sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
lg 1 järgi tuleb kohustus täita lepingus kokkulepitud viisil.
Kohtule esitatud üürilepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud üüri suuruses 7000 krooni kuus, lisaks on kostjatel kohustus tasuda kõrvalkulud. Kostjatel on kohtu arvates kohustus täita lepingut ning tasuda korteri kasutamise eest lepingus kokkulepitud üüri suuruse järgi. Lepingut sõlmides oli kostjatel vabadus kokku leppida üürihinnas ja lepingu muutmine sh üürihinna muutmine ei ole ühepoolselt lubatud.
lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjatelt kohustuse täitmist ning
Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 33 707,28 krooni e 2154,28 eurot.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud kostjatelt nõudma viivise tasumist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Seadus ei piira viivise suurust üürilepingus. Pooled on üürilepingus kokku leppinud viivise suuruseks 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Lepingu järgi tuli üür tasuda iga kuu kümnendaks kuupäevaks, seega saab viivist arvestada alates 11.kuupäevast. Hagi esitamise seisuga on augusti 2008 üüri tasumisega kostjad viivitanud 738 päeva, septembri 2008 üüri tasumisega 707 päeva, oktoobri 2008 üüri tasumisega 677 päeva, novembri 208 üüri tasumisega 646 päeva ja detsembri 2008 üüri tasumisega 616 päeva kogusummas 23 638 krooni, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. TsMS § 367 järgi on hageja õigustatud nõudma ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivist. Hagi esitati 07.07.2010, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis kuni 21.01.2011. Viivise suurus 198 päeva eest ületaks põhinõude suuruse. Põhinõudest suurema viivise nõudmine ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, seega tuleb kostjatel välja mõista pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis summas 10 069,28 krooni 643,54 eurot. Keskmist üürihinda kajastavad tõendid ei ole asjakohased ning kohus neid ei analüüsi. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.