KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane
- juuli 2010, Jõhvi 3-10-979 FIE V. N kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 12.03.2010 maksuotsuse nr 12.23/4740-20 tühistamiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Jätta FIE V. N kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 19.08.
- ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 12.03.2010 koostati Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuses maksuotsus nr 12.2-3/4740-20 (tl 16-41) ning kohustati sellega FIE V. N tasuma riigieelarve tulude arvele käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kohustusliku kogumispensioni makset vastavalt 53 267, 35 064, 52 599 ja 2 285 krooni. Maksuotsuse kohaselt põhjustas täiendavate maksusummade määramise seisukoht, et väidetavalt OÜ Portson tehtud tehinguid pole tegelikkuses toimunud ning V. N oli teadlik, et tema poolt arvutatud maksusummad on väiksemad tegelikult tasumisele kuulunutest. 21.04.2010 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja esitatud kaebuses (tl 3-15) ja selle täienduses (tl 128-129) palus FIE V. N maksuotsus tühistada ja tema poolt kantud menetluskulud hüvitada leides, et maksuhalduri järeldused on väärad ning kogutud tõendite ja tuvastatud asjaoludega vastuolus, otsus on tegelikult nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata ning sisaldab hulgaliselt ebaolulisi ja 1 mittekohaseld asjaolusid. Oma seisukohti põhjendas ta väidetega, pole metsamaterjali ostes seadust ega hoolsuskohustust rikkunud, maksuotsuses ei ole ühelegi vastavale seadusesättele ja tõendile viidatud ning kinnitas, et täitis kõigi kolme tehingu puhul metsamaterjali ostjale kehtestatud nõuded, oli veendunud selle valdamise seaduslikkuses ja esitas tehingute kohta nõuetekohased dokumendid, maksuhaldur aga jättis metsamaterjali ostmise kohta esitatud teatised põhjendamatult arvestamata ja hindamata talle, kuigi need on metsaseaduse § 38 lg 1 ja 2 sätestatud just selleks, et kontrollida tehingute toimumist, tuvastada nende pooled ja muud andmed. Seejuures jäi kaebaja selle juurde, et metsamaterjali müüs OÜ Portson nimel ammune tuttav xxx, kelles polnud põhjust kahelda. Kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolusid pidas ta haldusmenetluse seaduse § 38 lg 2 ja maksukorralduse seaduse § 45 tuginedes lubamatuteks tõenditeks, mis lisaks ei käsitle ka tema osalust maksupettuses koos OÜ Portson või iseseisvalt. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse seletuses (tl 108-111) paluti kaebus rahuldamata jätta ning leiti, et maksuotsuse tegemisel on järgitud uurimis- ja motiveerimiskohustust. Seejuures märgiti, et täiendava maksustamise põhjustas mitte hoolsuskohustuse rikkumine vaid OÜ Portson rekvisiitidega arvetel näidatud tehingute mittetoimumine ning kaebaja osalemine maksupettuses. Veel viidati vastuoludele xxx puudutavates kaebaja väidetes, kriminaalmenetluse tõendite lubatavust ja maksupettust käsitlevatele Riigikohtu lahenditele, peeti teatiseid metsamaterjali ostmise kohta vaid informatiivset tähendust omavateks ning väideti, et maksuhaldur on kõiki maksu- ja kriminaalmenetluses kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates jõudnud järeldusele, et kaebaja ei ostnud metsamaterjali maksupettuses osalenud äriühingult tahtmatult ja teadmatult, vaid osales ise makspettuse toimepanemises nn arvevabriku teenuse kasutajana ja sai seetõttu varalist kasu. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt on FIE V. N täiendava maksukohustuse määramise põhjuseks olnud OÜ Portoson kohta kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolud ning arvamus, et seepärast ei saanud see äriühing olla tehingute teiseks pooleks, tegelikult on kaup ostetud tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, kaebaja teadis seda, et teenuseid ei osutanud OÜ Portoson ise ning esitas maksuhaldurile teadlikult valeandmeid ja osales maksupettuses. Niisuguse seisukoha põhjendamisel lähtutakse muuhulgas sellest, et kriminaalmenetluses on nii OÜ Portoson kui tema nimel tegutsenud isikud teistele äriühingutele fiktiivsete arvete esitamises süüdi mõistetud ja kriminaalasjas toimunud läbiotsimise käigus ära võetud xxx märkmik kajastab andmeid FIE V. N tehtud arvelduste kohta. Kriminaalasjas nr 1-08-12289
