lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolude tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi esitamise ajal kehtinud
lg 1 sätestas, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt.
Sama paragrahvi 2. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlus puudub selles, et kostja on kandnud osaliselt laste 2
lg-st 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama sätestab alates 01.07.2010 kehtiv
Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni ning pool sellest 2175 krooni. Kuna hageja soovib elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pea kohus vajalikuks käsitleda laste mõistlikke vajadusi ega kulutuste suurust nende vajaduste rahuldamiseks.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja igakuine sissetulek on 13 887 krooni, millele lisanduvad lisatasud välisõppuse ja öise aja eest. Kostja 2010.a kolme kuu (juuni, juuli, august) keskmine neto kuutasu oli 17 756,57 krooni. Kostjal on laenukohustus panga ees. Pangalaenu igakuine makse on 137,30 eurot ehk 2148 krooni. Kostjal on välismissioonidel, korteriomandi müügist ja Soomes teenitud raha paigutatud SEB panga erinevatesse fondidesse, kokku summas 105 120 krooni. Kostja leiab, et nimetatud vara suurust ei ole õiglane arvestada elatise määramisel, sest tal on kavas teostada korteris remont, milleks kulub umbes 60 000 krooni. Kohus leidis, et kostja varaline seis võimaldab käesoleval ajal maksta elatist poegade ülalpidamiseks kokku 4350 krooni. Kostjal jääb enda kulude katteks pärast elatusraha 4350 krooni ja pangalaenu 2148 krooni tasumist kätte umbes 10 000 krooni. Seega ei kahjusta elatise väljamõistmine miinimumsummas kostja tavalist ülalpidamist ka siis kui kostja varalise seisundi arvestamisest jätta välja SEB panga fondidesse paigaldatud raha. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et elatusraha suuruse määramisel ei tuleks pangas hoiul olevaid sääste arvestada, kuna see ei tugine kehtivale seadusele. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse. Kaebuse kohaselt ei arvestanud kohus otsuse tegemisel, et lapsed elavad ¼ ajast kostjaga, kes peab sel ajal tagama lastele samaväärsed elamistingimused kui hageja juures. Lapsed elasid enne 01.09.2010 50% ajast isa juures. Ka arvestas kohus valesti kostja sissetuleku. Kostja netopalk kuus on umbes 12 000 krooni ja talle jääb peale elatise ja pangalaenu tasumist 5102 krooni, millest tuleb maha arvata veel kommunaalmaksed 700-3000 krooni. Õppustel osalemise eest makstav lisatasu ei ole kostja regulaarne sissetulek ja lähtuda tuleks põhitöötasust. Kaitseväeteenistuse seadusest tulenevate piirangute tõttu ei saa kostja teha muud tööd. Hageja ei tõendanud oma sissetulekuid. Kostja soovib antud hetkel elatist vähem maksta. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta välja mõistetava elatise suuruse osas muutmata ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsust tuleb muuta menetlusosaliste ringi osas, samuti tuleb elatis alates 12.10.2010.a välja mõista alaealistele lastele endile ja mitte laste emale. 3
ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealistele lastele.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühe lapse kohta olla väiksem kui 2175 krooni. Sellest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa eelmises lauses nimetatud summat, põhjendama ega tõendama. Kuigi elatise vähendamine alla
lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (
Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (
lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (
Kostja ei ole kohtu ette toonud elatise alla miinimummäära vähendamist tingivaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa teha järeldust, et kostja ei ole tema varalist seisundit arvestades võimeline miinimummääras ülalpidamiskohustust täitma (
lg 2 lausest 2 tulenevalt järeldub, et elatist alla miinimummäära välja mõista ei saa. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille kohaselt ei annaks kostjale kuuluvate vahendite (korteriomand ja fondide osakud) realiseerimine elatise miinimummääras maksmise võimalust. Vaatamata kaitseväeteenistuse seadusest tulenevatele piirangutele on kostja sissetulekud piisavad lastele miinimummääras elatise maksmiseks. Kuigi
lg 2 lauses 3 toodud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav, saab loetelus konkreetselt nimetamata põhjust pidada oluliseks üksnes juhul, kui mingi muu, loetelus otsesõnu nimetamata põhjus on loetelus toodud põhjustega piisavalt sarnane ning vastab mõjuvate põhjuste määratlemiseks antud normi eesmärgile. Ringkonnakohtu hinnangul kostja ühtegi sellist põhjust esile toonud ei ole. Hagi rahuldamist ei saa mõjutada asjaolu, et kostja lastega suhtleb ja kaheksal päeval kuus enda juurde võtab, mil kostja võimaldab neile toidu ja lastetoa. Kostja vastavasisulised väited on sedavõrd üldised, et nende pinnalt konkreetseid järeldusi ei ole võimalik teha. Kostja ei ole konkreetselt esile toonud, millisel viisil ta ülalpidamiskohustust täidab ja millised on sellega kaasnevad kulud. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik hinnata ka seda, kas vastavate kulutuste tegemist saab vajalikuks pidada. Eespool toodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu menetluskulude osas jaotist muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Ele Liiv Kaupo Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.