3-10-1433/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuli 2010, Jõhvi 3-10-1433 K. P kaebus Viru Vangla direktori 06.05.2010 otsuse tühistamiseks ning õppelaenu kustutamisele kohustava ettekirjutuse tegemiseks
2. juuli 2010 Krislin Pärt ning Viru Vangla esindaja Jaanika Kõrgmaa Resolutsioon Jätta K. P kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 26.08.
3. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 03.05.2010 koostas K. P Viru Vangla direktori nimele taotluse (tl 4), milles palus kustutada riigi tagatud õppelaenu põhiosa vastavalt õppelaenu tagastamise graafikule. 06.05.2010 kirjutas direktor taotlusele, et tal puudub kaalutlusõigus ja taotlejale tuleb selgitada õppelaenu tagastamise korda. 02.06.2010 esitas K. P Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2) ja palus, et halduskohus tühistaks Viru Vangla direktori otsuse, millega jäeti tema õppelaenu kustutamise taotlus rahuldamata ning kohustaks vanglat alates 05.02.2010 tasuma õppelaenu põhiosa makseid vastavalt õppelaenu tagastamise graafikule. Kaebaja leidis, et kuna õppelaenu leping on sõlmitud 08.09.2007, peaks taotluse lahendamine toimuma sellel hetkel kehtinud korra alusel. Seejuures ta märkis, et riigieelarve välisele õppekohale õppima asumise otsustamisel sai määravaks teadmine ja kindlustunne, et riigiametnikuna teenistuse jätkamisel on tal õigus riigi tagatud õppelaenu osa kustutamisele, sel hetkel polnud võimalik arvestada hiljem toimuvate seaduste muudatustega, tekkis 1 1 õiguspärane ootus ning ta ei osanud arvestada asjaoluga, et kehtivat korda võidakse tagasiulatuvalt muuta. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl 20-21) paluti kaebust mitte rahuldada, selgitati oma seisukohti õppelaenu kustutamise regulatsiooni suhtes ning leiti, et ka õppelaenu võtmise ajal kehtinud kord ei andnud kaebajale õigust õppelaenu kustutamisele. Seda seisukohta põhjendati väidetega, õppelaenu võtmise ajal ei saanud kaebaja teada, et ta õpingud kindlasti lõpetab ja on jätkuvalt riigiteenistuses ning lisati, et enne seaduse muudatust polnud tal tekkinud subjektiivset õigust nõuda õppelaenu kustutamist ega õiguspärast ootust kehtinud korra püsivuses. Veel viidati Riigikohtu otsuse nr 3-41-20-04 seisukohtadele ning muudatusi käsitleva seaduseelnõu seletuskirja põhjendustele. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui Viru Vangla esindaja kirjalike väidete ja nõuete juurde ega esitanud olulisi täiendusi. KOHTU PÕHJENDUSED Õppelaenu kustutamise korraga seonduvat reguleerib õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Selle käesoleval ajal kehtiva redaktsiooni § 18 lg 5 kohaselt on riigi tagatud õppelaenu tagasimaksmata osa kustutamisele õigus vaid niisugusel isikul, kes on enne 01.07.2009 lõpetanud õppe seoses õppekava täitmisega täies mahus, olnud vähemalt 12 kuud teenistuses või tööl riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses või tööl avalik-õigusliku juriidilise isiku juures ning esitanud taotluse õppelaenu põhiosa kustutamiseks. K. P neile tingimustele ei vasta, sest Tallinna Ülikooli magistriõppe täies mahus õppekava lõpetas ta alles 05.02.2010 (tl 5) ning taotluse õppelaenu kustutamiseks esitas 03.05.2010 (tl 4). Õppelaenu tagastamise korda reguleerib täpsemalt Vabariigi Valitsuse 25.08.2004 määrusega nr 284 kehtestatud „Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord“. Selle § 4 lg 1 ja 2 kehtestatu kohaselt saab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik isik õppelaenu tagasimaksmata osa kustutada üksnes juhul, kui tegemist on vastavat õigust omava ja selle kohta nõutavad dokumendid esitanud isikuga. Seejuures ei toimu kaalutlusõiguse kohaldamist ning seaduseandja pole andnud laenu kustutamist teostavale asutusele või isikule vähimatki võimalust kehtiva õigusnormi täitmata jätmiseks ega selle õiguspärasuse üle otsustamiseks. Samade sätete kuni 06.08.2009 kehtinud redaktsioon kehtestas lisaks veel ka, et õppelaenu kustutamist alustatakse, kui laenusaaja on olnud teenistuses või tööl vähemalt 12 kuud ning toimub seni kuni kestab teenistus või töötamine. K. P ja Swedbank vahel 08.09.2007 sõlmitud laenulepingu (tl 6) juurde kuuluva laenu tagastamise ja intressi maksmise graafiku (tl 7-8) kohaselt algab õppelaenu põhiosa tagasimaksmine 05.02.
4. Laenulepingu punktide 11.1 ja 17.1 on graafik lepingu osaks ning seda saab muuta vaid poolte kokkuleppel. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et muudatusi oleks tehtud. Kohtuistungil esitatud väidetel (tl 28) on ta käesoleval ajal rasedus- sünnituspuhkusel. Seega võivad tähendust omada ka õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 18 lg 4 ja laenulepingu punkt 11.5, millede kohaselt peatub õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Neist asjaoludest tulenevalt on kohustamisnõue igal juhul alusetu, sest kaebajal pole tekkinud õigust nõuda õppelaenu põhiosa kustutamist ei praegu ega ka aastal 2007 kehtinud korra alusel. Kaebuse aluseks olev õiguspärase ootuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 10 ning tähendab muuhulgas kindlust selle suhtes, et õigusi, mida isik on juba asunud realiseerima, ei võeta temalt enam ära. Antud juhul aga pole asjakohane selle toetuda, sest õppelaenu kustutamist käsitlevate seadusesätete muutmise ajal polnud K. P laenu kustutamise õigust veel üldse tekkinudki. Laenulepingu sõlmimise ajal võis ta loota, et ta lõpetab seaduses ettenähtud aja jooksul õppe seoses õppekava täitmisega täies mahus ning on kogu laenu põhiosa tagasimaksmise aja jätkuvalt riigi teenistuses või tegeleb mõne muu õppelaenu kustutamist võimaldava tegevusega, kuid ei saanud selles siiki kindel olla, mistõttu ei võinud tal laenu võtmisel olla ka teadmist, et selle põhiosa saab riigi abil tasutud. Õiguskindluse põhimõte annab isikule küll mõistlikus ootuse, kuid samas ei 2 2 tähenda see, et õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Seaduseandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja keda nendega eelistada, on ainult tema pädevuses. Tegemist on poliitiliste küsimustega, millede analüüsimise õigus kohtutel üldse puudub. Eeltoodust tulenevalt on K. P kaebus põhjendamatu ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamise nõuet ei esitanud (tl 28), seetõttu jäävad poolte kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 26.02.2011 Tartu Ringkonnakohtu 21.01.2011 a. kohtuotsusega nr 310-1433, millega jäeti Tartu Halduskohtu 27.07.2010 a. otsus muutmata. Raili Randlane Kohtunik 3 3