Obsah (8)
§ 174§ 1741§ 187§ 407§ 444§ 173§ 162§ 468Tsiviilasi nr 2-10-5828 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 29. detsember 2010, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht
§ 174
lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (
§ 1741lg 4).
Edasikaebamise kord BIGBANK AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Gratšik Stepanjan võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
§ 187lg 6).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
- Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700059/15tt, mille kohaselt andis hageja kostjale 15 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 29,09% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei täitnud lepingut korrektselt, siis edastas hageja kostjale 28.03.2007 lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 27.04.2007 lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt kokku 29 875,85 krooni väljamõistmist, millest 15 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 2007,29 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 12 168,56 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 29,09% tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
- Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.09.2010 (tl 49). Teates kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades, et kohtule tähtaegselt kirjalikult vastamata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. 3. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. 4.
§ 407
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
§ 407
lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse
§ 407
lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
§ 444
lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
- Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0700059/15tt ja selle maksegraafiku, hageja krediidilepingute üldtingimused, 07.03.2007 meeldetuletuskirja, 28.03.2007 lepingu ülesütlemishoiatuse, 27.04.2007 lepingu ülesütlemisavalduse, hageja kehtestatud hinnakirja ja viivise arvestuse (tl 11-19).
- Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 15 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses 2
(3)vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 28.03.2007 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu kahenädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid, pakkudes kostjale ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul kohustusi, ütles hageja 27.04.2007 lepingu üles, nõudes kogu võlgnevuse tasumist. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul viivise määraks lepingujärgne viivise määr 29,09% võlgnetavalt summalt aastas. 04.02.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 12 168,56 krooni. 7. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 29 875,85 krooni, millest 15 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 2007,29 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 12 168,56 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 27.04.2007 kuni 04.02.2010. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 05.02.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29,09% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega. 8.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
§ 162
lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 1741
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab
§ 1741
lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3000 krooni, elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõivu 60 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest tasutud riigilõivu 100 krooni ja õigusabikulu 1500 krooni, kokku seega 4660 krooni.
§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 3
(3)