(07930000159)18.05.2009 koostud kohtuotsus ja maksutoimikusse võetud kriminaalasja materjalid kinnitavad, et niisugused kahtlused rajanevad reaalsel alusel. Kohtuotsusest nähtub, et OÜ Portoson soetati maksupettuse eesmärgil, tema ülesandeks oli esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustust vähendavaid fiktiivseid arveid ja tegevus toimus xxx organiseerimisel ja muude isikute kaasabil. Kohtuotsusega on süüdi tunnistatud ka OÜ Portson ning seega on üheselt selge, et tegemist oli nn varifirmaga. Otsus ei käsitle küll ühtegi FIE V. N tehingut ning seda isikut ei ole selles üldse nimetatud, kuid kriminaalasjas teostatud läbiotsimisel xxx ära võetud kalender-märkmikes (maksutoimiku lehed 135-137) esineb tema nimi ning neis sisalduvad OÜ Portoson poolt talle esitatud arvetest (maksutoimiku lehed 74, 80 ja 84) tulenevad rahasummad. Asjaolu puhul, et xxx on kinnitanud tehinguid ja keeldunud märkmikku kommenteerimast (maksutoimiku lehed 228-230), tuleb arvestada, et tegemist on kuritegeliku ühenduse koosseisus suures ulatuses maksude maksmisest kõrvale hoidmises ja maksukelmuses süüdi mõistetud isikuga, kellelt ei saagi eeldada usaldusväärsust ega ütlusi, mis sisuliselt tähendaksid enda süüdi tunnistamist täiendavas kriminaalkorras karistatavas süüteos. Halduskohtumenetluse seadustiku § 16 lg 1 kohaselt on selles 2 kohtumenetluses tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 229 lg 1 ja 2 käsitlevad tõendina igasugust teavet, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja võimaldab kindlaks teha poolte väiteid põhjendavaid ja muid olulisi asjaolusid, sealhulgas tunnistaja ütlus, dokumentaalne tõend ja asitõend. Kuna kriminaalasjas kogutud dokumendid ja koostatud kohtuotsus sisaldavad tajutava kujuga andmeid maksuasja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, saab neid käsitleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 1 kohase dokumentaalse tõendina. Kaudselt kinnitavad maksuotsuse väiteid ka OÜ Portson poolt väidetavalt müüdud metsamaterjali omanike ning veoteenuse osutajana märgitud äriühingu esindaja seletused (maksutoimiku lehed 243-246, 247, 251-253 264, 269 ja 289-290). Veel on oluline kaebaja enda seletuste vastuolulisus (maksutoimiku lehed 90-96) ja asjaolud, et maksuhaldurile seletust (tl 62-64) andes pole väidetav tehingute osaline xxx nende tegelikkuse kohta varasemalt esitatud väidet (tl 44) enam kinnitanud ning ühestki maksu- või kohtutoimikus olevast dokumendist ei tulene selle isiku õigust tegutseda OÜ Portson nimel. Seega kinnitab maksumenetluses väljaselgitatu piisava selgusega seda, et maksuotsuses loetletud tehingud toimusid tegelikult käibemaksukohustuslasteks mitte olevate tundmatute isikutega ja OÜ Portoson nimel vormistati dokumendid vaid sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse saamiseks. Maksuseadustest ei tulene küll maksumaksjale kohustusi oma äripartnerite tausta põhjalikumaks uurimiseks ja käibemaksu puhul on üldjuhul küllaldane, kui ta kontrollib vastavast registrist järele, kas arvele müüjana märgitud isik on tehingu ajal käibemaksukohustuslane, kuid käibemaksuseaduse § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimise üheks kohustuslikuks eelduseks, et kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Seda, et käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline, on rõhutanud haldusasja nr 3-3-1-34-06 lahendis ka Riigikohtu halduskolleegium märkides, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba või teenuse hinnale käibemaks ning seepärast ei saa ostja tasuda käibemaksu ükskõik kellele, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Haldusasjas nr 3-3-1-32-09 tehtud kohtuotsuses on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et sisendkäibemaksu mahaarvamine või tagasi taotlemine võib olla alusetu näiteks, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos, kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, kui on tõendatud osavõtt maksupettusest, hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Sama lahendi kohaselt on reaalse majandustegevuseta müüja puhul ostja pahausksuse tõenduseks asjaolu, et ta teadis või pidi teadma, et müüja ei saa olla teenuse tegelikuks osutajaks. Halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-50-03 kohaselt peab ostja põhjendatud kahtluse korral esitama täiendavad tõendid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud ning kui ostja täiendavaid tõendeid ei esita, puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus. FIE V. N ei kõrvaldanud maksumenetluses enda suhtes tekkinud kahtlusi, kuigi need olid talle maksuhalduri poolt koostatud revisjoniaktist (maksutoimiku lehed 57-68) teada. Usutavaid tõendeid maksuotsuses kajastatud tehingute kinnituseks pole esitatud ka kohtumenetluses. Seega pole ta tõendanud õigust teostada OÜ Portoson nimel koostatud arvetes kajastatud käibemaksu mahaarvamine. Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 kehtestatu kohaselt peab maksukohustuslane alates registreerimise päevast täitma kõiki maksukohustuslase kohustusi, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma, säilitama dokumente ja esitama nõuetekohaseid arveid. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 p 2 annab maksuhaldurile õiguse määrata tasumisele kuuluv maksusumma, kui maksudeklaratsioonis on esitatud valeandmeid, mille tagajärjel on seal näidatud maksusumma või maksudeklaratsiooni andmete alusel arvutatud maksusumma väiksem sellest, mis tulnuks tasuda vastavalt seadusele. Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 ja 2 p 3 kohaselt kuuluvad tulumaksuga maksustamisele väljamaksed, millised ei ole seotud maksumaksja ettevõtlusega või milliste kohta puudub kehtestatud nõuetele 3 vastav algdokument. Kohtulahendis nr 3-3-1-47-06 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et eelnimetatud tulumaksuseaduse sätteid tuleb kohaldada ning maksuhalduri poolt tulumaksu määramine on õige, kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga. Kohtu eelnevalt juba esitatud põhjendustes tulenevalt ei võinud FIE V. N teadmata olla et OÜ Portoson ei saa olla teenuste müüjaks ja seega on see Riigikohtu seisukoht täies ulatuses rakendatav ka tema puhul. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 5 kohaselt peab füüsilisest isikust ettevõtja maksma ettevõtlusest saadud tulult sotsiaalmaksu. Kohustusliku kogumispensioni seaduse § 6 ja § 7 kohustavad sellelt tulult tasuma ka kohustusliku kogumispensioni makset. Õige on kaebaja väide, et vaidlusaluses maksuotsuses on rohkelt ebaolulisi väiteid ja asjaolusid. See võis küll raskendada kaebajal maksuotsuse mõistmist ja ka vaidlustamist, kuid otsusest on siiski võimalik aru saada, mis tegelikult täiendavate maksusummade määramise põhjustas. Kuna selleks oli nn arvevabriku teenuste kasutamine ja tegelikku majandustegevust mitteomava äriühingu nimel vormistatud dokumentide esitamine oma maksukoormuse vähendamise eesmärgil, ei oma mingit tähendust, kas need dokumendid (tl 65-74, 75-77 ja 102-104) olid vormistatud nõuetekohaselt või mitte. Kaebuse täienduses viidatud kohtulahendis nr 3-3-1-18-10 on Riigikohus muuhulgas käsitlenud seda, millistel asjaoludel saab väita, et maksukohustuslane pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga ning leidnud, et see on võimalik, kui maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga või kui maksukohustuslane saanuks sellistest asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel. Eespool juba nimetatu kohaselt tõendab OÜ Potrson kriminaalasjas tuvastatu ilmselgelt, et FIE V. N ei saanud kuidagi teadmata olla selle äriühingu ja tema nimel tegutsenud isikute tegevuse tegelik sisu ja eesmärk. Eeltoodust tulenevalt pole halduskohtul õiguslikku alust Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 12.03.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4740-20 tühistamiseks. Seetõttu jääb FIE V. N kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata ning kaebaja kokku 32 361 krooni suurune menetluskulu (tl 131-133) sama seadustiku § 92 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Ida maksu- ja tollikeskuse oma menetluskulude hüvitamise kohta taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik Kohtuotsus jõustus 03.03.2011 a. Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2011 a. kohtuotsusega nr 310-979, millega jäeti Tartu Halduskohtu 20.07.2010 a. otsus muutmata. Raili Randlane Kohtunik 4