3-10-2722/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2722 Otsuse kuupäev 18.02.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Sergei Visnapu kaebus Lääne Prefektuuri vastu mittemateriaalse kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 03.02.2011, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Sergei Visnapu ja vastustaja Lääne Prefektuuri esindaja Irina Punko Resolutsioon Jätta Sergei Visnapu kaebus rahuldamata. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemises 18.veebruarist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 21.märtsil 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sergei Visnapu viibis kinnipeetuna Lääne Prefektuuri Pärnu arestimajas ajavahemikul 21.10.2007 – 01.11.2007, so 12 päeva. Pärnu arestimajas viibimise ajal S.Visnapu arstimajale pretensioone ei esitanud. 18.09.2010 saatis S.Visnapu Pärnu arestimajale taotluse hüvitada talle mittevaraline kahju seoses tingimustega, mis ei vasta kinnipeetava või vahistatu kinnipidamiseks kehtestatud nõuetele. Edasikaebamise kord KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 20.10.2010 saabus Tartu Halduskohtule S.Visnapu kaebus Lääne Prefektuurilt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebuse kohaselt ei võimaldatud talle jalutuskäiku ja väidab, et värskes õhus viibimise mittevõimaldamine kahjustas tervist, võis viia üldise tervisliku seisundi halvenemisele, võis viia ka letaalse lõpuni ja taotleb hüvitusena välja mõista 145 krooni iga arestimajas viibitud päeva eest. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata täies ulatuses. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei esitanud S.Visnapu Pärnu arestimajas viibimise ajal ühtegi pretensiooni, vaid kaebaja nõuded on esitatud tagantjärele kohtule esitatud kaebuses. Vastustaja on seisukohal, et ainuüksi jalutushoovi puudumine Pärnu arestimajas ei too automaatselt kaasa isiku subjektiivsete õiguste rikkumist. Riigikohtu seisukohtadest lähtuvalt peab arestimajas viibiv isik astuma kõigepealt samme mittevaralise kahju tekkimist ära hoides või vähendada seda, kuid antud juhul seda tehtud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asjas ei ole vaidlust selles, et tulenevalt VangS § 93 lõikest 5 ja ASkE § 31 punktist 4 oli kaebajal õigus tema soovi korral vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Seega ei sätesta ASkE § 31 punkt 4 arestimajale imperatiivset kohustust võimaldada kõigil arestimajas kinni peetavatel isikutel iga päev 1 tund vabas õhus jalutada. Vabas õhus viibimise õiguse realiseerimise eelduseks on üksnes sellekohase soovi avaldamine. Käesoleval juhul puuduvad asja materjalides tõendid selle kohta, et S.Visnapu oleks Pärnu arestimajas viibimise ajal 21.10.2007 – 01.11.2007 kas suuliselt või kirjalikus vormis sellist soovi avaldanud. Ka kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et S.Visnapu oleks Pärnu arestimajas viibides sellist soovi avaldanud või jalutuskäigu mittevõimaldamise kohta kaebusi esitanud. Ka vastustaja kinnitas halduskohtumenetluses läbivalt, et kaebaja ei ole arestimajas viibimise ajal avaldanud soovi jalutuskäikude kohta ega ole esitanud kaebust selle kohta, et talle ei võimaldatud iga päev viibida värskes õhus. Pärnu arestimaja arvestusžurnaali kannetega perioodil 20.10.2007 – 01.11.2007 on tõendatud vastustaja väited, et ka suuliselt arestimajas kinnipeetud kaebaja poolt esitatud taotlused fikseeriti, mis tähendab seda, et fikseeritud oleks ka kaebaja suuline taotlus jalutuskäigule saamiseks, kui S.Visnapu selle Pärnu arestimajas viibimise ajal oleks esitanud. Seetõttu tuleb lugeda tõendatuks, et kaebaja ei esitanud Pärnu arestimajas viibides taotlust jalutuskäigule saamiseks ning kui kaebaja ei ole avaldanud soovi jalutuskäiguks, ei ole selle mittevõimaldamine ASkE § 31 punktist 4 tulenevalt õigusvastane. Sellisele seisukohale, asus Tartu Ringkonnakohus oma 01.02.2011 otsuses haldusasjas nr 3-10514 ja 21.09.2010 otsuses haldusasjas nr 3-09-1385 ning millele Riigikohus menetlusluba ei andnud. Asjaolu, et Pärnu arestimajal jalutushoov puudub, ei oma siinkohal tähtsust. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigikohtu halduskolleegiumi senise praktika kohaselt võib kahjunõue olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või seda vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (17.06.2002 otsus nr 3-3-1-32-02). Käesoleval juhul oli kaebajal võimalus vastustajale esitada näiteks toimingu sooritamise nõue, s.o nõue võimaldada talle igapäevane jalutuskäik vabas õhus. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma õiguste sel viisil kaitsmise kohta vahistatuna Pärnu arestimajas viibimise ajal. Seega ei ole kaebaja Pärnu arestimajas viibides püüdnud mittevaralise kahju tekkimist ära hoida või vähendada, mistõttu ei saa tema kahju hüvitamise nõue rahuldamisele kuuluda. Samuti ei ole tõendatud vastustaja õigusvastane tegevus või tegevusetus, millega oleks rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Arvestades eeltoodut jätab kohus S.Visnapu kaebuse täielikult rahuldamata. Maare Aloe kohtunik