lg 1 alusel, kuivõrd puudutatud isiku poolt on täitedokumendi alusel nõutav toiming juba tehtud. Koos eeltoodud arvamusega esitas puudutatud isik kohtule taotluse menetluse peatamiseks. TsMS § 356 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt selle õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Seega juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et täitemenetluse 2-09-43746 lõpetamiseks on vajalik kohtulikus menetluses tuvastada täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmine, siis taotleb puudutatud isik käesolevas asjas menetluse peatamist vähemalt kuni tsiviilasja nr 2-09-5161 menetluse lõppemiseni, kuivõrd vastuse asjaoludest nähtub, et käesolevas tsiviilasjas tehtav otsus sõltub otseselt Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjas nr 2-09-5161 tehtavast lahendist. Võlgniku arvamusele esitas 17.12.2009.a. oma arvamuse puudutatud isik OG, kes avaldas, et Harju Maakohtu 28. septembri 2007.a. otsus, millega kohustati võlgniku VM(edaspidi võlgnik) 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist avaldama enda kulul kohtuotsuse resolutiivosa p.2 Loksa linnalehes „Loksa Elu“ eesti ja vene keeles samas kohas ja samas formaadis kui oli avaldatud artikkel „O.G ja tema intriigid“ lehe 2004.a. 15.numbri, jõustus 04.11.2008ä Võlgnik VM kohtuotsust ei ole täitnud. Sissenõudja esitas kohtutäiturile Kairi Põltsile täitmisavalduse täitemenetluse alustamiseks võlgniku suhtes, seoses sellega, et võlgnik ei ole täitnud Harju Maakohtu 28.09.2007 kohtuotsust. Kohtutäitur algatas täitemenetluse ja väljastas võlgnikule täitmisteate. Täitemenetluse seadustiku kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgnik ei ole esitanud kaebust kohtutäituri otsuse ja a tegevuse peale, s.h. ei ole palunud täitemenetlust peatada või lõpetada, ei ole teatanud, et ta on täitnud täitedokumendi ja seega nõustus täitmisteates esitatud nõudega.
lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Seega võlgnikul puudub õigus kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks kohtumenetluses juhul kui ta ei ole esitanud kaebust kohtutäiturile.
lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
lg 3 kohaselt hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Võlgnik ei ole esitanud hagi kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Võlgnik ei ole vaidlustanud kohtutäituri tegevust ja ei ole esitanud ka hagi kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja seega nõustus sellega, et enne täitemenetluse algatamist ta ei ole täitnud täitedokumendi. OG leiab, et kui võlgnik ei ole vaidlustanud õigeaegselt täitemenetluse algatamist, ei palunud seda peatada või lõpetada ning ei ole pöördunud kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
-s sätestatud korras ja tähtaja jooksul, siis sellega võlgnik nõustub tema vastu esitatud nõudega ja hiljem võlgnikul ei ole enam õigust kaevata kohtusse kohtutäituri tegevuse peale või taotleda kohtus täitemenetluse peatamist või lõpetamist. Selline järeldus tuleneb ka
lõikest 1, mille kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur esitas Harju Maakohtule avalduse võlgniku trahvimiseks. 20.10.2009 võlgnik esitas Harju Maakohtule taotluse, milles avaldas, et ta on täitnud täitedokumendi kogu ulatuses nõuetekohaselt juba enne täitemenetluse algatamist ja palus jätta kohtutäitur Kaire Põltsi avaldus VM trahvimiseks rahuldamata või peatada kohtumenetlus. Võlgnik oma taotlusega sisuliselt vaidlustab tema vastu algatatud täitemenetluse ning kohtutäituri otsused ja tegevuse. See, et taotlus on esitatud alles kohtumenetluse käigus ei muuda asjaolu, et taotluses võlgnik soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust ja täitemenetlust. OG leiab, et võlgnikul ei ole õigust kohtule taotluse esitamiseks kohtumenetluse peatamiseks ja täitemenetluse vaidlustamiseks, põhjendusega, et ta on täitnud oma kohustuse kogu ulatuses nõuetekohaselt juba enne täitemenetluse algatamist, kuna võlgnik ei ole teinud seda õigeaegselt ja tähtajaliselt ning vastavalt korrale sätestatud
-s.
lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Sellest tulenevalt OG leiab, et peab jätma võlgniku taotluse rahuldamata, kuna võlgniku taotluses on vaidlustatud kohtutäituri tegevus ja täitemenetlus. Kaebust kohtutäiturile eelnevalt aga esitatud ei ole. OG leiab, et käesolevas kohtumenetluses, mis on algatatud kohtutäituri avalduse 2-09-43746 alusel võlgniku trahvimiseks, kohtu pädevuses on võlgnikule trahvi määramine. Kohtu pädevuses ei ole hinnangu andmine, kas kohtutäituri tegevus või täitemenetlus on õige või ei ole ja kas võlgnik on täitnud täitevdokumendi täitmisavalduse esitamise seisuga või ei ole. Kuna võlgnik ei ole õigeaegselt esitanud kaebust kohtutäituri tegevuse või otsuse peale ja ei ole esitanud ka hagiavaldust sundtäimise lubamatuks tunnistamiseks, siis peab eeldama, et võlgnik on nõus kohtutäituri tegevusega ja otsustega ja tema vastu esitatud nõudega, s.t. sellega, et vaidlusalune kohtuotsus ei ole nõuetekohaselt täidetud enne täitemenetluse algatamist. Seega käesoleva tsiviilasja jaoks ei ole siduvaks asjaolu, kas juba enne täitemenetluse algatamist võlgnik on täitnud täitedokumendi või ei ole, kuna võlgnik nõustus sellega, et ta ei ole täitedokumendi täitnud. Ja seega ka asjaolust, et teise kohtumenetluse lahend on võimalik, et annab vastuse sellele küsimusele, ei sõltu kohtuotsus käesolevas asjas. Täitemenetlus oli algatatud selle alusel, et enne täitemenetluse algatamist võlgnik ei ole täitnud täitedokumendi. Võlgnik kohtutäituri tegevust ja täitemenetluse toiminguid ei ole vaidlustanud ja seega nõustus, et sissenõudja täitmisavalduse väited on õiged, s.t. sellega ta nõustus sissenõudja nõudega, et ta ei ole täitnud täitedokumendi. OG leiab, et on põhjendamatu ja ebaõige võlgniku põhjendus, et kuna tsiviilasjas nr 2-095161(JEM hagiavalduse alusel) on käimas menetlus OG vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks, mõjutab nimetatud tsiviilasjas tehtav lõpplahend käesoleva asja lahendamist. Isegi kui kohus tunnistab täitemenetlus algatatud JEM suhtes lubamatuks, siis käesolev lahend kuidagi ei mõjutada käesoleva asja lahendamist. Asjaolu, kas JEM täitis või ei täitnud täitedokumendi ei mõjuta täitemenetlust algatatud VM suhtes. Vastavalt täitedokumendile (Harju Maakohtu 28. septembri 2007.a. otsusele) võlgnik VM on kohustatud täitma kohtuotsust sõltumata sellest, kas teised isikud mainitud kohtuotsuses on otsust täitnud või ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab OG, et võlgniku taotlus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused Esmalt käsitleb kohus võlgniku VM taotlust tsiviilasja menetluse peatamiseni kuni tsiviilasjas 209-5161 lahendi tegemiseni. Kohus leiab, et esitatud taotlus ei ole asjakohane ja käesoleva tsiviilasja menetlus ei ole sõltuvuses tsiviilasja 2-09-5161 vaidluse esemega. Lähtudes täitemenetluse formaliseeritusest on täitemenetlus kuni selle lubamatuks tunnistamiseni kehtiv ja käesoleva tsiviilasja raames tuleb kohtul otsustada, kas kehtiva täitemenetluse raames on põhjendatud võlgniku trahvimine või mitte. Kohus nõustub siinjuures puudutatud isiku sissenõudja OG argumentidega ega pea vajalikuks neid üle korrata. Järgnevalt analüüsib kohus kohtutäituri esitatud taotlust.
lg 1 kohaselt teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. Eeltoodud normi tekstist nähtuvalt ei ole kohus automaatselt kohustatud täituri taotlust rahuldama üksnes formaalsete
lg 1 aluste (võlgniku ainuvõimalus teostada teatud sooritust ja selle soorituse teostamisest keeldumine) olemasolul. Tegemist on kohtu diskretsiooniga. Kohus arvestab oma seisukoha võtmisel lisaks
Kohus, tutvunud avaldusega ja puudutatud isikute seisukohtadega, jõudis järeldusele, et VM trahvimine pole otstarbekas ega täida seeläbi täitemenetluse eesmärke. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on võlgnik VM koos teiste hagejatega esitanud 09.02.2009.a. Harju Maakohtule käesolevas tsiviilasjas vaidlusaluseks otsuseks oleva tsiviilasjas 2-05-17529 vastu võetud otsuse alusel alustatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Nimetatud tsiviilasja on kohus menetlusse võtnud ja seega ei esine võlgniku hagis TsMS § 371 ja 372 täheldatud hagi menetlusse võtmata jätmise aluseid. Avaldaja ega sissenõudja pole esitanud kohtule väiteid, mille kohaselt oleks VM koos teiste tsiviilasjas 2-09-5161 osalevate hagejatega 2-09-43746 Harju Maakohtusse pöördudes kasutanud oma menetlusõigusi pahauskselt. Olenemata tsiviilasja 2-09-5161 menetluse tulemusest, leiab kohus, et puudub mõistlik põhjendus, miks peaks kohus seetõttu võlgnikku VM trahvima. Kohus leiab, et võlgniku trahvimine
lg 1 kohaselt on võlgnikku distsiplineeriv ja oma loomult karistuslik vahend (kuna trahv laekub riigituludesse ega mõjuta seeläbi ei kohtutäituri ja sissenõudja varanduslikku seisu), mistõttu on see selleks ilmselgelt vajalike põhjenduste puudumisel ebamõistlik ja võlgniku suhtes ebaõiglane. Raivo Einula Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.