Tsiviilasi nr.2-08-89557 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2009 Tallinn Tsiviilasja nu

§ 208

lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 218

lg 1 järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Kohtule esitatud müügiarvest nähtub, et hageja ostis 6.05.2008, 7.05.2008, 8.05.2008, 22.05.2008, 27.05.2008, 30.05.2008, 5.06.2008 ja 6.06.2008 ehitusmaterjale mh SBAM põrandatasandussegu. Hageja on tellinud kostjalt nimetatud müügiarvetest nähtuvalt ka autotranspordi teenust. 7.07.2008 esitas hageja kostjale reklamatsiooni, mille kohaselt on kostja poolt müüdud põrandatasandusseguga valatud põrandatesse umbes ühe kuu möödudes pärast tööde lõpetamist tekkinud praod. Tallinna Tehnikaülikooli katseprotokollist nr 721/08 nähtub, et põrandatasandussegu survetugevuse määramisel selgus, et ühe proovi survetugevus on keskmiselt 13,2 N/mm2 ja teise proovi keskmine survetugevus on 15,9 N/mm

1. BEAS kinnitusest nähtub, et hageja on tasunud ehitustöödega viivitamise eest leppetrahvi summas 296 806 krooni. Ehitustöödega viivitamise tingisid põrandas esinevad praod. 6.11.2008 on hageja esitanud kostjale pretensioonisummas 478 746,68 krooni. Kohtule esitatud SBAM tootesertifikaat, kuigi inglise ja vene keeles, mille kohaselt on toote survetugevus klassist 20C vastavalt Euroopa Nõukogu direktiiv,
2. detsember 1988, ehitustooteid puudutavate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta. Kolmanda isiku kodulehelt pärineva tootelehe järgi on SBAM survetugevusnäitaja 2 päeva möödudes 8 N/mm2 , 7 päeva möödudes 14 N/mm2 ja 28 päeva möödudes 25 N/mm
3. Esmalt tuleb välja selgitada, millise kvaliteediga tootes müügilepingu pooled kokku leppisid. Mõlemad lepingu osalised on isikud, kes tegutsevad majandus- ja kutsetegevuses, seega leiab kohus, et pooled on ehitustoodete osas asjatundjad. Hageja lähtus toote valikul tootjatehase poolt esitatud toote kirjeldustest, järelikult pidi iga kostjalt ostetud toode vastama tootja poolt ette nähtud tingimustele. Hageja väidete kohaselt pidi toote survetugevusnäitaja olema
4. Hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud. Kohus leiab, et katseprotokolliga on küll tõendatud, et katse käigus kasutatud toodete survetugevusnäitaja oli 13, 2 N/mm2 ja 15,9 N/mm2, kuid katseprotokollist ei selgu, kas katsetati nimelt seda põrandatasandussegu, mida hageja ostis kostjalt. Seega ei ole tõedantud, et kostjalt ostetud toode ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Järgmiseks tuleb välja selgitada, kas olukorras kus kostja poolt müüdud toode ei oleks vastanud kokkulepitud tingimustele, põhjustanuks kvaliteedi puudujääk hagejale tekkinud kahju. Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et väidetava survetugevuse näitaja puudulikkuse tagajärjeks on praod põrandates. Kostja teatab oma vastuväidetes õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et põranda pind oli ettevalmistatud nõuetekohaselt või puudusid muud tegurid, mis oleks võinud põhjustada põranda pragunemise. Hageja ei ole ka tõendanud, et põrandates esinenud pragusid ei oleks saanud muul viisil parandada, kui põranda eelmaldamisega ning uue põranda valamisega, samuti on tõendamata hageja poolt tehtud kulutuste suurus. Hageja ei ole esitanud tõendeid uue põrandasegu ostmise, transportimise, tööriistarendi ega töötundide tasustamise kohta. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ehitustööde viibimine oli tingitud üksnes kostja tegevuse tulemusena. Kostja lepingupartneri kirjalik kinnitus selle kohta, et hageja on maksnud leppetrahvi, ei ole veenvad, Hageja ei ole tõendanud leppetrahvi nõudmist temalt ja selle tasumist. Kuna põhinõue on põhjendamatu, on põhjendamatu ka viivise nõue ning kohus viivise arvestust eraldi ei analüüsi. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohtunik