + 1000 + 100 + 1500) so 182,15 eurot. Hageja taotlusel ning
lg 2 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. Kuna kostja registrijärgses elukohas ei ela ja kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku viibimiskoha kohta, puudub võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule, tuleb kohtuotsus kostjale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.