Obsah (8)

§ 164§ 401§ 82§ 100§ 101§ 108§ 397§ 113

2-08-58987 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31. märts 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsi

) § 164 lg 1 ning laenulepingu p 11.3 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Vastavalt lepingu üldtingimustele p 6.1. on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetest viivist 0,75 % tagastamata laenusummalt päevas. Hageja arvestuse kohaselt kostja viivitas laenusumma 3000 krooni tagastamisega perioodil 29.06.2008-07.12.2009 526 päeva, mille puhul arvutatud viivis hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on 11835 krooni. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt hageja vähendas viivist 3000 kroonini. Kostja kui laenusaaja on saanud laenusumma kasutusele 30ks päevaks.

§ 401

lg 1 kohaselt krediidisaaja kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenutoode 3000 krooni perioodiga 30 päeva puhul käsitlemise kulud ehk intress on 675 krooni (laenutingimuste p 3.7). Vastavalt laenulepingule p 4.

1. pidi kulude tasumine toimuma tähtpäeval koos tagasimakstava laenusummaga. Kohtuvälist lahendust hageja kostjaga ei leidnud ja hageja pöördus 12.09.2008 maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtu poole. Kohus tegi 04.11.2008 võlgnikule makseettepaneku, mis oli kätte toimetatud 04.11.
2. Võlgnik esitas 12.11.2009 nõudele vastuväite, milles tunnistas põhinõuet summas 3000 krooni, kuid ei tunnistanud kõrvalnõudeid summas 3000 krooni. Tunnustatud nõude osas tegi kohus 26.11.2009 maksekäsu, mida hageja ei olnud hagi esitamiseks kätte saanud. Ülejäänud nõude osas lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti kohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kuivõrd võlgniku poolt tunnustatud võlgnevus summas 3000 krooni ei olnud hagi esitamiseks hagejale tasutud, esitas hageja hagiavalduse kogu võlgnetava summa 6675 krooni kohta. Hageja oli nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kostja vastuväited ja hageja seisukoht Kostja esitas 08.02.2010.a kohtule vastuse, mille kohaselt ta tunnistab võlgnevust PGOÜ-le 3000 krooni laenu põhisumma ja 675 krooni laenu käsitlemise e intressi osas, ei tunnista aga võlgnevust viiviste osas, leides, et küsida 3000 krooni viivist 3000 krooni laenusumma pealt 2 2-08-58987 on ebamõistlikult palju, kuna intress 675 krooni on nagunii tema kanda. Menetluskulude jagamise jätab kohtu otsustada. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega. Hageja teatas oma 15.02.2010 vastuses kostja vastusele, et on kompromissi korras nõus vähendama viiviseid 2325 kroonini. Kirjaliku menetluse määramine Võttes arvesse poolte nõusolekut määras kohus 23.02.2010 hagi menetlemise kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja esitada hiljemalt 23.03.2010.a kohtule kõik asja menetlemiseks tähtsust omavad tõendid ning seisukohad. Hageja ja kostja täiendavaid tõendeid ja seisukohti ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus vaadanud kirjalikus menetluses läbi tsiviilasja materjalid, leiab, et hagis toodud asjaoludest ja õiguslikest põhjendustest lähtudes on hageja nõue põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib usaldaja nõuda kohustuse täitmist, p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 397

lg 1 esimese lause kohaselt majandus-ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

§ 401

lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Asjas ei ole vaidlust, et PG ja kostja sõlmisid 30.05.2008 internetikeskkonnas XXX laenulepingu, mille kohaselt PG laenas kostjale kohese väljamaksmisega kostja pangakontole 30 kalendripäevaks 3000 krooni ja kostja kohustus tagastama laenu koos käsitlemise kuludega ehk intressiga 675 krooni, so kokku 3675 krooni hiljemalt 29.06.

1. Laenu tagastamise tähtpäevaks kostja laenu koos käsitlemise kuludega ei tagastanud, samuti ei reageerinud ta korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. 11.08.2008 loovutas PG nõude kostja vastu hagejale, kes pöördus 12.09.2008 maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtu poole. Kohus tegi 04.11.2008 võlgnikule makseettepaneku, mis oli kätte toimetatud 04.11.
2. Võlgnik esitas 12.11.2009 nõudele vastuväite, milles tunnistas põhinõuet summas 3000 krooni, kuid ei tunnistanud kõrvalnõudeid sumas 3000 krooni. Tunnustatud nõude osas tegi kohus 26.11.2009 määruse maksekäsu kohta summas 3250 krooni (nõue 3000 krooni, menetluskulud 250 krooni), mis kuulub viivitamata täitmisele.. 3 2-08-58987 Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas täitedokumendiks. Seetõttu kohus leiab, et põhinõude osas on kohus täitedokumendina hinnatava lahendi teinud ja selle summa teistkordseks väljamõistmiseks kostjalt puudub alus. Mis puudutab põhinõudelt arvestatud käsitluskulusid (intressi) ja viiviseid, siis kohtu hinnangul on hageja sellekohane nõue põhjendatud ja seaduslik. Kostja ei ole vaidlustanud, et ta ei ole laenusummat 3000 krooni koos käsitluskuludega 675 krooni tähtaegselt laenuandjale tähtaegselt tagastanud ja on sellega käesoleva ajani viivitanud.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt, so põhinõudelt arvestatud käsitluskulude e. intressi osas summas 675 krooni, ja viivise osas, mida hageja on vähendanud summani 2325 kroonini. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (mõistab välja 3000 krooni hageja nõutud 6675 kroonist), jätab kohus 55/100 menetluskuludest hageja kanda ja 45/100 kostja kanda. Viktor Brügel kohtunik 4